Muuseumide infosüsteemi eesmärk on museaalide arvelevõtmine, kirjeldamine, andmete kogumine, korrastamine, haldamine ning nende üle arvestuse pidamine vastavalt seadusele ja korrale.

Infosüsteemi üldised eesmärgid on
1) erinevate osapoolte efektiivse koostoimimise kindlustamine eesmärkide täitmisel, selleks vajaliku kvaliteetse infokeskkonna loomine ja arendamine;
2) põhiobjektidest ja protsessidest tervikvaate loomine. Infosüsteemis peavad olema integreeritud kõigi oluliste objektide seisundit ja selle muutumist kajastavad andmed ning neid andmeid uuendavad/kasutavad protsessid ja sündmused;
3) kaasaegse töökorralduse ja asjaajamise võimaldamine, (paberivoo vähendamine), tööprotsesside kiirendamine ja/või nende (tulemuste) kvaliteedi tõstmine.

ALLSÜSTEEMIDE ÜLDVAADE  
Allsüsteemide üldvaade esitab infosüsteemi põhisisu järgnevate alamvaadete kaudu:
- pädevusalade vaade;
- funktsionaalne vaade;
- andmekogude (registrite) vaade.

Pädevusala allsüsteemide (rollide) põhieesmärgiks on konkreetsete pädevusalade toimimiseks vajaliku info- ja tegevuskeskkonna loomine.

MuIS funktsionaalsete allsüsteemide põhieesmärgiks on MuIS põhiprotsesside toimimise ja terviklikkuse tagamine.

MuIS andmekesksete allsüsteemide (registrid) põhieesmärgiks on MuIS põhiobjektide ja tähtsamate allobjektide ja neid uuendavate / kasutavate operatsioonide haldamine. 

MUSEAALI KIRJELDUS
Et kasutajale, eelkõige sisestajale, muuta IS käepärasemaks on museaali kirjeldus viidud 3 astmele.
Museaali kirjelduselemendid põhinevad määrusel, Museaalide arvelevõtmise ja säilitamise kord (kehtestatud muuseumiseaduses RT I 1996, 83, 1487;1997,93, 1559). (Vt seadusandlus)

I esmane arvelevõtt
fikseerib objekti ülemineku muuseumi vastutusse; objekti registreerimine museaaliks; objekti esmane kirjeldamine tasemel, mis tagaks tuvastamisvõimaluse. Eesmärk: objekti indekseerimine nii, et temaga seotud kirjed oleksid teiste seast eraldatavad.

II teaduslik inventeerimine
kontrollitud allikatel põhinev andmete kogum, mida saab kasutada edasises uurimistöös (muuseumi teadur, oma eriala spetsialist jt).
Eesmärk: teaduslik inventeerimine on kirjeldustasand, mille tulemusel tekivad kataloogid, st vastuvõetud museaal on liidetud antud muuseumi sisulisse konteksti, süstematiseeritud vastavalt selle muuseumi spetsiifikale. Sellel kirjeldustasandil peab museaal saama andmed, millest kujuneb museaali identifitseerimiskaart (ID kaart).

III teaduslik kirjeldamine
kirjeldustasand, kus sügavama uurimise käigus selguvad uued andmed, mis seotud objektiga otse või kaudselt. Läbi erinevate allikmaterjalide täpsustatud dateeringud, museaaliga seotud isikud ja sündmused milles, kus ja miks museaal on osalenud kas otse või kaudselt. Esemega seotud “eluloo” uurimine, mis kajastab kokkusurutud vormis uuritava esemega seotud konkreetse ajaloosündmuse käigu või vastava ajaloonähtuse sisu. Ta teeb üldistavad järeldused ja valgustab probleemi.
Eesmärk: museaali üldise kultuurajaloolise konteksti avamine kasutajale igal tasandil ja teadustöö arendamine muuseumi spetsiifilises valdkonnas.

SÕNASTIKUD
Koos IS analüüsiga on läbivaadatud mitmed KVIS-is kasutusel olevad sõnastikud. Parandatud sõnastikud tulevad kasutusele koos uue ISga. Eesmärgiks on saada kasutajasõbralikud ja programmi toetavad klassifitseeringud. Sõnastike uuendamine võeti ette, kuna KVIS klassifitseering on kohmakas programmi sissekirjutatud sõnastike omavahelistele ristseoste tõttu, mis kahjuks ei ole alati muuseumitöötaja arvates loogilised.

On otsustatud luua 3 iseseisvat sõnastikku, mis kõik toetavad objekti klassifitseerimist. Uued sõnastikud põhinevad endistel KVISi sõnastikel, kuid muudetud on nende struktuuri ja sisu (lisatud on uusi termineid, samas on välja jäetud vanades sõnastikes leidunud ebatäpseid termineid).

KVIS ja MuIS sõnastike erinevusest vt joonis 2 (lk 13) järgnevas dokumendis:

Ettekanne "Eesti muuseumide infosüsteem", K. Jeeser 2008 (PDF)
 

Küsimused ja täpsem info: kaie.jeeser(at)kul.ee