Asute muuseum.ee arhiivis Aadressil vana.muuseum.ee
Eesti muuseumide infokeskus toimis 2006. aastal loodud kujul 2017. aasta lõpuni.
Veebilehe vahepealseid olekuid saab näha veebiarhiivis...
Laupäeval, 15. mail kell 18–22 toimub taas muuseumiöö, mil võib tasuta külastada ligi 130 muuseumi üle Eesti.
Tänavuse muuseumiöö deviis on ÖÖS ON LUGUSID, sellest on inspireeritud ka muuseumiöö üritused ning programmid. Lugemisaastaga haakuv teema tutvustab muuseume kui lugude jutustajaid. Muuseumiööl on külastajatel võimalik osa saada kümnetest eriilmelistest üritustest üle Eesti: toimuvad kontserdid, etendused, mängud, lugemised, töö- ja jututoad, korraldatakse temaatilisi ekskursioone.
Üheks eriatraktsiooniks on T-lood: Eesti kirjanike lühipalad, mida saab kuulata mobiiltelefonipõhises audiogiidis Regio T-numbri platvormil. Kokku 42 T-loo autorite seas on näiteks Indrek Hirv, Andrus Kivirähk, Jaan Kaplinski, Kauksi Ülle, Aidi Vallik, Arne Ruben, Contra ja kümned teised eesti kirjanikud.
Uutest muuseumidest osalevad muuseumiööl näiteks veel ametlikult avamata Eesti Trükimuuseum Tartus ning Nukumuuseum ja Muuseum Miia-Milla-Manda Tallinnas. Samuti osalevad muuseumiööl esmakordselt Eesti Sõjamuuseum Viimsis, Kihnu muuseum, Tartu Ülikooli Kunstimuuseum, Kirjandusmuuseum, Liivi muuseum ning Kolkja vene vanausuliste muuseum.
Tallinnas osalevad muuseumiööl lisaks muuseumidele ka riigiarhiiv, kunstihoone ning kesklinna ajaloolised luteri kirikud, kus samuti toimuvad ringkäigud ning kontserdid.
Tallinnas sõidab muuseumiööl ringi tasuta muuseumiöö buss (City Tour`i kahekorruseline punane buss), mis viib teid lihtsasti soovitud muuseumidesse linne erinevates piirkondades.
Vt busside ajagraafikud.
Eesti muuseumiöö on osa üle-euroopalisest muuseumiööst, mida korraldatakse juba kuuendat korda. Esimest korda toimus üle-eestiline Muuseumiöö 16. mail 2009 ühe Muuseumiaasta suurüritusena. Eestis osales muuseumiööl 100 muuseumi, sellest kujunes Eesti suurim muuseumide ühisüritus. Ainuüksi Tallinnas külastas muuseumiööl muuseume üle 50 000 inimese. Muuseumiöö 2009 võitis ka Tallinna linna kultuuriteo auhinna.
Muuseumiööd korraldab Eesti Muuseumiühing. Muuseumiööd toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Velvet Creative Alliance, Eesti Rahvusringhääling, Hasartmängumaksu Nõukogu, Lugemisaasta, Kuku raadio, Hansabuss, T-number, Regio, Elisa, EMT ja Tele2.
Tallinnas sõidab muuseumiööl ringi tasuta muuseumiöö buss (City Tour`i kahekorruseline punane buss), mis viib teid lihtsasti soovitud muuseumidesse linne erinevates piirkondades. Vt busside ajagraafikud.
Erinäitus muuseumiööks "Viiskümmend aastat kuuekümnendatest"
„Kihnu pulm.“ Kihnu muuseumi näitus
„Asutav Kogu. 90 aastat vaba Eesti esimese parlamendi kokkutulemisest"
„Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki“
„Eesti esimesed"
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM: Viiskümmend aastat kuuekümnendatest ehk La Dolce Vita
18.30–19.30 eriprogramm „Viiskümmend aastat kuuekümnendatest ehk La Dolce Vita“. Mälestusi 1960. aastate kultuurielust kõnelevad Sirje Helme ja Heinz Valk. Muusikat Otsa kooli noortelt muusikutelt.
20.00 kinosaalis Frederico Fellini film „La Dolce Vita“ (1960). Film on itaalia keeles inglisekeelsete subtiitritega. Üritust toetab restoran "Fellini"
20.15 jalutuskäik läbi hea elu näitusel "Iseolemise tahe"
AVATUD NÄITUSED:
• „Ellinor Aiki (1893–1969).“ Näitus sarjast „Eesti esimesi naiskunstnikke“
• Püsinäitus „Adamson-Ericu (1902–1968) looming”
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM: LUGUSID TARTUST
18.30 Lugusid Tartust. Ajasild 1960. aastate Tartust „Ellinor Aiki (1893–1969)“ näitusele luuakse kirjarahva vaatenurga kaudu.
18.00–21.00 Kunstikelder. Töötuba lastele, kus valmistatakse värvikaid plastiliinimaale muinaslugude ainetel, inspiratsiooniallikaks on kunstnik Ellinor Aiki maalid.
21.00–22.00 Maitsvad maalid. Töötuba, kus kaunistatakse kooke eri värvi vahukooremaalingutega, aimates järele Ellinor Aiki maalide „maitsvaid toone“. Eelregistreerimisega tel. 6445835 või liisi.lauer@ekm.ee
AVATUD NÄITUSED: • “Balti biidermeier” (avatud viimaseid päevi täies mahus)
• Püsiväljapanek (16.–20. saj. maalikunst. Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid ; 18.–20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur)
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM: KADRIORU LOSSI LOOD
Dokumentaalfilm “MEIE MAAILMA NURK. Lossi dekonstruktsioon nr 3”. Reþissöör Märten Vaher, stsenarist ja toimetaja Jaak Lõhmus, 28 min 17 sek. (II korrusel banketisaalis)
Lastele multikas “Juss õpib Kadrioru kunstimuuseumis pildikeelt” (I korrusel laste töötoas)
Ilusa ilmaga avatud Kadrioru lossi katuseterrassil kohvik.
Muuseumiööl on võimalik osta Eesti Kunstimuuseumi trükiseid soodushinnaga.
”Èiurlionis ja tema aeg Leedu kunstis” (suures saalis)
püsiekspositsioon ”Varamu” (Eesti kunsti 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni) (3. korrusel)
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM: Klassikalised lood Kumus!
Muuseumiööl pakutakse Kumu kaasaegses hoones klassikat: hilisõhtustele külalistele on avatud suur saal, kus saab nautida Leedu kunsti suurnime Mikalojus Konstantinas Èiurlionise (1875–1911) näitust, ning 3. korruse püsiekspositsioon „Varamu”, mis tutvustab Eesti kunsti 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni. Kunstiklassikast saavad klassikalised lood, sest silmailule lisaks kaunistab näitusi ajastuid iseloomustav muusika ning Kumu sisehoovis on avatud välikohvik, kus hetkeks peatuda, nähtut meenutada ja enda loodud lugu mällu talletada.
Muuseumiööl on võimalik osta Eesti Kunstimuuseumi trükiseid soodushinnaga.
“Pinge. Saksa ekspressionism Eesti Kunstimuuseumi kogust”
Püsiekspositsioon (Johannes Mikkeli kunstikogu, 16.–20. saj. Lääne-Euroopa, Vene, Hiina kunst)
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:
Igal täistunnil kell 19, 20 ja 21: muusikalised ekspressioonid näituste saalis näitusel „Pinge“
Meistrite hoov: Mikkeli muuseumi hoovis õpetatakse lihtsamaid trükitehnikaid ja igaüks saab luua oma graafilise lehe. Kätt saavad proovida nii kõige väiksemad kui ka täiskasvanud huvilised.
Osalemistasu 25 krooni.
Muuseumiööl on võimalik osta Eesti Kunstimuuseumi trükiseid soodushinnaga.
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM: Rahvusvahelisele elurikkuse aastale pühendatud lood
18.00-19.00 Eesti laululindude „superstaari” valimise finaal - muuseumi III korrusel metsasaalis saab kuulata meie linnuliikide laule ja anda hääl oma lemmikule.
19.00 Avaneb mutikohver – III korruse niitude saalis saab näha muttide maa-aluseid toimetusi.
19.30 Kust on nad pärit? – I korrusel on võimalik panna proovile oma teadmisi erinevate loomade ja taimede kodumaade osas.
20.30 Elupuu ja Maa elurikkuse lugu – I korruse loenguruumis räägitakse sellest, mida kõike võib mõista elupuu all, eriti aga sellest, kuidas on ta seotud elurikkusega Maal. Juurde näidatakse pilte ja videoklippe.
21.00 Jätkub laululindude lauluvõistlus, kes soovib võib kaasa laulda. Kuulutatakse välja võitnud laululind. Võitja laulab muuseumi hoovil terve järgmise nädala
Püsiekspositsioon „Muusikainstrumente läbi mitme sajandi”
„Seni laulad, kuni oled noor” – Hendrik Krumm 75. Gennaro Barra on öelnud: „Kes laulab Verdit, see laulab kõike.” Hendrik Krumm (1934–1989) oli meie ooperiteatri Verdi-laulja. Näitusel avaneb Krummi teekond Milanosse, maailma ooperikunsti Mekasse, ning sealt Estonia teatri lavale tipprolle looma.
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:
18.00-22.00
Teatritorn. Näitlejate lood Assauwe tornis. Teatraalsed mängud ja dramaatilised pildid.
Pillilugusid muuseumi fonoteegist. Maarahva isetegevuslaste ülevaatused, intervjuud Eesti kuulsamate muusikategelastega ning palju muud humoorikat ja üllatavat.
Pensionil pillid räägivad lugusid oma noorusajast – mida nad on näinud ja kes on nendel mänginud.
Rahvapillilugusid muuseumi tornis. Põnevust pakuvad muusikalised näited rahvapillidest ning eksponaadid, kes ootavad enda äratundmist.
Igal täistunnil:
Erinevatel pillidel musitseerivad Reinut ja sõbrad
Dopingu valus„Tõehetk“. Näitus annab ülevaate enam kõneainet tekitanud sportlastest läbi aegade, kes on vahele jäänud keelatud ainete tarvitamisega. Selgitatud on pruugitud dopinguainete positiivset mõju kõrgele saavutusele ja spekuleeritakse võimalike terviserikete osas pärast dopingu tarvitamist. Näha saab dopinguprotseduuriks vajaminevaid vahendeid, mängida haaravat mängu dopinguteemal ja kujundada oma seisukohta keelatud ainete tarvitajatest ja tarvitamisest.
225 aastat rahvahaiglat Tallinnas. Kaunis fotonäitus tähistamaks Tallinna ühe vanima haigla - Ida-Tallinna Keskhaigla - juubelit. Fotodel, ja ilustratsioonidel, millest vanim on 1785. aastast pärineva maali koopia haigla asukohaga, on jäädvustatud haigla ajalugu.
Tervise kaitsel. TÜ Ajaloomuuseuminäitus hügieeni ajaloost Eestis, alates Karl Ernst von Baeri osutustest eestlaste ebatervele eluviisile 19.sajandil kuni praeguse TÜ Tervishoiuinstituudi panuseni eesti tervishoiu reformi, mille sihiks seati terve ja elujõuline rahvas. Sinna vahele jääb ka ühe olulise sündmusena Eesti Tervishoiumuuseumi loomine 1924.aastal Tartus.Vaatluse all on alateemad: Hügieen elunormiks, Ülikool tervise heaks, Teadus tervise heaks, Vesi ja toit, Hea tervise nimel. Näitusel on väljas ka hulk ajaloolisi hügieeninõudeid tutvustavaid plakateid.
ÖÖS ON LUGUSID: „Klaasnaise saladus“
Klaasnaise ajalugu
Iluideaalid erinevatel aegadel ja erinevatel rahvastel
Ilu parameetrid
Klaasnaise kehaparameetrid on loodud 1930. aastate iluideaalide kohaselt. Seetõttu saab ainult muuseumiöö raames ise mõõta oma keha proportsioone ja võrrelda neid ideaalidega, mis kunagi enam levinud ja hinnatud olid. Muuseumiöö raames saab meie muuseumis teada kui ilus inimene sa tegelikult oled J Lisaks annab klaasnaine ülevaate oma tekkeloost, mis ulatub natsi Saksamaale, iluideaalidest erinevatel aegadel ja rahvastel ja üldistest ilu parameetritest.
16.00 joonistamistund muuseumi eksponaatide põhjal „JOONISTAME INIMEST”
Järgmise aasta Kultuuripealinna projektist inspireerituna kuulutab Eesti Vabaõhumuuseum 15. mai õhtuks välja "Kultuuriküla 2010. Kaldapealsed lood".
Tahame meie külastajale naljatoonis näidata, kuidas võiks toimida üks sellist tiitlit kandev maarahva küla suure meediakära ja ülemaalise tähelepanu keskmes, pakkudes mitmeid eripalgelisi kultuurisündmusi. Kohalikul innovatsioonil pole otsa ega äärt: avatakse Õhuteater, toimuvad muusikalised etteasted ja Pärdi uusteose esmaettekanne, praksudes köeb Kultuuripada jpm. „Kaldapealsed lood“ vihjavad konkreetsetele ettevõtmistele Eesti kultuuri- ja kunstielus ning Kultuuripealinna programmis.
Uus näitus "Avasta Energia Saar!" 8 Euroopa teaduskeskuse koostöös koostatud interaktiivne näitus kõneleb taastuvatest energiaallikatest - päikesest, tuulest ja veest. Näitusel saab teada ka, mis on biomassi- ja mis geotermaalenergia.
„Põrgu põhi ja taeva võtmed. 70 aastat „Põrgupõhja uue Vanapagana“ ilmumisest“
Püsinäitus „Tõde on inimeses“
Al at kl 20 „Gustav Meyrink, okultistliku romaani meister“
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:
14.00 avatakse Kadrioru pargis Fr.R. Kreutzwaldi kuju taga lustakas ja värviline välinäitus ”Eesti kirjanik karikatuuris”
15.00 Kogupereprogramm „Lugusid vanapaganast“
Lastele u. 30. min. ekraniseering teater „Endla“ lavastusest „Kaval-Ants ja Vanapagan“, pärast vaatamist on lastel võimalik teha söejoonistus sellest, missugune on nende meelest vanapagan. Täiskasvanutele näituse „Põrgu põhi ja taeva võtmed. 70 aastat „Põrgupõhja uue Vanapagana“ ilmumisest“ tutvustus. Programmis osalemine muuseumipileti hinnaga.
16.00 – 18.30 VHK gümnaasiumi Teatrikooli „Julgustus“
Umbes kahetunnine lavakava Tõnis Rätsepa juhendamisel. Tasuta! Kohtade arv piiratud!
20.00 virtuaalnäituse „Gustav Meyrink, okultistliku romaani meister“ avamine. Virtuaalnäitus avatakse koostöös J. R. Ritmani Hermeneutilise Filosoofia Raamatukoguga Amsterdamis.
21.00 Kogupereprogramm „Juturaamat öökapil. Tammsaare lugemissoovitused oma lastele”
"Kirjanik kohvriga". Näitus Eduard Vilde 20. saj. alguse reisidest ja reisikirjadest
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:
14.00 avatakse Kadrioru pargis Fr.R. Kreutzwaldi kuju taga lustakas ja värviline välinäitus ”Eesti kirjanik karikatuuris”
11.00-18.00 saavad lapsed juhendaja käe all meisterdada ja kaunistada papist reisikohvreid. Sissepääs muuseumipiletiga.
17.00 algab "Reisiöö". Üleriigilise muuseumiöö raames loevad noored kolmest Tallinna gümnaasiumist esmakordselt linnarahvale katkendeid Vilde värvikamatest reisiseiklustest. Mis juhtus Vildega New Yorgis, mida peitis kirjanik Türki minnes kohvris ja millised emotsioonid vallandusid Pariisis?
Vilde elas oma elust 20 aastat välismaal, rändas rongide ja laevaga, elas paljudes suurlinnades. Nii sai Vilde esimene tõeline eurooplane Eestis. Ta on üks enim rännanud kirjanik ja tema sulest on ilmunud palju reisikirju. Vilde reisikirjad on alati vürtsitatud huumori ja teatava annuse eneseirooniaga. Enamus neist on ilmunud 20. saj. alguse ajalehtedes järjejutuna, eri raamatuna on ilmunud vaid valik katkendeid.
Tasuta avatud kl 18.00–22.30 (va osalemine kamuflaaþi töötoas à 35.- (hind sisaldab töövahendeid))
AVATUD NÄITUSED:
Püsiekspositsioon. Tutvustab Eesti sõjaajalugu muinasajast tänapäevani.
Punaarmee monumendid Lääne-Virumaal. Näituse koostaja Heiki Koov.
MUUSEUMIÖÖ PRORGAMM:
18.00 Eesti Sõjamuuseumi uuenenud püsiekspositsiooni tutvustav ekskursioon.
18.00–19.00 Kamuflaaþi ehk maskeeringu töötuba 5–12-aastastele lastele.
Üheskoos otsitakse ja vaadeldakse erinevaid kamuflaaþi ilminguid, uuritakse, milliseid varjamistehnikaid sõjaväes kasutatakse.
Iga osaleja saab endale disainida kamuflaaþi mustriga T-särgi ja lahendada põneva nuputamisülesande.
NB! Töötoas osalejatel palume kaasa võtta eelnevalt pestud T-särgi.
Grupi suurus kuni 10 last. Vajalik eelregistreerimine! Tel. 55656354, E-post: kristina.tischler@esm.ee
19.00 Kaitseliidu snaiper tutvustab kamuflaaþi, sõdurivarustust ning erinevaid maskeerimise meetodeid. Huvilised saavad lasta endale teha näomaskeeringuid.
„Kuum külm sõda: Haukka grupp“. Lugu mõneteistkümnest eestlasest luurajast, viiest luureteenistusest ja kolmest sõbrast, keda jälitasid ühtviisi nii Gestapo kui KGB.
Reþissöör Rene Vilbre. 2 tundi ja 30 minutit. 2005
„Sinimäed“ – Teise maailmasõja sündmusi Narva rindel käsitlev dokumentaalfilm.
Reþissöör ja stsenarist Raimo Jõerand, kaasstsenaristid Tiit Pruuli ja Kiur Aarma. 52 min. 2006
„September“ – Ilmar Raagi ja Kiur Aarma dokumentaalfilm, mis uurib kuut päeva Tallinnas 1944. aasta septembris.
56 min. 2010
Naissaare Muuseum asub Männiku külas nõukogude aegses üleajateenija elamus ja tutvustab saare vanemat ja lähimat militaarajalugu. Välja on pandud ülevaade merekindluste tekke ja arenguloost, tutvustatakse saare elu sõjaajal ning nõukogude perioodil. Kõike seda ilmestavad mürsukillud, relvastuse detailid, fotod. Suure osa näitusepinnast hõlmab nõukogude armee sõduri atribuutika ja sovetlikud propagandatrükised.
Näha saab, kuidas sõjaväelane elas, meenutatakse juba ununemakippuvaid olmetavasid. Hulk miinikestasid, granaadid ja relvad tuletavad meelde olukorra pinevust nõukogude riigipiiril.
Pranglisaarte Muuseumi näitustemajas on välja pandud ekspositsioon, mis tutvustab pranglilaste elu-olu. Nii leiab ekspositsioonist kalavõrke ja merendusega seotud esemeid ning erinevaid tarbeesemeid alates petroolilambist kuni võipütini.
Tallinnast: liinitakso nr 260 või linnaliinibuss nr 1A Haabneeme keskusesse (Viimsi Haigla peatus), sealt edasi valla siseliini bussiga nr V1 ja V1K, peatus "Lahe"
AVATUD NÄITUSED:
Püsiekspositsioon „Muinasajas piki rannajoont“
Püsiekspositsioon „Rannarahva elu-olu“
Näitus „Rannarahva pildialbum enne 1940“
Näitus „Naissaar. Saatused.“
Näitus “Endel Saarepuu puuskulptuurid ja pliiatsijoonistused“
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:
Muuseumiööl on muuseumis avatud hõrgutiste kohvik „Jututuba“, kus saab nautida tassikest teed või kohvi ning laias valikus peenemat sorti koduseid küpsetisi. Ja jutte jätkub pikemaks...
18.00 „Lugusid rannarahva elust“ - ringkäik muuseumis koos muuseumigiidiga
19.00 „Lugusid rannarahva elust“ - ringkäik muuseumis koos muuseumigiidiga
20.00 Kirjanikutund: muuseumiöös räägib lugusid Abruka kirjamees Jüri Tuulik. Võimalus soetada raamatuid ja paluda autogrammi.
21.30 Näidend „Meretagune asi“
Jüri Tuuliku samanimelise jutustuse esitab Haapsalu harrastusteater Randlane.
Dramatiseeris ja lavastas Maie Matvei, kostüümid Margit Saarsoo.
Osades: Anne Pangsepp, Meeli Piirikivi, Hedi Kroon, Ülle Rannus, Vello Nõupuu, Arved Alas või Janno Tamsalu, Anto Siimson, Marko Matvei
Esietendus toimus 10. märtsil 2007 Haapsalu Kultuurikeskuses, Grand prix Eesti harrastusteatrite festivalil Võrus (november 2007)
Jüri Tuuliku 1976. aastal kirjutatud näidend kujutab Nõukogude Eesti elu merelisest vaatevinklist. Kirjanik on pärit Abruka saarelt ning ka näidendi tegevus toimub seal. Etendus räägib eakast proua Mallist, kes läheb nõukogude ajal, 1960ndatel, väikeselt Abruka saarelt suurde maailma ehk Saaremaale. Lavastus on lõbus ja liigutav stiliseeritud rahvakomöödia, täis muhedaid ütlemisi, situatsioonikoomikat, millele annavad rütmi toredad eesti meremehelaulud. Etendus on tulvil tundeid: küll kergeid ja lõbusaid, küll sügavalt puudutavaid ja valusaid. Laul kõlab, lõõts mängib ning eneselegi märkamatult leiab publik end meremeeste laule kaasa laulvat.
Tallinnast: liinitakso nr 260 või linnaliinibuss nr 1A Haabneeme keskusesse (Viimsi Haigla peatus), sealt edasi valla siseliini bussiga nr V1 ja V1K, peatus "Tamme"
AVATUD NÄITUSED:
Püsiekspositsioon rannatalude ajaloost
Näitus „Lüpsikuga ummikusse“
Näitus „Kingu talu. Tõsilood ja külajutud.“
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:
18.00 „Lugusid rannaküla elust“ - ringkäik muuseumis koos muuseumigiidiga
19.00 „Lugusid rannaküla elust“ - ringkäik muuseumis koos muuseumigiidiga
Näitus „/Kasvand iiglaseks/…“ räägib hiiu mere- ja rannaelust
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:
Hiiukeelsetest lühilugudest arusaamise ja mõtteterade tähenduse tabamine võiks olla selle muuseumiöö põhisisuks. Eesmärgiks on pakkuda erineva hiiu keele oskuse ja vanusega külastajatele jõukohaseid ülesandeid ja aidata tal rannaküla elunähtusi just murdekeele ja muuseumiesemete kaudu paremini mõista.
17.00 – Jõhvi Muusemi Seltsi Toimetiste nr 5 „Unustatud linnused, pühakojad ja piiskopid“ esitlus, Jõhvi Mihkli kirik.
Seltsi trükivärske väljaande peateemaks on keskaegse Alutaguse piirkonna ajalugu, mille keskmes on Jõhvi kindluskirik. Viimase viie aasta teadusuuringud on päevavalgele toonud mitmeid põnevaid küsimusi, mis asetavad Alutagusemaa, toonase Jõhvi kihelkonna keskaegsed võimustruktuurid ja Jõhvi Mihkli kiriku ehituslooga seonduva ajalookäsitluse täiesti uude fookusesse. Jõhvi Muuseumi Seltsi toimetistes sisaldab seitset teadusartiklit erinevate tsistertslaste mungaordu poolt Eestis ja Ida-Virumaal rajatud ehitiste kohta ning lugusid toonastest poliitilistest võimumängudest.
19.00 – kontsertkava Ave Maria Jõhvi Mihkli kirik
Svetlana Jefimova (sopran), Inna Badina (orel), vahetekste loeb Lembit Prits
20.30 - Katkendeid Jõhvi kiriku kroonikast „Öös on lugusid“, Kindluskiriku muuseum
„Küsimused ongi vastus.“ Per William Peterseni personaalnäitus
„Leib ja lilled.“ Marge Monko näitus
Huumori- ja satiiriajakirja Pikker karikatuuride retrospektiiv. Andrus Tamme erakogust
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM: Öös on lugusid – must ja valge
Must-valge riietusega külastajad saavad kingituse.
18.00-18.30
Teatrietendus "Hulkuva koera Peterburi ööd" Anna Ahmatova, A. Bloki, M. Kuzmini, I. Severjanini ja G. Ivanovi luulemotiividel. Noorte luuleteater "Tšerubina maski all" Irina Ivantsenko juhtimisel
saal 25
18.30-19.00
Narva luuletajate Andrei Gvozdikovi, Mihhail Rumjantsevi luuletused
3. korrus
18.45-19.00
Tutvumine Galeriivaimuga. Legendid, skulptuur ja portree. Jelena Sokhrannova
1. ja 3. korrus
19.00-19.30
Alla Matvejeva koor
saal 25
19.00-20.00
"Pimekunstistuudio" (joonistamine või kirjutamine pimededas toas, tööde näitus). Eduard Sinega, Jekaterina Averko
stuudio
18.30-19.00
"Öömuusika" Tatjana Drobisheva ja Izida Galimova (kontsertmeister Tamara Barchaninova).
Kavas: Anton Rubinstein "Öö", Sergei Rahmaninov "Uni", Natalia Karshi tsükkel "Uned", Gabriel Faure "Ärkamine"
saal 25
20.00-22.00
Happening "Jäljed liival" Jekaterina Averko
1. korrus
20.00-20.30
Püsiekspositsiooni ekskursioon. Jelena Sokhrannova
saal 30
20.30-21.00
Tantsuteatri "Varjud" performance "Must ja valge" (Jelena Sutõrina, Jelena Rõzikova, Alina Ovtsinnikova, Ksenija Selivanova, Viktoria Sokolova, Liza Jugolainen, Veronika Vagina)
saal 25
21.00-21.30
Steptants. Eduard Timofejev
3. korrus
21.30-22.00
Rock-bändi "?.?.R.?" akustiline kontsert. Jevgeni Kos, Nadezda Maksimova, Ilja Kaljazin, Aleksander Liimets, Kirill Šituškin
saal 25
21.30-22.00
Aktsioon "Jaaniuss"
hoovis
22.00-22.15
ART Ro-Ro trummide kontsert. Roman Boiko
Esinemine palli ja nunchakude ehk karatekootidega (Ilja Sopin ja Arseni Sokhrannov)
hoovis
21.00-22.00
Konstantin Tropini ja Aleksander Kisini video- ja valgusinstalatsioonid. Gagarin Sound Sistem
MUUSEUMIÖÖ TOIMUB JÄRVAMAA 10-s MUUSEUMIS MUUSEUMIÖÖ MÄNG. Kõik muuseumid on avatud sel ööl kl 18-23.
Mängust osalejatel tuleb külastada vähemalt viit muuseumi, esimeses muuseumis saadav pass tuleb jätta viimasesse muuseumisse, juhul kui muuseumiööl on jõutud koguda 5 pitsatit ja soovitakse osaleda auhindade loosimisel. Juhul kui ei suuda sel ööl läbi käia 5 muuseumi siis saab mängu jätkata kuni 31. maini, kuid sel juhul tuleb külastada muuseumi oma kuludega ja tuua pass Vargamäele 01.juuniks.
Mängust saab osa võtta vähemalt 4 liikmeliste peredega/meeskondadega.
AUTASUSTAMINE toimub 1. juunil kell 18.00 Vargamäel, Pärimuskultuuripäeval.
Meie muuseumis on kõigil võimalus osaleda mängus "Uurimisel". Mäng toimub talu õuel ja hoonetes. Osaleda saavad kõik, sõltumata saabumise kellajast 17.00-22.30.
Kell 18.00 avatakse Anti Kuusi ja Sulev Olli foto-luulenäitus "Öö mõte on kuus".
Muuseumiööl saavad külastajad viibida (miks ka mitte osaleda!) Järva-Jaani Vanatehnika varjupaiga talgutel, kus korrastatakse sõidukeid ja haagiseid meie selleaastase suurürituse "Ehitatud Eestis 2010" tarbeks. Veel on meil avatud tuletõrjemuuseumi fondihoidla-näitusesaal ning kinomuuseum, kus külastajate soovil nende poolt väljavalitud filme näitame.
18.00-19.00 Rännak mööda legendide rada. kostüümides tegelased: mõisaproua, -preili, peremamslid, koolipreili, talutüdruk jt. jutustavad ja loevad kohalikke mõisa ja külalegende.
19.00-20.00 MÕISA RAHVA TANTSUTUND - mõisasaalis õpetab mõisapreili KAROLIINE kauneid tantse.
20.00-21.00 Põnevus-seiklusmäng lastele MÕISAPREILI ELIISE EHTELAEKA otsimine pargis, vihma korral häärberis - läbiviijad mõisa narrid.
23.00 ringkäik linnuse konvendihoones: eksperimendid Bonifatiuse nim. meditsiini ja alkeemialaboratooriumis, uuritakse vanu raidkive ja relvi, linnuse keldritest otsitakse kummitusi, tutvutakse iidvana toomkirikuga,
00.00 toomkirikus kõlab kaunis orelimuusika.
Ekskursiooni juhib Ülla Paras, orelil musitseerib Lia Salumäe.
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:
Alates 16.00 algab kultuuriprogramm:
• Esineb kohalik luuletaja Peep Ilmet
• Hanila Laulu- ja Mänguseltsi etteaste
• Metsküla Algkooli kollektiivi esituses näitemäng
• Muuseum pakub õhtueinet - otse ahjust tangupuder ja hapupiim
• Taas sõna Peep Ilmetile
• Hanila Laulu-ja Mänguseltsi etteaste jätkub
• Lõke ja simman Hanila kapelli saatel
• Kohalikud külalood ja laulud
• Pakume kodukooki ja kohvi
AVATUD NÄITUSED: Püsinäitused "Haapsalu merede ja tuulte vahel" ja "Haapsalu vanadel fotodel" Külalisnäitus "Eesti vapp" (EAM)
Muuseumiöö näitus "Ma kirjutan Teile Haapsalust...", mis annab aimu kuurortlinn Haapsalu elust ja melust eelmise sajandi esimesel poolel.
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:
Filmiprogramm "Öös on lugusi" esitleb filmilindile salvestatud hetki Läänemaa ja Haapsalu ajaloost.
18.00 Läänemaa kroonika 1931-40
19.00 Läänemaa kroonika 1946-63
20.00 - 22.00 Läänemaa kroonika 1968-1979
Avatud on kõik näitused. Kell 21.00 ja 22.00 toimuvad alkeemiaetendused keskaegses teaduste kambris,
külastada saab uuendatud piinakambrit, surmatuba ja põrgut ning astronoomiatuba.
Tutvuda saab mõõganäitusega linnuse kapiitlisaalis ja keskaegse maailmapildiga astronoomiakambris. Avatud on loomulikult ka linnuse kõrts ning veinikelder.
Avatud näitused lisaks püsiekspositsioonile
Mõisa härrastemajas: Sven Lordi jahirelva arengulugu tutvustav kollektsioon mõisa jahisaalis.
Metsamuuseumis: „Puudest algab mets” esimese korruse näitusesaalides,
„Mets toidab” teise korruse ekspositsioonisaalis.
Muuseumiöö programm
Mõisa härrastemajas „Vanad Sagadi mõisalegendid ja kummituslood”.
Metsamuuseumis „Metsarahva metsalood”.
• 18.30 Ekskursioon muuseumis koos giidiga.
• 19.00 helkuripuu meisterdamine lastele. Kel sahtlipõhja mõni helkur seisma jäänud, siis nüüd saab ta toredasti puu külge rippuma ja pensionipõlve pidama tuua. Siis ei lähe endal meelest, kui tähtis on selle väikese elupäästja töö ja varestel kah lõbus vaadata! Iga toodud vana helkuri vastu anname omalt poolt uue ja tööka. Külastajate poolt kaasa toodud helkurid leiavad hiljem koha muuseumi helkurikogus.
• 20.00 kõneleb Teemajas (hea ilma korral väliterrassil) folklorist ja EKM Eesti rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv nelja tee ristist ja sellega seonduvast rahvapärimusest. (ettekande pikkus u 45min)
• 21.00 Giidiga ekskursioon muuseumis taskulambi valgel (taskulamp kaasa!)
Postijaama hoonetes paiknev Varbuse Teemaja on avatud ja pakub kergemat sorti kosutust ning keelekastet.
Ootame öiseid külalisi, kel kaasas laternad, kell 20 ja 22 muuseumi väravas, et teha väike ringkäik meie vanades hoonetes ja kuulata majavaimude jutte ning pajatusi.
Kavas kohtuda Aapo Ilvesega ja puhuda vanu VALGÕ HÄRÄ jutte ja uusimaid lugusid ahju juures vatska küpsetades. Võimalus suitsusaunas saunalugusid laval vesta.
17.00-19.00 pajatatakse muuseumis Carl Robert Jakobsoni ja tema pere lugu. Milliseks kujunes tema abikaasa Julie Emilie ja kolme tütre elu pärast abikaasa ja isa surma? Kuidas ikkagi oli võimalik selle talu ja C.R. Jakobsoni pärandi säilitamine?
Kell 19.00 algab matk naabertallu Särghauale, Ernst Peterson-Särgava isatallu, sealsete lugude juurde ja oma matka lõpetame enne südaööd Pauluste perekonna kalmistul Hauamäel, kus räägime meie ajaloos olulise inimese, metropoliit Aleksandri elusaatusest.
Meile tulevad appi naabrid Samliku Matkamajast, kelle abil saavad julgemad matka kaasa teha kanuudes. Kanuumatk on tasuline ja tuleks ette tellida telefonil 445 8171 või aadressil info@kurgja.ee
Sinine on vaba teema mis mahutab endasse palju enam kui vaid koloriidi küsimused, Sinine lubab pühenduda sügavamatele aja -ruumi horisontidele. See ei ole vaid värvi- keemia lõuendil. Hetketi mil sinine omandab kuju, see lakkab olemast värv. Kas see on kauge mälestus, mis viib tagasi lapsepõlve; igavikust tõusev seletamatu kurbus; toores jõud? Kõik on võimalik.
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:Kunstikarneval "SININE"
Algusega kell 18.00. Happeningidega astuvad üles:
Siram - happening/näomaalingud
Karol Kalllas - kunstiteaduslik kommentaar ja tööde analüüs maalikunstnike Liidu aastanäitusele "Sinine"
Jasper Zoova - performance
Pusa - loominguline ühistegevus
Andrus Joonas - performance
Tori Rahvamaja Eksperimentaal Teater - etendus teemal "Sinine"
Hanno Soans - elav skulptuur
Paul Cole - bluesi kontsert
Muuseumi 1, Juuru
79401 Raplamaa
tel 484 4199, 484 4162 www.mahtramuuseum.ee
muuseum@mahtramuuseum.ee
Tasuta avatud kl 18-22
AVATUD NÄITUSED:
Püsinäitus
Näitus "Maagilised taimed" - näitus on inspireeritud U. Laansoo, T. Puusepa ja K. Kauri raamatust "Maagilised taimed ja taimemaagia"
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:
20.00 - Atla-Eeru kõrtsihoone rehetoas Salme Vallateatri esituses A. Kallase ühevaatuseline draama «Bathseba Saaremaal». Näidendi tegevus viib pealtvaataja 19. sajandi keskpaika. Lugu jutustab kord tõestisündinud loo, kus
ühele Sõrvemaa mõisnikule hakkab meeldima kohaliku sepa naine. Mis juhtub edasi, tule ja vaata muuseumiööl.
22.00 - Juuru mõisas «Öömõisa öö...» romantiline retk öises mõisas, kaaslaseks salapärased lood ja hääled. Kohaletulnutele pakutakse mõisa verandal kosutavat teed ja suupisteid.
20.00 algab Kuressaare linnuse kapiitlisaalis avalik “ebateaduslik sümpoosion” pealkirjaga “Merega piiratud mõistus”. Umbes tosin saarlastest ja saaremaalastest kultuuritegelast on lubanud igaüks rääkida kuni 10 minutit täiesti vabal teemal, ainsaks tingimuseks mingisugune seos Saaremaa ja/või Kuressaarega.
NB! Teistes filiaalides peale Mihkli Talumuuseumi muuseumiööd ei toimu.
Eesti Kirjandusmuuseum pole klassikaline muuseum, vaid kolme rahvusliku arhiiviga uurimisasutus, mis kogub ja hoiab lugusid meie rahvuslikust mälust. Kirjandusmuuseumi keldrites on peidul sadu lugusid, mida majarahval on rõõm lugude ööl jagada.
T-loo jutustab Jaan Malin
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:
18.00 Lastelood: Piltmõistatused nii paberil kui arvutis
18.30-20.00 Muinaslood: Setu muinasjuttude filmiplaat “Valgõ härg” (2009) koos kommentaaridega. Muinasjutte nii siit kui sealt Eesti nurgast jutustab arhiivirahvas
19.00-20.00 Improvisatsioonilised lood: Timo Einpaul ja Mart Alaru improviseerivad akustiliselt eesti, inglise ja rootsi keeles. Sõltuvalt ilmast kas muuseumi ees tänaval või fuajees
19.00 Linna lood: Eesti Kultuurilooline Arhiiv korraldab auhindadega fotovõistluse: tunne oma kodulinna
19.00 ja 20.30 Maja lood: Ringkäik kohaliku kummituse Lilla Daami saatel Kirjandusmuuseumi iidsetes ruumides
20.00 Pillilood: Kalle Sõber torupillilugudega Vanemuise 42 ees tänaval
20.30 Filmilood: Film Muuseumirott
21.00 - 22.00 Tantsulood: Lõõtsal mängib tantsuks Aivar Teppo ja parmupillil Villu Soon. Ja seda Kirjandusmuuseumi saalis
AVATUD NÄITUSED ehk PILDILOOD:
Renaldo Veeber „Eesti mütoloogia“ (muuseumi saal)
Andres Ehini 70ndale juubelile pühendatud näitus: ...mina aga meisterdan kilpkonnale sanga... (muuseumi saal)
20.15 „Helisev muuseum“: meditatsioonikontsert 13 laulvale kristallkaussile ja rahvalikele keelpillidele. Esinevad Aivar Täpsi, Toivo Sõmer ja Marju Varblane
21.30 jõuab Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja juurde muuseumiöö rattaretk, et startida sealt Raadil toimuvale ekskursioonile
ÕUEMAJA TEISEL KORRUSEL "Üks Sõrmus juhib neid... Vol2."
Näitus kuulsa filmitriloogia "Sõrmuste Isand" tegelasi kujutavatest kunstnikunukkudest. Nukud valmistas Eva Kõiv, kes töötab teatris "Vanemuine" kostümeerijana ning on nukke hobi korras teinud juba 1997. aastast. Osad nukkudest olid juba 2004. aastal mänguasjamuuseumis näitusel, kuid vahepeal on Eva neid rohkelt juurde meisterdanud.
"Koosmäng"
Eesti nukukunstnike loomingut tutvustav näitus, mis on sündinud soovist teha oma lastele poemänguasjadest eristuvaid „hingestatud“ mänguasju või kingitusi täiskasvanud sõpradele. Inspiratsioon, mängulust, elustiil – just neist mõistetest on kantud väljapanek Eesti nukutegijatelt.
ÕUEMAJA GALERIIS Ajalugu mängides. Näitus Tõnu Laugu ja Väinu Paasi meisterdatud mänguasjadest.
Fantaasiamänge on lapsed mänginud ajast aega. Tõnu Lauk ja Väinu Paas olid noored poisid, kui nad meisterdasid endale terve „maailmatäie“ nukke ning mängisid nendega ajalugu. Nukud ja nende juurde kuuluva tegid poisid 1949 – 1955. aastal. Pärast seda olid asjad mitu aastakümmet pööninguhämaruses peidus, kuni juba vanaisaeas Tõnu need jälle üles leidis ja Tartu Mänguasjamuuseumisse näitusele tõi.
JARS-JAMP. Ühe poistekamba päevik.
Kuuskümmend aastat tagasi Tallinnas Saue tänaval elanud poiste mängudest on alles jäänud nende rühmapäevik "Jars-Jamp".
Väljapanek päeviku sisust annab võimaluse heita pilk tollaste poiste mängudesse.
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:
Muuseum on täis lugusid nii ööl kui päeval. Kas öised lood erinevad päevastest lugudest?
Kas mängukarud kõnnivad öösel ringi?
Kas öösel muuseumis käies jäävad lood paremini meelde kui päeval läbi tuisates?
Eesti Trükimuuseum on 2010. aastal asutatud eraõiguslik muuseum Tartus, ajaloolises trükihoones Kastani 38. Trükimuuseum kogub möödunud aegade trükitehnikat, eksponeerib seda külastajatele, trükib kunstilise väärtusega plakateid ja graafikat ning korraldab õpitubasid.
Trükimuuseumi ekspositsioon avatakse 2010. a sügisel, kuid Muuseumiöö raames on kõigil huvilistel võimalus tutvuda Muuseumi tegevusega juba enne ametlikku avamist.
Muuseumiööl avab avatakse uksed kell 18:00 ja lood kestavad kuni juttu jätkub.
T-loo jutustab Jaan Kaplinski
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:
Räägitakse raamatutest, nende ajaloost, nende valmistamisest ja natuke ka nende sisust
Külastajad näevad ja saavad katsuda vanu trükiseadmeid, kirjatüüpe ja muid trükikoja töövahendeid
Endine trükkal ja tootmisjuht Ille Ameerikas peab ettekande raamatu loost
Muuseumi köitemeister Sten Kasak tutvustab erinevaid köiteviise
Koostoos kirjastusega Võluri tagasitulek on kõigil huvilistel võimalus soetada endale luuletaja Jüri Kolki luulekogu „barbar Conan peeglitagusel maal”, mis köidetakse käsitsi otse külastajate silme all, iga külastaja saab ise trükkida luulekogu kaanesildi
Muuseumi näitustele ilmuvad valguskandjad ja valgustid mitmest sajandist. Külastaja ülesandeks on need kõik leida ja kirja panna.
Linnamuuseumi saalis projekteerub valgusefektide videoprogramm "Vikervalgus"
18.00 alustavad musitseerimist Elleri muusikakooli tšello- ja viiuliõpilased
19.00 Lugusid vaimuvalgusest Tartust räägivad tartlaste mälestuste järgi linnamuuseumi jutuvestjad
20.30 Tantsutrupp "Emajõe kallastel". Ajaloolised tantsud Rufina Noore juhendamisel
20.00-23.00 Eesti Üliõpilaste Selts korraldab koos muuseumiga „Kalevipoja“ettelugemise näitemängu vormis.
1870. aaasta 26. märtsi õhtul kogunesid Tartus üliõpilase Andreas Kurrikoffi korterisse 8 meest: üliõpilased Andreas Kurrikoff, Heinrich Rosenthal, Gustav Treffner, Hugo Treffner, Martin Wühner ja kolm tuntud Tartlast Jakob Hurt, Wilhelm Eisenschmidt ja Johann Voldemar Jannsen. Tuldi kokku, et lugeda „Kalevipoega“ ja rääkida Eesti rahvusliku liikumise tulevikukavadest.1874. aastal paluti luba kord nädalas koos käia Jaama tänaval, Vanemuise Seltsi majas....1881. aastal otsustati seltsi baasil asutada korporatsioon ja asutatava korporatsiooni värvideks valitakse sinine, must ja valge.
Muuseumiööl saamegi teada, kust sai kõik alguse...
Botaanikaaia kasvuhooned avatud 17-23
17:00-23:00 Eksootiliste taimedega tutvumine ja nõuanded nende kasvatamiseks
22:00 Heino Elleri muusikakooli noorte muusikute romantiline kontsert
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM: Sepapaja paku otsas kuuleb kõike
Kui sepa juurde mindi, siis tuli ikka oodata, millal sepp jutule võtab. Ehk siis mindi aoga sepile, nagu vanarahvas ütleb. Järjekorras seistes räägiti juttu ja tehti aega parajaks. Kui jutud räägitud sai sepa juurest kasvõi kirp rauad või Vanasarvik sabahoidja.
Sepikojas
18.00-22.00 tutvustatakse sepatöö saladusi ning taotakse õnnenaelu
Õpikojas
Igal täistunnil jutustatakse rahvapäraseid ööjutte, maalitakse muljeid puidule ning valmistatakse vilditud talismane
Leivatares
18.00-20.00 küpsetatakse leiba ning klopitakse võid
Lõkkeplatsil
18.00-22.00 tantsitakse ümber lõkke
21.00 pakutakse sooja leiba, värsket võid ja teed
Tuuliku juures
18.00-22.00 küpsetatakse pannkooke
Küünis
18.00-20.00 tehakse lina- ja viljatöid
Avatud kõik muuseumi näitused, kohvik ja Turismiinfopunkt.
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM: Peipsiveere muuseumiöö toimub Liivi Muuseumis, Alatskivi lossis ja Kolkja vanausliste muuseumis. Muuseumides toimub kolme kultuuri tutvustav programm (eesti talupoegade, vene vanausuliste ja baltisaksa mõisnikega seotud lood), pakutakse ka iseloomulikke suupisteid ning muudki asjaomast.
Kell 18 Kolkja Muuseum, muuseumituur ja pillilood
Kell 19.30 galerii AmbulARToorium, soovijatele saun
Kell 21 Alatskivi loss, külas Nolckenite suguvõsal, menueti õpituba
Kell 22.30 Liivi Muuseum, videvikulood ja -laulud.
Igas paigas saab maitsta iseloomulikke suupisteid.
Alatskivi tankla juurest stardib kell 18 tasuta vallabuss (18 kohta) ning jõuab lõpuks tanklasse ka tagasi.
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM: Peipsiveere muuseumiöö toimub Liivi Muuseumis, Alatskivi lossis ja Kolkja vanausliste muuseumis. Muuseumides toimub kolme kultuuri tutvustav programm (eesti talupoegade, vene vanausuliste ja baltisaksa mõisnikega seotud lood), pakutakse ka iseloomulikke suupisteid ning muudki asjaomast.
Muuseumide vahel sõidab eribuss. Jälgige eriteavet!
19.00-20.30 Kolkja muuseum (ringkäik, muusika)
21.00-22.00 Alatskivi loss (ringkäik, väike pargikontsert)
22.30-24.00 Liivi Muuseum (ringkäik pimedas rehetares, videvikujutud, simman)
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM: "Kangelaste öö - lugusid iidsest vaprusest"
Juba ammustest aegadest on räägitud müstilisi lugusid võimsatest kangelastest, kes korda saatnud imelisi tegusid. Nende vaprus on olnud niivõrd suur, et veel aastatuhandeid hiljemgi loeme me lugusid neist iidseist vägilastest. Kangelaseeposed on üks võimalus heita pilk ajalukku tavapärasest veidi teistsuguse nurga alt. Muusemiöö puhul tahabki Tartumaa Muuseum tuvustada oma külastajatele maailma tuntumate eeposte kangelasi ning nende seiklusi. Programm on kantud Eesti lugemisaasta iseest.
Näitus, mis tuvustab põgusalt järgmisi kangelaseeposi:
1. Gilgameš
2. Ilias ja Odysseia
3. Aeneas
4. Beowulf
5. Rolandi laul
6. Laul minu Cidist
7. Nibelungide laul
8. Kalevipoeg
Iga eepose kohta on koostatud üks stend, mis tutvustab eepose tausta, selle kangelasi ning sisu, sidudes seda ajalooliste sündmustega, kui võimalik.
Jututuba
Lisaks on võimalik kuulata katkendeid nimetatud eepostest.
Töötuba
Lugude kuulamise ajal saab proovida ka oma käteosavust: harulda võimalus valmistada endale sumerite kombel kiilkirjas savitahvel.
Tänase muuseumihoone aastatel 1926-1929 ehitanud Hans Kapp on kodus ja ootab külalisi.
Lugusid esitavad: Suure-Jaani puhkpilliorkester; segakoor Ilmatar; Suure-Jaani Huvikooli õpilased; Lihtsad Maapoisid Olustverest; Helgi Karolin, Jaan Golding, Kristi Sääsk, Uno Jürisson jt; luulekava tuntud inimestelt, kes igapäevaselt luuletusi ei loe - teiste hulgas vallavanem Tõnu Aavasalu.
18.00-18.30 orelil Ele Vakk
18.00-22.00 võimalus külastada küünlavalguses kirikut ja kirikutorni, millest avaneb kaunis vaade öisele Rõugele
21.30 õhtupalvus
18.00 Lugusid teemal „Inimene õpib kogu elu” (ekskursioon püsinäitusel)
18.40 Otsimisviktoriin „Adsoni paigad Võrus”
19.00 Loeme Artur Adsoni raamatut „Väikelinna moosekant”, kuulame võrulaste lugusid esmakohtumistest Võru linna ja põnevate Võru inimestega, vahelduseks muusikalood ( klaveril ja lõõtspillil)
20.40 Otsimisviktoriin „Adsoni paigad Võrus”
21.00 Jätkame Artur Adsoni raamatu ettelugemist ja võrulaste lugude kuulamist. Vahelduseks muusikalood