Asute muuseum.ee arhiivis Aadressil vana.muuseum.ee
Eesti muuseumide infokeskus toimis 2006. aastal loodud kujul 2017. aasta lõpuni.
Veebilehe vahepealseid olekuid saab näha veebiarhiivis...
Muuseumiöö „Öös on kino” laupäeval, 19. mail kell 18–23
19. mail toimunud neljas üle-eestiline muuseumiöö juhtlausega “Öös on kino” oli muuseumirahva tervitus Eesti Filmile tema juubeliaastal. Osales üle 200 mäluasutuse Narvast Kõpuni ja Tsiitrest Paldiskini ning näitused ja muu muuseumitegevus oli seotud filmiga. Oli filmivaatamist, filmide säilitamise õpetust, filmi valmistamise juhendamist, nii dokumentalistikat, kunstifilme kui ka animatsiooni, näha sai filmi- ja ka kinotehnikat. Paljud mäluasutused on läbi aegade olnud filmide võttepaigad, ning kohavaimu äratundmisele aitasid kaasa ka omakandimeestest professionaalsed ja asjaarmastajatest filmitegijad oma loominguga, muuseumiööd kaunistati filmimuusikaga.
Oma külaliste arvu teatanud 104 mäluasutuses oli külastuste koguarv 68 868, neist kaks kolmandikku Tallinnas, ülejäänud külastused jagunesid Tartu ja teiste Eesti paikade vahel.
Üle-eestilist muuseumiööd korraldab Eesti Muuseumiühing kultuuriministeeriumi, kultuurkapitali ja ICOMi rahvuskomitee toel. Eestis toimus muuseumiöö neljandat korda, see on osa Euroopas tähistatavast muuseumiööst, mida peeti juba kaheksandat korda.
Muuseumiöö on rahvusvahelisele muuseumipäevale 18. maile lähimal laupäeval. Järgmine muuseumiöö on aga muuseumipäeval, 18. mail 2013.
19. mail 2012 toimub taas üle-eestiline muuseumiöö ning sajad muuseumid ja mäluasutused avavad uksed tasuta külastuseks kell 18–23 ja kauemgi.
Eesti Muuseumiühingu eestvõtmisel toimuv muuseumiöö on pühendatud saja-aastasele Eesti Filmile, samuti 35. korda peetavale rahvusvahelisele muuseumipäevale ning Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) Eesti Rahvuskomitee 20. aastapäevale.
Kino teema on Eesti Filmi juubeliaastal muuseumides igati õigustatud, sest Eestis on kogu aeg olnud muuseumid ja filmid tihedalt seotud. 1896. aastal näidati Eestis esimest korda liikuvaid pilte Tallinna Suurgildi hoones, kus praegu tegutseb Eesti Ajaloomuuseum. Johannes Pääsuke, kes 1912. aastal jäädvustas katselendur Utotškini õhkutõusmise Raadi väljalt, tegi seda Eesti Rahva Muuseumi võetud lubatähe alusel. Tallinnas Maarjamäe lossis on Eesti Filmimuuseum ja Järva-Jaanis kinomuuseum.
Suurgildi hoones näeb muuseumiööl Priit Pärna animatsiooni „1895”, Pääsukese tööandja juures Eesti Rahva Muuseumis võib näha nii Ivo Schenkenbergi aardekirstu kui ka rahvusliku mustriga kaunistatud esmaabikapikest. Kadrioru lossis linastuvad aga värsked, koolilaste tehtud filmid Boschi ja Bruegheli näituse ainetel.
Muuseumiöö seekordne lubadus „Öös on kino” saab teoks mitte ainult filme vaadates, vaid näiteks Adamson-Ericu muuseumis ja Karilatsis ise filme tehes, aga ka kunagistesse võttepaikadesse rännates. Paljudes kohtades näeb kohapeal ülesvõetud mängufilme, näiteks Sagadi metsamuuseumis „Minu Lenineid” ja „Baskervillide koera”, Nigulistes “Viimset reliikviat”, Rahvusraamatukogus aga „Tallinna pimeduses”. Kindlasti on ekraanidel kõige rohkem dokumentaalfilme, saja aasta jooksul on kaasaega filmilindile jäädvustatud igal aastal ja paljudes paikades. Tänu Eesti Filmiarhiivile on kroonikafilmid mäluasutustes paikkondade ja teemade kaupa muuseumiöö esitluseks valmis.
Avatud on suured ja väiksemad muuseumid sõltumata omandivormist ja valdkonnast ning filmiarhiiv, samuti mõisaid, tuulikuid, villavabrikuid, kirikuid jne.
Rahvusvahelisel muuseumipäeval 18. mail, kui muuseumid on külastajaile tasuta, soovitame vaadata üle uued ja püsinäitused. Ning laupäevasel Muuseumiööl valida kodule lähim või põnevaima kinovõimalustega mäluasutus ja nautida öös muuseumikino. Kuidas muuseumid kinoteemaga hakkama saavad, kas kino saab näha või „saab kino” hoopis ülekantud tähenduses, on muuseumi sõpradele üllatus.
Esimest korda osales Eesti üleeuroopalises muuseumiöös 2009. aastal, kui tähistati Eesti Rahva Muuseumi juubelit ning üle-eestilist muuseumiaastat. Toona oli muuseumiöö juhtlause „Öös on asju”, 2010. aasta teema oli „Öös on lugusid”, 2011. aastal „Öös on aardeid”.
2011. aastal oli mäluasutustes kokku üle 73500 muuseumiöökülastuse.
Toetuse eest täname kultuuriministeeriumi ja kultuurkapitali.
Muuseumiöö koordinaatorid
Epp Alatalu, epp.alatalu@muuseum.ee
Vahur Puik, vahur.puik@muuseum.ee
Muuseumiöö "Öös on kino" helireklaam (lae alla mp3):
Muuseumiööl sõidavad Tallinnas eribussid ning liikumine Eesti Rattarikkaks! kutsub huvilisi Tallinnas ühisele muuseumiöö rattaretkele Pelgulinna ja Kalamaja kaudu Maarjamäele.
Suurgildi hoone ja Maarjamäe loss on tasuta avatud kell 18–23.
Sissepääs kuni 22:30
MUUSEUMIÖÖL SUURGILDI HOONES
Avatud on püsinäitus „VISA HING. 11 000 aastat Eesti ajalugu“
Väikses gildisaalis ekraanil Priit Pärnajoonisfilm „1895“ vendade August ja Louis Lumière’ide elust(u 30 min. Stsenaarium Priit Pärn, režissöörid Priit Pärn ja Janno Põldma. Eesti Joonisfilm 1995). Aastal 1896 näidati esimest korda Eesti publikule kinoetendust just Suurgildi hoone väikeses saalis ning muuseumiööl pakume võimalust seda sündmust meenutada ning Priit Pärna animafilmi vaadates mõelda filmikunsti algusaegadele.
Palume kõigil, kes plaanivad muuseumiööl Suurgildi hoonet külastada, arvestada, et gildihoone on kitsuke ja võib tekkida olukord, kus sissepääsemiseks tuleb seista järjekorras!
MUUSEUMIÖÖL ON AVATUD KA MUUSEUMIPOOD!
Muuseumiööl on kõik FILMIGA seotud kaubad 10% soodsama hinnaga. Astu läbi Börsi käigust!
MUUSEUMIÖÖL MAARJAMÄE LOSSIS
AVATUD NÄITUSED
„ISEOLEMISE TAHE. 90 aastat Eesti Vabariiki“
„Kukruse kaunitar ja tema kaasaegsed. Eesti rikkalikem kalmistu muinas- ja keskaja piirilt“
„Poriveski kõrts“
NB! Muuseumiöö erinäitused:
„Eile kinodes. Plakateid Eesti kinorepertuaarist” ja
Filmimuuseumi väikenäitus „Kaadris on asju!“
MUUSEUMIÖÖ ERIPROGRAMM „ÖÖS ON KINO!“
18.15 kinosaalis Eesti nukufilmi rajaja Elbert Tuganovi film „Žanri sünd” (1967, 45 min).
19.00 banketisaalis
Tallinna kammerorkestri kontsert „Filmis on muusikat!“. Dirigent Eri Klas
(45 min).
20.00 kinosaalis Eesti Filmiarhiivi varasalvest: ekraanil Eesti esimene täispikk rahvusvaheline koostööfilm „Kire lained” (Vladimir Gaidarov, 1930, 78 min).
21.00 kinosaalis non-stop filmiprogramm „Eesti esimesed”
22.00 kinosaali eessaalis ringkäik Filmimuuseumi väikenäitusel „Kaadris on asju!” (30 min)
Kogu õhtu on avatud kohvinurk PAULA. Raamatumüük. Maalimis- ja meisterdamisnurk
Köler prize 2012 nominentide näitus. Kohal on kunstnikud ja valmis vastama küsimustele
Ekskursioon näitusel kell 19 (giid Anders Härm)
Publikumängus loositakse viis kutset Köler Prize 2012 galale 26. mail
Baaris DJ
Üllatused!
Adamson-Ericu muuseumis on tasuta avatud kõik korrused ja sisehoov kl 18.00–23.00, sissepääs kuni kl 22.30.
NÄITUSED
Näitus “Dora Gordine.Skulptor, kunstnik, disainer” on Muuseumiööl suletud.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Adamson-Ericu muuseumis ärkavad muuseumiööl ellu nii pildid kui kogu maja.
Muuseumikülastajate abiga taasluuakse mustvalge kinokunsti hiilgeaegade õhustik ja antakse igaühele võimalus lüüa kaasa tegevustes, mis toovad esile kujutava kunsti ja kino puutepunkte.
Sisehoovis saab kino. Külastaja saab ümber kehastuda näitlejaks või režissööriks ning osaleda kaadrite lavastamises. Kostüümid ja rekvisiidid aitavad rolli sisse elada ning tegevuse käigus jäädvustatakse pildid omapärasele “filmilindile”.
Keldris tehakse kunsti. Ühistööna valmib rida futuristlikke figuure liikumises. Tekib ettekujutus sellest, mida tähendab ühe nukufilmi valmimisprotsessis käed külge panna.
2. korrusel sünnivad lood. Adamson-Ericu maalid võivad pakkuda ka fantaasia- ja filmiainest. Kuidas tekib süžee? Mida tähendab montaaž? Neid ja teisi stsenaariumi sünniga seotud küsimusi arutatakse maali- ja kinokunsti ühendavas programmis.
Kadrioru kunstimuuseum on tasuta avatud kl 18.00–23.00, sissepääs kuni kl 22.30.
Kadrioru lossi kohvik on avatud kl 23.00-ni. Muuseumipood on avatud kl 20.00-ni.
Hea ilma korral avatud kohvik ka lossi Lilleaia poolsel rõdul.
NÄITUSED
Muuseumiööl on Kadrioru kunstimuuseumis avatud 2. korruse püsiekspositsioon ja Madalmaade kunsti ekspositsioon 3. korrusel. Näitus "Avastamata šedöövrid. Vene kunst Baltimaade kogudest" on suletud.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Kadrioru kunstimuuseumi banketisaalis esilinastuvad Muuseumiööl näituse "Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge" filmikonkursil osalenud õpilasfilmid. Filmiseansid algavad kell 18.30, 20.30 ja 22.15. Madalmaade kunsti saalis kolmandal korrusel toimuvad maali "Kaubitsejate ja rahavahetajate templist väljaajamine" lühitutvustused eesti ja vene keeles.
Kadrioru lossis on avatud kohvik, hea ilma korral ka välikohvik lossi Lilleaia poolsel rõdul.
Kumu kunstimuuseum on avatud tasuta kl 18.00.–23.00. Sissepääs muuseumisse järjekorra alusel ja kuni kl 22.30.
Kumus on avatud kohvik (Bonaparte) ja muuseumipood, ilusa ilma korral sisehoovis ka välikohvik.
NÄITUSED
Kumu kunstimuuseumis on avatud 4. korruse püsiekspositsioon nõukogude perioodi eesti kunstiga. Ajutised näitused ja 3. korruse püsiekspositsioon on Muuseumiööl suletud.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Muuseumiöö 2012 raames teeb Kumu kunstimuuseum koostööd Katusekinoga. Programm “Öös on kino” sisustab õhtupooliku muuseumis kinokunstiga. Kumu auditooriumis näidatakse unikaalse sisuga filmiprogrammi, osavõtt eelregistreerimisega.
Kaasaegse kunsti galeriis 5. korrusel pakutakse külastajatele vaatamiseks valikut värsketest auhinnatud lühifilmidest.
Niguliste muuseum on avatud tasuta kl 18.00–23.00, sissepääs kuni kl 22.30.
Niguliste muuseumipood on avatud kuni kl 20.00
NÄITUSED
Publikule on avatud püsiekspositsioon.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Muuseumiööl pakub Niguliste muuseum võimalust tutvuda unikaalse ajaloolise kirikukunsti kollektsiooniga ning kl 20.00 saab vaadata mängufilmi “Viimne reliikvia” (Tallinnfilm 1969).
Trepigaleriis on Soome näitus “Metsa tuhat muinasjuttu”.
Illustratsioonigaleriis on nimeka Moskva kunstniku Anastassia Arhipova suurejooneline isikunäitus.
Pööningul on Nukuteatri etenduse “Nukitsamees” teatrinukkude näitus.
MUUSEUMIÖÖ
Maja on avatud 11–23, muuseumiöö programm algab kell 18, töötab ka raamatukogu
Lastekirjanduse Keskus on tõeline lasteraamatute varalaegas Tallinna vanalinnas, kus leiab nii tuntud kui ka tundmatut kirjavara keldrist pööninguni. Suurimaid haruldusi hoitakse varjul, ikka selleks, et need kaitstud oleks ja paremini säiliks. Muuseumiöö on eriline, sest siis teeme varalaeka uksed valla ja huvilistel on võimalik oma silmaga näha kuidas ja missugust kirjavara tulevastele põlvedele hoitakse. Tutvustame meie kogude rariteeseid trükiseid nagu tekstiilile trükitud raamatuid “Loomade pidu” (Hendrik Laid) ja “Hilinenud jõulumees” (Aino Lass), mõlemad ilmunud 1938. aastal sarjas Kuldne kodu. Uudistame vendade Grimmide muinasjutu ainetel kirjutatud raamatut “Muinasjutt seitsmest kitsetallest”, mille oletatav ilmumisaeg on 193?. Heidame pilgu eelmise sajandi 30. aastatel kirjutatud käsikirjalistele skaudiajakirjadele. Hoidlatesse on võimalik pääseda 18, 20 ja 22 algavate ekskursioonidega. Kuna ekskursioonide grupid on piiratud mahutavusega, siis palun oma osalus eelregistreerida katrin@elk.ee
Pööningule ootame aga väikesi ja suuri Nukitsa sõpru. Saab meisterdada, vaadata filmi, nuputada ja mängida.
Muuseumiöö suur esilinastus Lennusadamas: Aarma ja Kilmi „Allveelennud“
Muuseumiööl teeb Lennusadam kummarduse Eesti filmile ja näitab välialale püstitatud suurel ekraanil Kiur Aarma ja Jaak Kilmi värskeltvalminud filmi „Allveelennud“.
„Allveelennud“ on uus lühifilmiseeria Eesti tehnikaajaloost – ajast, mil nupumehed leiutasid lennumasinaid, laevad hakkasid vee all sõitma, tsepeliinid heitsid pomme ja lapsed korjasid vanametalli allveelaevade jaoks. Mängulise ajaloofilmi esilinastus muuseumiööl on kõigile tasuta ning filmiseanss saab alguse kell 21.50 Jaak Kilmi ja Kiur Aarma poolse sissejuhatusega.
Lisaks Lennusadama välialal toimuvale filmiseansile pääseb muuseumiööl tasuta ka vesilennukite angaaridesse.
Laupäeval, 19. mail kell 18-23 on Lennusadam kõigile tasuta avatud, kuid sissepääs angaaridesse on piiratud.
Lennusadamas on muuseumiööl tasuta avatud ka aurik-jäämurdja Suur Tõll. Viimased külastajad pääsevad aurikule pool tundi enne sulgemisaega, kell 22.30.
Hiiumaa Muuseumi näitus “Kus kirik, seal kõrts...” .
Näitus keskendub kõrtside rollile 19. sajandi küla- ja rannaelus.
Vitriininäitus: “Titanic 100”
MUUSEUMIÖÖ KAVA
FILM “METSKAPTEN” 1971, režissöör Kalju Komissarov, stsenarist J.Smuul,
osades : Jüri Järvet, Luule Paljasmaa, Katrin Karisma, Enn Klooren, Heino Mandri,
Rein Aren, Enn Kraam, Ants Ader, Heino Arus, Margus Tuuling, Rudolf Allabert,
Rolan Bõkov, Lauri Nebel, Villem Indrikson, Tõnu Miller, Georg Taleš jt.
See on lugu purjelaeva “Jõnn” kaptenist, kes pärit väikeselt Kihnu saarelt. Kaptenist,
kes võitles õiguse eest olla kapten ja teha rasket purjelaevniku tööd. Jõnn on isiksus,
suur oma harmoonilisuses, kuigi tal puudub haridus ja kapteni diplom. See kuidas ta
valib oma laevameeskonda, et minna pikale ja raskele teekonnale Riiast Santosesse,
näitab tema suurt oskust – olla kapten. Ka siis, kui ollakse tuulevaikuses ja suures janus, jääb Jõnn oma põhimõttele truuks: “laeva viivad üle vee mehed, mitte nende puudused”.
18.30 loeng filmi lavastamisest ja valmimisest. Kristel Kotta (MA kultturiteooria)
19.00 Filmi vaatamine
20.30 loeng filmi lavastamisest ja valmimisest. Kristel Kotta (MA kultuuriteooria)
- Peanäitusesaalis ja fuajees "Esimest korda Londonis!".
- Harulduste kogu näitusesaalis "Eesti köitemärgised 1840–1940".
- Püsinäitus "Eduard Wiiralti galerii".
MUUSEUMIÖÖ KAVA
FILM
19.15–21.15 suures konverentsisaalis “Tallinn pimeduses” (1993)
Nostalgiahõnguline musta huumoriga vürtsitatud põnevik saab alguse 1991. aastal, kui Eesti on taastanud iseseisvuse ning riik saab tagasi oma kullavarud (triljon krooni), mille maffia otsustab röövida. Plaani teostamiseks kasutatakse naiivse elektriku Toivo (Ivo Uukkivi) abi, kelle ülesandeks on kogu linn kesköötunnil pimendada. Eesti Pangaks muundus filmi tarbeks Rahvusraamatukogu. Lisaks Ivo Uukkivile, kellele see oli esimene filmiroll, löövad kaasa maffiategelasi kehastavad Peeter Oja, Tõnu Kark, Jüri Järvet ja Enn Klooren.
Filmi on saatnud edu „Sundance’il” ja Thessaloníki rahvusvahelisel filmifestivalil.
Filmi lavastas 1993. aastal Soome lavastaja Ilkka Järvilaturi, stsenarist on Paul Kolsby ja operaator Rein Kotov.
Filmile eelneb kohtumine tegijatega.
EKSKURSIOONID
*18.00 ja 21.30eestikeelsed ekskursioonid lugemissaalides
Giidi juhendamisel on võimalik teha tasuta ringkäik raamatukogu lugemisalas ning tutvuda lugemissaalide ja neis peituvate aaretega. Põhjalik tutvustus tehakse 8. korruse muusika- ja filmisaalis.
*19.00, 20.00 ja 21.00eestikeelsed ekskursioonid hoidlates
Igal täistunnil algavad ekskursioonid raamatukogu kulissidetagusesse maailma, kuhu tavakülastaja iseseisvalt ei satu.
Kuna kohtade arv on piiratud, palume hoidlate ja lugemisala külastamiseks registreeruda hiljemalt 17. maiks telefonil 630 7524 või meilitsi Mari.Orro@nlib.ee.
Osalejatel palume koguneda infoleti juurde vahetult enne ekskursiooni algust.
* Lugemisalasse juurdepääs giidi saatel.
NÄITUSED
19.30, 20.30, 22.00 harulduste kogu näitusesaalis
Näituse “Eesti köitemärgised 1840–1940” tutvustus, kus saab teada, milliseid märgiseid kasutasid oma tööde tähistamiseks eelmise ja üle-eelmise sajandi köitemeistrid. Samas saab vaadata filme raamatute köitmisest ja restaureerimisest, välja on pandud ka raamatuköitjate töövahendid, mis tänapäevalgi kasutusel.
18.00–23.00 fuajees näitus “Esimest korda Londonis”
Lastel võimalus joonistada olümpiateemalisi pilte, mis saadetakse Eesti Spordimuuseumi korraldatud joonistusvõistlusele.
Muuseumiööl on külastajatele avatud kohvik ja raamatupood „Muusa”.
Ekskursioonid kell 18, 19, 20 ja 21, eelregistreerimisega telefonil 628 4645. Rühmade suurus on piiratud.
Vadata saab filmi monteerimise töötuba ja näha filme ETV varasalvest.
Kolu kõrtsi talli all on avatud näitus muuseumikogus leiduvatest pindpõimevaipadest.
Muuseumi territoorium kutsub avastama eesti keele ja talurahvakultuuri seoseid näitusega "Leib keelel", kus 13 taluõuel võetakse luubi alla sõnaga "leib" seotud väljendid eesti keeles.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Eesti Vabaõhumuuseum on otsekui väike eesti küla Eestimaa pealinna külje all. Muuseumi unikaalne maastik ja ajaloolised eksponaadid on aastakümnete jooksul olnud mitmete filmi- ja videoprojektide võttepaikadeks.
Vabaõhumuuseumis filmitud stseene leidub mängufilmides „Näkimadalad“, „Vana daami visiit“, telefilmides „Legend hundimõrsjast“, „Pildikesi Paunverest“ ja „Tuulepealne maa“. Muuseumiöö jaoks on vabaõhumuuseum need kaadrid üles otsinud, et neid nende algsetes võttepaikades näidata. Nii on külastajal võimalik kõrvutada filmireaalsust vabaõhumuuseumi tegelikkusega.
Lisaks eelmainitule näitame ka muuseumis filmitud Balti Filmi ja Meediakooli tudengifilme „Kolm kartulit“ ja „Idatuuled vinguvad“. Omanäolise ajastulise dokumendina tuleb näitamisele ka humoorikas saade rahvakunstiansambel „Leigarid“ juubelikontserdist aastal 1994. Korralikult filmiõhtult ei puudu ka reklaamipausid.
Kell 18–23 kehtib muuseumiöö raames tasuta sissepääs. Avatud on muuseumi park ning võttepaikadena tuntud Köstriaseme, Pulga, Härjapea, Kolga ning Roosta talud ja Kuie kool ning Kolu kõrts.
18.00 – 22.00 igal täistunnil ekskursioonid Filmiarhiivi hoones.
Väikestes gruppides toimuvad ekskursioonid arhiivi ruumides.
Tutvustatakse arhiivihoonet, endist Tallinna Garnisoni Peavahti, arhiivikogusid ja arhiivitööd.
18.00 – 23.00 arhiiviÖÖ näitus “Kahelpool kaamerat”. Näitus sellest, mis toimub kaamerasilma ees ja kes töötavd kaamera taga. Minut filmi tähendab mitmeid tunde ettevalmistust ja tööd.
18.00 – 21.00 lastele töötuba “Filmilindi taaskasutus”
18.00 – 23.00 Kinosaalis filmiprogramm “Eesti filmi lätetel”
Eesti filmi sünnipäevaks loetakse 30. aprilli 1912 , mil Tartu kinos Illusion linastus Johannes Pääsukese lühifilm Vene katselenduri Sergei Utotškini vigurlendudest Tartu kohal. Filmiprogramm pöörab pilgu Eesti filmi algusaastate loomingule. Vaatamist on ka lastele.
18.00 – 23.00 töötab fotoateljee, kus on võimalik jäädvustada end tegelasena mõnest Eesti kultusfilmist.
18.00 – 23.00 avatud müügipunkt. Müügil postkaardikomplektid ja DVD-d.
Peeter Volokonski: "Et mis see Propeller üldse oli? See oli kummaline nähtus, mis kujunes alternatiiviks nõukogulikule mõttelagedusele. Äkke me tajusime, et oleme võtnud ärataja rolli vastuseks uinuvale kõigega nõusolemisele…"
Linnamuuseumi 1. korrusel film "Tallinn – linn mis kunagi valmis ei saa..."
3. korrusel näitus ja film "Kuldsed kuuekümnendad"
4. korrusel saab vaadata filme "Tallinn 1330. aastatel" ning "Ärkamisaeg 1990"
Seoses Tallinna Linnamuuseumi 75. juubeliaastaga on teise korruse ekspositsioonisaalis võimalik näha ainulaadset, 16. sajandi keskelt pärineva altarikatet – Oleviste kiriku antependiumit ja "Heade lootuste karikat".
Kell 22.00 Oleviste kiriku antependiumi tutvustus.
Avatud on Kiek in de Kök, bastionikäigud on muuseumiööl suletud.
Tasuta avatud 18.00–23.00. Sissepääs kuni 22.30.
NÄITUSED
1. korrusel on avatud Eesti Fotokunsti Ühingu 25. juubeli näitus.
2. korrusel on avatud Soome fotograafi Pekka Lammela näitus “Leiud”.
6. korrusel on avatud Türgi fotograafi H. Nadir Ede fotonäitus “Istanbul. 100 aastat varem, 100 aastat hiljem”.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Filmi „Verekivi“ non-stop-esitus Kiek in de Köki proloogiruumis. „Verekivi“ (Tallinnfilm, 1972, stsenaristid Madis Ojamaa ja Lembit Remmelgas, režissöör Madis Ojamaa, operaator Mihhail Dorovatovski, kunstnik Halja Klaar) on seiklusfilm, mille seikluslik süžee puudutab ka erakordset ajaloolist juhtumit 1535. aastal, mil Tallinna raad mõistis surma Riisipere aadliku Johann von Üxkülli.
Filmiga „Verekivi“ seotud muuseumiöö mängus saab panna proovile teadmisi vanast Tallinnast või lahendada ristsõnu. Õigesti vastanuid ootavad väikesed auhinnad. Avatud on laste joonistamisnurk.
Kiek in de Köki 3.–4. korrusel lühifilmid „Kroonik Balthasar Russow jutustab. Tallinna lugu 1219–1600.“ ning „Tallinn sõdades 16.–19. saj“ ja „Tallinn sõdades 20.–21. saj“.
Alates 17.00 Tasuta sissepääs ja giidiga ekskursioonid.
Kell 19.00 Tähistame A. H. Tammsaare noorteraamatu "Meie rebane" (1932) 80. juubelit!
Fred Jüssi mõtiskelu rebastest. Saab näha rebastest tehtud haruldasi ülesvõtteid ja kuulda saladusi, mida rebased eneste kohta vaid mõnedele üksikutele väljavalitutele on rääkinud.
Lastele töötuba-meisterdamine „Väikese rebase meistrid“, animafilmi vaatamine.
Tervel õhtupoolikul saab muuseumis ringi liikuda perekaartidega ning mängida otsimismängu. Lastele auhinnad!
Ilusa ilmaga avatud aiakohvik. Nutuse ilmaga verandakohvik.
Kogupere näitus “Vildest naljaga pooleks”. Humoorikas sissevaade Vilde ja laiemalt eesti naljakirjandusse. Näitusel saab lisaks lugemisele mängida naljaütluste memorymängu, kuulata helifaile ja vaadata filmilõike.
MUUSEUMIÖÖ KAVA HUUMOR ÖÖS
11–21 lastele Naerukivide meisterdamine. Miks kivi? Saad teada näituselt. Materjal kohapeal. Tasuta.
Aastanäitus "Meistrid ja mustakastimehed – kiirfotograafia Tallinnas 1900–1945".
Dan Mikkin "Tosin" – Tallinna vaated 12 aasta intervallis.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
19.00–21.00 Fotopööningu kinoprogramm: Peeter Toominga dokumentaalfilmid: “Hetked” (1976), "Aastad" (1977), "Minoxi lugu ehk millega pildistas Stirlitz" (1995)
Tasuta avatud 18.00–23.00, sissepääs järjekorra alusel ja kuni kl 22.30.
Vabandame ette, et majamuuseumi mahub kõige rohkem 60 inimest korraga.
Piirang on kehtestatud eesmärgiga kindlustada igale majas viibivale külastajale mugavat liigipääsu eskponaatidele.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Igal täistunnil (18.00– 22.00) toimub majamuuseumi tutvustav ekskursioon rühmale 5–25 inimest. Võimaluse ja külastajate huvi korral pakkume ekskursiooni eesti ja vene keeles üheaegselt.
Nõmme ja Mustamäe piirkond
Osalejad: TTÜ muuseum, TTÜ Energeetikateaduskond: Mäeinstituut ja Elektroenergeetika instituut, TTÜ Mehaanikateaduskond, Tallinna Tähetorn, Glehni loss, TTÜ Filmiklubi ja Tipikas TV, TTÜ Tehnoloogiakool, TTÜ üliõpilasesindus, Nõmme Muuseum
Energeetikamaja Aleksander Voldeki aditooriumis keskkonnateemalised dokumentaalid
Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn
VII-226
“Inimese mõõt” on keskkonnadokumentaal, mis seab keskmesse inimese. See ei ole püüd lahata inimkonna kollektiivset süüd, vastutust või tegude tagajärgi, see on lugu inimestest, kelle elupaik ja elulaad on sattunud küsimärgi alla. Selle filmi tegemine viis meid paljudesse paikadesse üle maailma ja kokku paljude vägagi erinevate inimestega. Mitmetega neist saime me sõbraks, seda vaatamata keele- ja kultuuribarjääridele. Paljud neist kohtumistest on läinud meile sügavale hinge, andes võimaluse kogeda inimelu rikkust ja sügavust: maailmast ei ole kadunud, julgus, arukus, ehedus ja siirus. Käsitledes keskkonnatemaatikat, on nii lihtne muutuda süngeks, meie tegelased (ja paljud teised inimesed, keda te selles filmis ekraanil ei näe) andsid meile võimaluse kasutada ka helgemaid noote, kuigi tingimused, milles nad elavad, on mõnigi kord ehmatavad.
„Muskusveise tagasitulek“ Ammustel aegadel rändasid Arktika avarustel muskusveiste karjad. Külm neid ei häirinud ja nad elasid edukalt üle jääaja karmid olud. Kuid umbes kolm tuhat aastat tagasi kadusid nad Euraasiast kliima soojenemise tõttu täielikult. Eelmise sajandi 70ndatel asustati Taimõri poolsaarele 30 Kanadast ja Alaskalt toodud muskusveist. Et teada saada, kuidas see eksperiment õnnestus, esitasime lumistele tasandikele väljakutse ja siirdusime tuiskude ja tormide maale, et otsida seal muskusveiseid ja välja selgitada, kuidas on nende käsi uuel kodumaal käinud.
Autor: Vasili Sarana
Produtsent: Riho Västrik
Vesilind & TaimyrRosGeo 2008
52 min.
TTÜ Sisehoovi Välikino – TTÜ Filmiklubi ja Tipikas.TV
Ehitajate tee 5, Tallinn 19086
Tasuta avatud 22.00–05.00
MUUSEUMIÖÖ KAVA
TTÜ peamaja sisehoovis:
22.00 – 22.05 Avakõne
22.05 – 22.45 Johannes Pääsukese 8 filmi (1912–1914)
"Tartu linn ja ümbrus" 05:47 (1912)
"Ajaloolised mälestused Eestimaa minevikust" 09:52 (1913)
"Retk läbi Setumaa" 07:08 (1913)
"Vaatepilte Võrumaalt" 03:37 (1913)
"Suur lumetuisk Baltimaal jõulukuul" 03:00 (1913)
"Valgelillepäev Tartus" 00:39 (1913)
"Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas" 01:34 (1913)
"Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. aasta juubeli pidu" 06:13 (1914)
22.45 – 23.00 "Naerupall" (1984)
23.00 – 00.30 "Nukitsamees" (1981) vanast kinoaparaadist ja kinomehaanikuga. 10-minutiliste filmirullide vahetamise ajal on kuni minutilised pausid. Vanale kinoaparaadile aitavad hääled sisse puhuda Jüri Lakson (TTÜ Esitlustehnika Talitus) ning kutseline kinomehaanik Evald Priidel.
Väliekraanil video ja slaidiprogramm "Astronoomia minevik, olevik ja tulevik Tallinnas".
Astronoomiateemalised lühiloengud:
19.00 "Kuidas jõuavad satelliidid kosmosesse?",
20.00 "Kosmosekatastroofid",
22.00 "Astrofotograafia"
23.00 "Tähistaeva vaatamise kiirkursus"
Taevavaatlused:
18.00–19.00 Päikese vaatlus,
22.00–01.00 Tähevaatlused teleskoobiga
Taevavaatlused toimuvad ainult selge ilma korral. Loengud ja ekskursioonid torni tippu toimuvad iga ilmaga. Kuna tähetornis on vähe ruumi, siis sisse saab väiksemate gruppidena iga 15 minuti tagant. Loengud toimuvad siseruumides, kuid neid on võimalik jälgida ka väliekraanil.
Ootame inimestelt kirjalikult või suuliselt tähetorniga ja selle töötajatega seotud lugusid. Saab jätta enda kontaktandmed või kohapeal lindile salvestada.
Toimuvad õudusfilmi võtted, kus saad ka ise osaleda!
Ekskursioonid igal täistunnil, vajadusel igal pooltunnil.
Õpituba
„TTÜ Tähetorni maketiehitus“ 18.00–23.00
Tegemist on töötoaga, kus kohapeal saab meisterdada lihtsatest vahenditest Glehni lossi ja tähetorni. Töötuppa on oodatud osalema kõiki lapsi, kellel meeldib konstrueerida.
18.00 – Oreli kontsert-veerandtund, mängib koguduse organist
18.15 – Orelitetutvustus-veerandtund, tutvustab koguduse organist
18.30 – Oreli kontsert-veerandtund, mängib koguduse organist
18.45 – Kiriku tutvustus-veerandtund, tutvustab koguduse õpetaja Jaan Tammsalu
19.00 – Oreli kontsert-veerandtund, mängib koguduse organist
19.15 – Orelitetutvustus-veerandtund, tutvustab koguduse organist
19.30 – Oreli kontsert-veerandtund, mängib koguduse organist
19.45 – Kiriku tutvustus-veerandtund, tutvustab koguduse õpetaja Jaan Tammsalu
20.00 – Oreli kontsert-veerandtund, mängib koguduse organist
20.15 – Orelitetutvustus-veerandtund, tutvustab koguduse organist
20.30 – Oreli kontsert-veerandtund, mängib koguduse organist
20.45 – Kiriku tutvustus-veerandtund, tutvustab koguduse õpetaja Jaan Tammsalu
21.00 – Oreli kontsert-veerandtund, mängib koguduse organist
21.15 – Orelitetutvustus-veerandtund, tutvustab koguduse organist
21.30 – Oreli kontsert-veerandtund, mängib koguduse organist
21.45 – Kiriku tutvustus-veerandtund, tutvustab koguduse õpetaja Jaan Tammsalu
18.00–18.15 Orelimuusika veerandtund Piret Aidulo
18.30–19.00 Oreli ekskursioon Piret Aidulo
19.00–19.15 Orelimuusika veerandtund Piret Aidulo
19.00–21.00 Soovijatel võimalus külastada kiriku torne
19.30–19.55 Klaveril Olga Tambre, kavas Schumann
20.00–20.30 Kiriku tutvustus Vootele Hansen
20.30–20.45 Mirjam Pihlak klassikalisel kitarril
21.00–21.15 Orelimuusika veerandtund Marika Kahar
21.30–22.00 „Öös on kino“ – Kaarli kirik ajaloolistel filmilintidel ja fotodel
Toomkiriku torn on avatud 18.00 – 22.30. Pääs torni vabatahtliku annetuse eest.
18.00 – Muusika pooltund. Madis Kari (klarnet) ja Kadri Ploompuu (orel).
18.30 – Lastele Toomkiriku tutvustus. Tutvustab õpetaja Urmas Viilma.
19.00 – Muusika pooltund. Madis Kari (klarnet) ja Kadri Ploompuu (orel).
19.30 – Toomkiriku tutvustus.
20.00 – Muusika pooltund. Madis Kari (klarnet) ja Kadri Ploompuu (orel).
20.30 – Toomkiriku tutvustus.
21.00 – Muusika pooltund. Ludmilla Kõrts (sopran) ja Kadri Ploompuu (orel).
21.00 – Toomkiriku tutvustus.
22.00 – Muusika pooltund. Ludmilla Kõrts (sopran) ja Kadri Ploompuu (orel).
22.30 – “Öös on kino” – filmipooltund kiriku vanas käärkambris. Su üle Jumal valvaku! Haruldased kroonikakaadrid Eesti kirikuelust
enne II maailmasõda. Tekst Andres Põder, stsenaarium Märt Müür.
Viru keskuse bussiterminal nr 1A – Merivälja peatus
Eesti Sõjamuuseum on tasuta avatud kl 18.00–23.00, sissepääs kuni kl 22.30.
Muuseumis on avatud kohvik.
NÄITUSED
Publikule on avatud püsiekspositsioon.
Militaartehnika mudelite näitus.
1809 – 1815 Napoleoni ajastu lõpp gravüüridel.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Militaartehnika mudelite eri!
18.15–19.15 Programm „Sõjamehed“ . (6–11-aastastele lastele)
Sõjamuuseumi ekspositsiooni tutvustav programm, mis räägib Eesti sõjamehest läbi ajaloo.
Programmi käigus on väikestel muuseumikülastajatel võimalik erinevaid eksponaate
(kiivrid, mütsid, välitelefon jne) ise katsuda ja proovida.Vajalik eelregistreerimine!
Lisainfo: kristina.madisson@esm.ee
19.30–20.15 Militaartehnika mudelite tutvustus ja ringkäik näitusel.
20.30 –21.00 Dokumentaalfilm „Päev sõjakoolis“. Eesti Kultuurfilm, 1939. 16 min.
Filmile teeb sissejuhatuse ajaloolane Leho Lõhmus.
21.30–22.00 Dokumentaalfilm 1917. aasta Saksa dessantoperatsioonist Albion.
Filmiõhtu juhatab sisse ajaloolane Siim Õismaa, kes annab ülevaate Saaremaa dessandi eelloost ning järelmõjudest. Esitlusel näidatakse kinokaameraga filmi originaallinti.
Filmitoas on võimalik muuseumiöö jooksul vaadata 1938. aastal valminud linateost
„Ringkäik Sõjamuuseumis“.
Püsinäitus „Harju elu“ koos Harjumaa filmi-eriga. Kus, millal ja mida on kaadrisse võetud.
Näituste saalis „Elu Kehra tehase korstna all“. Näitusel kroonikafilmid:
- Hiina praktikandid Kehras. (Ringvaade Nõukogude Eesti nr 9) Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio. 1955.
- Uus tsehh Kehra Tselluloositehases. (Ringvaade Nõukogude Eesti nr 24) Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio. 1957.
- Tööprotsess Kehra sulfaattselluloosi vabrikus. Eesti Kultuurfilm. 1940.
Näituste toas „Ütsi, ütsi õeke“ – uus ja hoogne Eesti nukufilm sellest, mis võib juhtuda vanas saunas pärast südaööd, kui mängu tulevad vanapaganad, tikutops, kavalus ja ahnus. Juhan Kunderi muinasjutu „Vaeslaps ja talutütar“ ainetel loodud ning Setu käsitöö- ja pulmatraditsioonidest inspireeritud 10-minutilisele filmile lisaks on üleval näitus, mis avab filmi tegemise tagamaid. Filmi ja näituse autoriteks on Animailm MTÜ liikmed Marili Toome, Triin Sarapik-Kivi, Piret Sigus ja Malle Valli.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Harjumaa Muuseum kutsub muuseumiööl nukufilmi saladusi avastama!
Näitustetoas on kogu õhtu avatud näitus muinasjutufilmist „Ütsi, ütsi, õeke“.
19.00–21.00 filmi õpituba – MTÜ Animailm liikmete juhendamisel saab tutvuda nukufilmi tegemise telgitaguste, erinevate animatsioonivõimalustega ning proovida ise kätt filmikunstis.
21.00–23.00 kinoõhtu nukufilmiga – ekraanil tuntud ja armastatud palad Eesti Nukufilmi varasalvest. Kas „Kapsapead“ mäletad?
Muuseumi peahoones näitame igal täistunnil (18.00 – 22.00) dokumentaalfilmi „Ela sajani: Maria Carlsson“ (Eesti 2009)
Muuseumi kõrvalhoones tegutseb joonisfilmide kunstnik, lavastaja ja režissöör Valter Uusberg, kes tutvustab joonisfilmi arengut ja käsitlust alates filmist „Lepatriinu jõulud“ kuni „Lotteni“. Lõikude vaatamine ja kommenteerimine.
Muuseumi hoovis on pimeduse saabudes võimalik näha klaasikunstnik Tiina Sarapu klaasi – ja valgusinstallatsiooni „Taevas maa peal“.
Muuseumiööl avame üheks õhtuks bussiühenduse Lennusadama ja Rannarahva Muuseumi vahel. Liini teenindab Rannarahva Muuseumi retrohõnguline buss.
Buss väljub Rannarahva Muuseumi juurest kell 18:00; 20:00; 22:00;
Lennusadamast 19:00; 21:00; 23;00.
Avatud on laste heategevuslik koogikohvik ja muuseumipood Rannarahva Kaubamaja.
Rannarahva Muuseumi püsiekspositsioon jutustab põneva loo rannarahva elust ja olust läbi aegade, kajastades mitmekülgselt rannakultuuri, kalastuse, paadiehituse ja hülgepüügiga sonduvat. Näitame põnevaid dokumentaalfilme.
Avatud paadi eluringi tutvustav näitus „Paadi elu”, mille raames demonstreerime vaid muuseumiööl ainulaadset voodit paadis!
Kell 19:00 esineb näitering K.O.K.K. luule-ja laulupõimikuga.
Kell 20:00 näevad külastajad Viimsi Keskkooli näiteringi EKSPERIMENT esituses teatrietendust „Ilus hetk, oh viibi veel…“.
Rannaäärne kaluriküla muuseumiööl tasuta avatud alates 18:00 kuni päikeseloojanguni.
Põleb muuseumiöö õdus lõke. Võimalus pidada lõkkeäärset piknikku ja sütel grillida. Palume piknikukorv kaasa võtta. Samas avatud ka muuseumipood – mereteemaliste kingituste ja meenete pood Rannarahva Kaubamaja.
Muuseumiööl on Saku mõisas külas Tartu Mänguasjamuuseum (www.mm.ee)
Mõisas avatakse pisematele lastele mängutuba. Suuremad lapsed ja ka täiskasvanud saavad käteosavust proovida teatrimaske, hampelmanne ja varjunukke meisterdades, ise teatrit tehes ning kübaraid ja kaabusid proovides. Rändurkaru Nässu tutvustab Tuntud inimeste mänguasjade näitust, muusikaga tervitavad kõiki külastajaid kohalikud laululapsed.
Kogu õhtu keerleb õnneloosiratas, igal täistunnil toimuvad kinoseansid ning mõisa keldris on avatud maitsvaid jäätisekokteile ja suupisteid pakkuv lastekohvik.
18.30 ja 21.30 Film Roman Ungern-Sternbergist. Eelneb lühitutvustus Ungernitest ja Romani seostest Hiiumaaga.
20.00 Eve Esteri filmid Ada Lundverist. Kogu majas palju äraarvamist ja vaatamist: Kalakombinaadi näitus ja üllatused, ERMI-st aletegemise näitus ja film.
18.00 alates filmid "Sõpruse" kolhoosnike mälestustest kolhooside loomise ajast, dokumentaalfilm Ada Lundverist, Ants Viidalepast ja telefilm Aino ja Oskar Kallasest ("Põletav armastus").
Avatud näitus "Kassari kunstis", kus tuntud ja tundmatud kunstnikud on maalinud meie saart ja inimesi.
Kell 20 astub rehetoas üles Tiit Leito oma pildiprogrammiga „Hääbumise ilu“. See on üks koosmõtisklus vanade talumajade kadumise üle. Musitseerivd akordionist Indrek Liit ja trummidel Rita. Pane selga soe kampsun, sooja teed pakub muuseumipere. On ka üllatus!
18.00 – Kindluskiriku muuseumis avatakse Jõhvi Kunstikooli õpilaste „Öönäitus“. Kunstikooli näitus on pühendatud filmiaastale ja on koostatud õpetaja Irja Annuse 1. kursuse laste lemmikfilmide teemal.
Jõhvi Mihkli kirkus näitused Ed Bornhöhe 150 ja EESTI FILM – 100, mis tutvustab filmistsenaariumit, mis koostati 40 aasta eesti multifilmile “Mutionu pidu”.
Avatud on Jõhvi Mihkli kiriku torn.
19.00 – orelimuusika pooltund Inna Badinalt
19.00 – raamatukogu lasteosakond korraldab kirikuõuel aaretejahi ja näituse Kadunud aarete otsingu
20.00 – kirikutorni külastus lastele
20.30 – Öölauludega esineb Tammiku segaansambel
21.00 – loeng „Eduard Bornhöhe ja Jõhvi“ (V. Reimaa), Lembit Pritsu lühinäidend „Õhtusöök kahele“, kus osalisteks kirjanikuhärra ja vürst Gabriel
22.00 – filmi linastus „Viimne reliikvia“ Jõhvi Mihkli kirikus
24.00 – muuseumiöö lõpp
“Põlevkivi ja põlevkivist pildis ja pildiga” (non-stop programm: filmid põlevkivist ja põlevkivitööstusest ning videointervjuud endiste põlevkivitööstuse töötajatega muuseumi kogust).
18.00 Muuseumiöö esimeses osas keskendume loodusfilmile. Eestlaste kultuuris on loodusel eriline tähendus, juurtelt oleme ju maarahvas, kelle eluolu ja püsimine põhineb kooskõlal ümbritseva keskkonnaga. Vaatame loodusfilmi “Puu sõbraks” (OÜ Vesilind 2008), milles Hendrik Relve tutvustab Eestimaal kasvavaid puid ja põõsaid.
19.30 Külas on Viljandimaal Tuhalaanes elav palkmajade ehitaja ja laulik Jaak Tuksam, kes on viisistanud mitmete tuntud eesti luuletajate (Ernst Enno, Jaan Kaplinski jt) tekste. Eesti luuletaja Lauri Sommer on kirjutanud Jaak Tuksamist imeilusalt: “Tuksam laulab lihtsat ja selginud eesti loodusluulet. Ta on elanud keset metsa ning olnud osa suurest ringkäigust. Ja tulnud inimeste sekka tagasi, et jagada nendega seda yksinduse rypes syndinut, mida kiirustavas tänapäevas napib. Ta on pikkamisi kypsenud vahendaja. Tema laulud oleksid nagu kusagil metsalagendikul või ojakaldal ikka olemas olnud ja nyyd hääle saanud.”
21.15 Muuseumiöö kolmas osa tutvustab meile Sirja Ohaka vahendusel Tai, Laose ja Vietnami loodust ja selle kõrval ka inimeste kätega loodut: templeid ja eluasemeid.
Näha saab vanemaid ja uuemaid filme ja -katkendeid Põltsamaast.
JÄRVAMAA
Järvamaa muuseumid viivad läbi üheskoos muuseumiöö mängu. 10 muuseumi koostavad muuseumiöö passi, mille alusel saavad kuni viieliikmelised sõpruskonnad/pered külastada muuseumiööl ja kaks nädalat pärast muuseumiööd (kuni 2. juunini) kõiki nimetatud muuseume. Külastajad koguvad vähemalt viis templit ning osalevad muuseumide poolt väljapandud auhindade loosimisel. Kõigi vahel, kes koguvad kahe nädala jooksul kokku 5 templit ja jätavad oma muuseumidemängu passist kontaktiosa viimasesse muuseumi, loositakse välja muuseumide poolt auhinnad. See toimub 21. juulil Järva-Jaanis Järvamaa Külade päeval pealkirja all “Elu nagu kinos”.
Linast linaseni – Eesti Põllumajandusmuuseumi näitus Vargamäel.
A.H. Tammsaare omakosmose looja ja teatriloome kandja.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Tehakse teatavaks animakonkurssi ,, Kuidas elasid lapsed Tammsaare lapsepõlves“ võitjad ja kõigil on võimalik vaadata nii enda kui teiste loomingut suurelt ekraanil.
Toimub meelelahutuslik mäng kus osalejad läbivad muuseumi ala, leides sealt vastused Tammsaare teoste põhjal loodud filmide temaatilistele küsimustele.
Kell 20.00 ja 21.00 ekskursioon muuseumis.
PS: 19. mail kell 17.00 algab etendus „Vargamäe voonake“.
Linastuvad: "Vaatepilte Viljandimaalt" (1940), 1936. a Paides toimunud lõikuspüha lustlik rongkäik jt teised vahvad ajastule omased filmilõigud ning Eesti Leivaliidu tellitud film “Eesti rukis, Eesti leib”.
Vaatame kohaliku mehe Andri Vatsfeldti 3D animafilme: Virtsu mõis – 1:59 min, Virtsu Kool – 2:29 min, Virtsu staadion 4:16 min, Virtsu vasallilinnus 13:12min, Puhtu 1860 12:39 min ja lisaks veel Rein Hansoni kogutud dokumentaale kogumikust "Karuse kandi kroonika".
Kohapeal võimalik osta VHS "Karuse kandi kroonika" ja piirkondlikke raamatuid.
Linnakodaniku maja pööningul avatud Eesti nuku- ja karukunstnike rändnäitus Koosmäng.Aastaajad.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Muuseumis võimalik vaadata Katrin Reimuse novellide põhjal RRG videostuudios valminud filmi „Õnnelikud inimesed“, režissöör Jaanus Lekk.
Kell 19.30 vestlusring filmi sünniloost režissöör Jaanus Lekiga.
„Õnnelikud inimesed“
Osades: Helgi Annust, Margus Grosnõi, Volli Käro, Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg, Ringo Ramul, Toomas Suuman jpt. Filmi kestus 64 minutit
Viie novelli tegelasteks on inimesed meie seast. Nende maailm on täiesti tavaline – on tundeid, läbielamisi, naeru ja nuttu. Kõrvalseisjana me tihti ei märkagi neid. Veel vähem märkame nende rõõmu ja nukrust.
Siiski, need lood on niivõrd lihtsad ja inimlikud, et puudutavad igaüht meist, nii noort kui vana.
Neis lugudes on palju juttu üksindusest ja üksiolemisest, aga kurva ja nukra alatooni kõrval on olemas ka pääseteed, mis ehk esmapilgul silma ei paistagi. Nad on õnnelikud inimesed!
Külastada saab näituseid „Üle kõige on Singer“ ja „Kunst pimeduses“.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Näituseruumides saab vaadata filmi kunstnikust, kelle tööd ka näitusel väljas on. Kes see salapärane kunstnik on, saad teada muuseumiööl.
Näitustemaja teisel korrusel võimalus vaadata Athena tantsu- ja kunstikooli filmieriala tutvustavat filmiprogrammi, mis on kokku pandud aastatel 2005 – 2012 valminud mängu- ja multifilmidest. Noorte mängufilmid on valminud režissööri ja operaatori Maiju Ingmani juhendamisel. Animatsiooniõpetajateks on olnud stsenograaf Kristi Leppik (Saaremäe) ja kunstiõpetaja Alge Sard.
Tasuta avatud linnaserehi, sepikoda ja palmimaja kell 18.00 – 22.00
NÄITUSED
Ungari portselani ja tekstiilide näitus.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Filmi „Hella W“ vaatamine linnaserehe suures saalis.
„Hella W“
Režissöör: Juha Wuolijoki
Osades: Tiina Weckström, Hannu-Pekka Björkman, Matleena Kuusniemi, Maria Heiskanen, Antti Litja, Petri Manninen, Svante Martin.
Eesti-Soome ühistööna valminud draama-thriller "Hella W" räägib tõsielul põhineva loo rahvusvaheliselt tunnustatud ärinaisest, näitekirjanikust ja poliitikust Hella Wuolijokist, kes otsustas jätta endast jälje Euroopa teadvusse – ja mitte ainult ühes vallas. Soome kirjanduslegendi ja intellektuaali Outi Nyytäjä originaalstsenaariumil põhineva filmi tegevus leiab aset Euroopa ajaloo kõige otsustavamatel kümnenditel – 1920ndatest 1940ndateni. 1920ndate alguseks oli Hella juba teeninud miljoneid, kirjutanud mitmeid poliitiliselt riskantseid näidendeid ning tema tegevust jälgisid hoolikalt nii Briti, Nõukogude kui Soome salateenistused. Üsna pea, kui hargnema hakkasid Teise maailmasõja sündmused, leidis Hella Wuolijoki end aga olukorrast, kus tema ja ta sappa pandud Soome agendi ees seisis sama ülesanne: selgitada välja, kes ta tegelikult on ning mis peitub mitmetahulise Hella W maski taga.
"Hella W" on üks esimesi eluloofilme, mis räägib ühe unustamatu eesti päritolu naise loo. Film on enamjaolt üles võetud Soomes, osaliselt filmitud ka Eestis, Palmse ja Sagadi mõisas.
Koguperemäng „Mis filmist?“ Mööda vabaõhu näitusekeskkonda „Teeaeg“ liikudes on ülesandeks üles leida ja ära arvata võimalikult palju käibefraase tuntud Eesti filmidest.
Maanteemuuseumi „filmistaarid“ – saa teada, millised maanteemuuseumi eksponaadid on kaasa löönud kodumaiste filmide ja seriaalide tegemisel.
Kinobussi kaasabil toimub maanteemuuseumi esimene Autokino, kus linastub Eesti esimene katastroofifilm „Keskpäevane praam“. Filmi juhatab sisse Tiina Lokk.
Pimedasõidud liikluslinnas.
Väljasõidud kahehobuse postitõllaga mööda hämarduvat Postiteed.
Kergemat sorti kosutust ja keelekastet pakub Teemaja.
TEEME ISE KINO: rollimängus saavad kõik kaasa lüüa kas massistseenides, osatäitjate või kinotegijatena ning lõpuks ülesvõetu kinokülastajana ka üle vaadata.
Muuseumiöö ringkäik algab kogunemisega muuseumi väravas kell 18.00 (eelregistreerimine tel 797 0310, 521 0671). Soovitav riietus: talurahvas sajand tagasi. Filmimine ja pildistamine lubatud.
Linastub film "Entusiastid" 15 min (1984). Filmi on teinud Süvahavva külas sündinud filmiamatöör Alfred Rämmal. Film räägib kohalikust külakapellist "Akord".
C. R.Jakobsoni Talumuuseumis Kurgjal pakume muuseumiööl võimalust kohtuda C. R. Jakobsoni, Kurgja talu ja taluga seotud inimestega läbi kaamerasilma alates aastast 1936. Muuseumi peamajas vaatame kaadreid talu ajaloost, räägime inimestes , kes siin on elanud ning meenutame toimunut.
Veskis saab vaadata filmi ansamblist Linnutaja, kuulata meenutusi filmi tegemisest ja ansambli käekäigust ning nautida nende esinemist.
Laudas kohtute meie loomadega ning näitame filme eesti maakarjast ja eesti hobusest. Veistest räägib lähemalt Eesti Maakarja kasvatajate Seltsi tegevjuht Käde Kalamees.
Rehes toimetavad töötoad – meisterdame pajupilli ja vestame pulgaloomi. Samuti pakume mudilastele vaadata multikaid Jänku-Jussi muuseumikülastustest.
Rehes pakume tasu eest sooja sööki ning karaskit ja kohupiimakooki.
Näitusesaalis „Naine võtab vähe ruumi – vol 3“ Autor Liina Siib.
Kohvikus Fotonäitus „Pärnu teel“
MUUSEUMIÖÖ KAVA
18:00 alates „Naine võtab vähe ruumi“ – vestlusringis Tartu Ülikooli doktorant, sotsiaalpoliitika magister Katri Lamesoo ja näituse kunstnik Liina Siib
20:00 ÖÖs on kino – filmi „Naine kütab sauna“ esitlus (rež Arvo Kruusement, Tallinnfilm 1979), peaosades Ita Ever ja Katrin Välbe. Filmi näitamist toetab „Tallinnfilm“.
21:30 ÖÖs on kino – filmi „Ukuaru“ esitlus (rež Leida Laius, Tallinnfilm 1973), peaosades Elle Kull ja Lembit Ulfsak. Filmi näitamist toetab „Tallinnfilm“.
"TERVITADES, TEIE...". Rahvusvaheline klaasikunstinäitus
Klaasikunsti juubeliaastale rahvusvahelist mõõdet andev väljapanek. Euroopast tagasi jõudnud ja Tallinas eksponeeritud eesti klaasikunsti tutvustava näituse edasiarendus – kui Tallinna näitusele lisandusid uued osalejad eestist, siis kevadisse Pärnusse tulevad oma töid näitama ka piiritagused kunstnikud Soomest, Saksamaalt Hollandist, Leedust, Lätist.
Varalahkunud kunstnik-graafik Liili Mõtuste looming kuulub vaieldamatult Eesti kaasaegse graafika kuldvarasse ja on Eestis nii laiaulatuslikult näha esmakordselt. ERKI lõpetanud hinnatud ja armastatud kunstnik Liili Mõtuste käis 35-aastase loometee nii Eestis kui Soomes. Liili meisterlik joonistusoskus on leidnud väljundi erinevates sügavtrükitehnikates ja Pärnus on näha graafikat mitmelt aastakümnelt. Liili loomingus tihedalt läbi põimunud mere temaatika pärineb kunstniku lapsepõlveradadelt Vana-Pärnus mere ja Saugajõe vahel.
MUUSEUMIÖÖ KAVA “ÖÖS ON KINO”
18.00 Filme pärnakatest
“KULDTÕLD”
Autor Mark Soosaar, Eesti Telefilm, dokfilm, 1971, 20 min.
Filmi aluseks on legend – kauge ja kaunis lugu kuldtõllast, mida põlvkondade kaupa on maapõuest välja kaevamas käidud. Iga põlvkond on tulnud Soontagana linnusele oma tõlda otsima. Eestimaa esimene muuseumiks ehitatud hoone sai valmis 1971. aastal. Projekti tegi Pärnu muuseumi kauaaegne direktor, kunstnik ja kirjanik Omar Volmer. Muuseumi sünniloost ning tema ehitajast film kõnelebki.
"NIKOLAI TÄNAV PÄRNUS"
Autor Mark Soosaar, Weiko Saawa Film, dokfilm, 2001, 28 min.
Film autori kodutänavast Pärnus. Siin asuvad raekoda, kasiino, kohtumaja, kirik, koolimaja, tenniseväljak ja vanima eesti ajalehe toimetus. Mööda seda tänavat on jalutanud presidendid Konstantin Päts, Lennart Meri, Tarja Halonen, Norra kuningapaar. Kõik nad on jäänud filmilindile. Siin elas kunagi Johannes Vares-Barbarus, kes ravis haigeid ja luuletas. Gustav Ernesaks mängis Paul Keresega tennist, sama tegid lumelabidatega siin peaminister Mart Laar ja linnapea Andres Sooniste, ka nemad jäid filmilindile.
Film valmis Pärnu linna 750. aastapäevaks.
19.00 Pärnu Filmifestival esitleb: õnneotsijad
INIMESED, KES MA OLEKSIN JA EHK OLENGI
Režissöör Boris Gerrets, Holland (filmitud Inglismaal), dokfilm, 2010, 53 min.
Mis oleks, kui siseneda täielikult teise inimese ellu, muutuda senitundmatuks inimeseks? Selline oli Boris Gerretsi mõttekäik, kui ta alustas filmivõtteid mobiiltelefoniga. Et läbi murda suurlinna anonüümsusest, alustas filmilooja vestlusi Londoni tänavaelanikega. Tema kangelasteks kujunesid kolm esmapilgul väga kauget persooni: Brasiiliast pärit iludus Sandrine, kes otsib endale meest; siis narkomaan Steve ning seejärel neegritar Precious, lauljatar ja poetess. Kui ühel hetkel selgub, et filmi autor on armunud oma kangelasse Sandrini ning leiab end tema sängist, siis on aeg ekraanile ilmuda ka Boris Gerretsil endal. Nii ongi filmis neli ekraanipersooni, kes kõik otsivad õnne teises inimeses. Nad unustavad, et igaüks on siin ilmas suurel määral ikkagi ka üksik ja õnn võib olla lausa käeulatuses – peidus sinus eneses!
Film on varustatud eestikeelsete subtiitritega.
20.00 Tallinnfilm esitleb: Pärnumaal filmitud film
JÄÄMINEK
Režissöör Kaljo Kiisk, Tallinnfilm, mängufilm, 1962, 100 min.
Film "Jääminek" on valminud Aadu Hindi 1945. a ilmunud samanimelise jutustuse ainetel. Stsenaristid on kirjanikud Aadu Hint ja Aleksandr Borštšagovski. Filmi läbiv teema on fašismi vastane võitlus ja see mõjub väga aktuaalsena ka tänapäeval. Filmi tegevusaeg on II maailmasõda, aeg, kui Eestis valitses Saksa okupatsioon. Tegevus toimub ühel väikesel Eesti saarel, kus elavad ja teevad oma igapäevast rasket kaluritööd tõsimeelsed randlased, kellel aga alati varuks sütitav huumorimeel. Filmi keskmes on kaks põhilist saare peret – Jõgelid ja Lautrikivid.
Film on vändatud Manija saarel ning Tõstamaa valla rannakülades. Kõrvalosades lõi kaasa kohalikke elanikke.
Osades: Hugo Laur, Sirje Arbi, Helend Peep, Kaarel Karm, Katrin Välbe, Arvi Hallik, Rudolf Nuude, Oskar Liigand, Hilda Sooper, Andres Särev, Harijs Leipiòš, V. Skulme, B. Šits jt.
21.30 Maailma filmiklassika: Charlie Chaplin
SUURLINNA TULED
Autor Charlie Chaplin, USA, 1931, 87 min.
"Suurlinna tuled" kuulub õigusega filmikunsti kullafondi. See on aegumatutest väärtustest soojalt ja huumoriga jutustav südamlik armastuslugu väikese hulkuri Charlie ja pimeda lilleneiu vahel. Kriitikud on filmi korduvalt valinud maailma kõigi aegade esikümnesse ja ega siin vaielda ole mõtet. Ilmselt mõjub see ka järgmistel sajanditel sama värskelt kui eile ja täna.
Avatud Atla-Eeru kõrts, kus on 200-aastast talupoja arhitektuuri.
Vaatame ajaloolisi filme Mahtra sõja 100. aastapäevast ja Rapla Tarvitajate ühistu 30. sünnipäeva ettevalmistustest ning läbiviimisest, film aastast 1934.
Lisaks vaatame õppefilmi leivast ning küpsetame kapsalehel leiba ehtsas reheahjus.
Leivategu algab 19.00 kohalolijad saavad ise omale leiva vormida ning kapsalehele asetada.
10.00 Roheline turg. Taimede vahetamine kaup kauba vastu, ilma raha kasutamata. Asjatundjad õpetavad viljapuid lõikama.
19.00 Eve Vetemaa nahkehistöö näituse avamine. Järgneb vestlusring ja filmide vaatamine koos Enn Vetemaa ja Elo Selirannaga. Täpsem ajakava selgub kohapeal, esinejate ja külaliste loomingulises koostöös.
Laulud:
18.00 – 18.30 Riia Mentzendorffi maja segakoori Sonante ja mäluasutuste segakoori MaSk ühiskontsert filmimuusikaga muuseumi ees tänaval.
18.30 – ... Lasteprogramm „Jänes hüppab kitse“. Piret Voolaid räägib loomamõistatustest sõnas ja pildis. Lisaks muinasjutustamine ja laulmine.
Filmid:
18.00 – 18.20 –“Valgõ härg” (2009) – Setu muinasjuttude jutustajad. Kommenteerib Risto Järv.
18.25 – 18.45 – „Mängud, matsud ja magusad plaksud“. Värske film lastemängudest (2012).
Film on lühitutvustus arhiivi kogutud lastemängudest – viie minuti jooksul hüpatakse keksu, mängitakse kulli ja plaksutusmänge. Mängud pärinevad aastatest 1989 – 1996.
Esmaettekanne. Kommenteerivad Maarja Aigro ja Astrid Tuisk.
18.45 – 19.30 Janno Simm – „Sügis Obi jõel“ (2004).
19.35 – 19.55 Videojäädvustusi kohapärimuslikelt välitöödelt Juuru kihelkonnas (2009). Kommenteerib Jüri Metssalu.
20.00 – 20.20 „From Finland with love“ (2010) – Tartu NEFA 20. sünnipäevaks tehtud tudengifilm, mis on osaliselt filmitud Eesti Kirjandusmuuseumis.
20.25 – 20.45 Helga Meriste „Kallis Paul“ – väike lugu Eesti ajaloost (2007).
20.45 – 21.30 Andres Kuperjanov, Mare Kõiva „Täheonu“ (1998) – film omanäolisest astronoomist Hugo Raudsaarest.
21.30 – 22.15 Aado Lintrop „Lõunaudmurdi palvused“ (2004) – tänapäevani säilinud omausu palvustest-ohvritoomistest.
Filmi valmimist toetas Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, näitust „Lugu“ toetas Tartu Kultuurkapital.
Läbi Muuseumiöö toimub auhinnamäng-viktoriin Kirjandusmuuseumi filmiprogrammi kohta.
Näitused:
Arhiivraamatukogu näitus filmitrükistest
19.00 Siret Roots – Graafikanäituse „Lugu“ avamine. Näitus koosneb tindipliiatsi- ja tušijoonistustest, millest nii mõnigi on alguse saanud Tartu tänavatel. Ometi ei kasuta Roots joonistades ei konkreetseid modelle ega objekte, vaid juhindub pigem igapäevaelu emotsioonidest – pilt on eeskätt mälestus muljest.
Eesti Kirjandusmuuseumi trükiste soodusmüük: kõik raamatud –20%
Vaatamiseks pakume püsinäitust posti ajaloost ja tänapäevast (“Postis keelatud kaup”). Lembit Lõhmuse personaalnäitus “Enam kui euro”.
MUUSEUMIÖÖ KAVA „Kuidas post liigub?“
ERMi Postimuuseumis vaatame muuseumiööl uusi ja vanu filme posti teekonnast läbi aja.
Kohapeal saab meisterdada posti liikumise vahendeid (postiauto või lennunduse algusaegade lennukimudel), traditsiooniliselt saab sulega kirjutada, ümbrikku voltida ning tembeldada.
Pakume kolme templit: „ERMi Postimuuseum“, „Draakoni aasta“ ja „Postis keelatud kaup“.
Avatud on muuseumi püsiekspositsioon “Hortus Athleticus”, kus saab nii tutvuda spordiajalooga, vaadelda olümpiamedaleid kui osaleda interaktiivsetes tegevustes.
Muuseumi keldrigaleriis on avatud näitus Eesti Spordimuuseumi kogudest pärit põnevatest leidudest.
I korrusel on avatud TÜ arstiteaduskonna meditsiinikollektsioonide näitus “Inimese lugu”
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Alates kella 19-st on kõigil võimalik osa võtta haaravast spordiergomeetrite mitmevõistlusest.
Täistundidel filmiseansid, kus esitletakse haruldasi aga meeleolukaid filmiülesvõtteid Kristjan Palusalust. 1936. aasta olümpiamängude ülevaadetest ja olümpiasportlaste vastuvõtust kuni spordilegendi juubelite ülesvõttudeni välja.
Kell 23 leiab aset legendaarne tasuta mälumäng “Öömälukas”, kus saavad osaleda nii väiksemad kui suuremad võistkonnad. Meelelahutusliku mälumängu küsimused on nii üldteadmiste kui ka spordivaldkonnast ning traditsiooniliselt ootavad parimaid auhinnad.
Muuseumiööl on avatud Trükimuuseum ja Paberimuuseum, kes astuvad üles oma tavapäraste õpitubadega märikmikuvalmistamisest mahulise paberist voltimiseni.
Lisaks on võimalus teha oma taskukino ja nautida paberfilmide programmi.
- suurnäitus “INIMENE POOLSAJANDIS” – väljapanekus on pildid ainult inimestest, kümneid erinevaid autoripositsioone tegelikult elanud või elavatest inimestest ning nende tegemistest 1950.aastate lõpust tänaseni.
- näitus “SUUR VAAS” – uurib eesti keraamika hetkeseisu ja teeb muuseumi kogude põhjal sissevaate ka selle ajalukku
19. mail kell 12–16 näitusega “SUUR VAAS” seotud perepäev suure vaasi voolimiseks A. Seppeti ja K. Kase juhendamise all. Eelregistreerimine telefonil 7441 080
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Filmiprogramm Tartu kunstist ja kunstnikest
- Episoode Tartu kunstnike ja kunsti elust elust. (1989, M. Raitar, A. Sööt)
- Tartu sõpruskond – kunsti saab igal ajal teha. (2000, RaamatFilm)
Eesti filmi 100. aastapäevale pühendatud näitus "Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini"
Püsinäitus “Dorpat. Jurjev. Tartu”
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Muuseumiööl ootab Tartu Linnamuuseum oma külalisi kino- ja filmimaailma!
Avatud on Eesti filmi 100. aastapäevale pühendatud näitus "Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini", mis esitleb Tartut Eesti filmi- ja kinolinnana. Vaatame vanu liikuvaid pilte ja filmikollaaži Tartu kinosajandist.
Kavas on režissöör Andres Söödi portreefilmid Tartu kultuuriinimestest: Johannes Võerahansu, Eduard Rüga, Arnold Matteus, Voldemar Vaga, Hando Runnel.
Püsinäitusel „Dorpat. Jurjev. Tartu“ on taas otsimismäng! Seekord on vitriinidesse peidetud prillid, luubid, monoklid ja muud optilised seadmed, mis aitavad meil paremini näha!
Avatud Kalju Suure fotonäitus laulu-ja tantsupidudest. Püsinäitused “Laulu võim ja “Keisermantliga mees”
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Linastub „Laulu sõber“ (1961)
Ilja Fogelmani komöödia sellest kuidas tublid kolhoosnikud valmistuvad laulupeoks, aga esimehel pole piisavalt mõistlikkust ja paindlikkust plaaniga kaasa minna. Filmis on näha ka 1960. aasta üldlaulupidu. Selle filmi kaudu tutvustati laiadele massidele Nõukogude Liidus meie laulupeotraditsiooni – arusaadavas, rahvalikus, vene hingele mõistetavas võtmes. Filmi räägib lahti humorist ja stsenarist Peep Pedmanson.
Kell 20 rikastavad kevadet lauluga Laulupeomuuseumi segakoor, Tartu mäluasutuste segakoor MaSk ja Ajaloo- ja Navigatsioonimuuseumi segakoor Sonante Lätist.
Püsiekspositsioonis on avatud Pihkva kunstniku Irina Vinogradova-Lebedeva tekstiilist Pandora moenukkude näitus. Tegemist on ülipeenelt valmistatud eri ajastu kostüümides lamenuku piltidega.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Igal täistunnil kõlab tuntud muusikali ja filmimeloodiaid. Musitseerib Lande Lampe- Kits flöödil.
NB! Muuseumiööl on Tartu Mänguasjamuuseum Saku mõisas, Harjumaal. Tartus on muuseum suletud.
Tartus on mänguasjamuuseum kogu päeva tasuta avatud 27. mail, kui toimub muuseumi Eesti-teemaline sünnipäevapidu.
Tasuta avatud kell 19–23 Saku mõisas, Harjumaal, Tartus suletud.
Muuseumiööl saavad kõik Saku mõisa külastavad täiskasvanud võimaluse rännata tagasi lapsepõlve ning lapsed nautida vanaaegse mänguasjamaailma võluvat õhkkonda. Külas on Tartu Mänguasjamuuseum, mis pakub tegevust ja rõõmu kõikidele pereliikmetele – üheskoos saab meisterdada, mängida ja mõistatada ning muidugi meenutada ja meelde jätta parimaid hetki lapsepõlvest.
Saku Mõis omalt poolt pakub muusikalisi ja kulinaarseid üllatusi.
Näituse “Moodne tudeng. Oh ajad, oh kombed!” juures jookseb dokumentaalfilmide programm Tartu ülikoolist ja üliõpilastest 1960-ndatel – 1970-ndatel aastatel.
Näitus “Staatika ja dünaamika dramaatiline duell! Filmi- ja fototarbeid TÜ ajaloo muuseumi kogudest”.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
18.00 – 23.00 Võluketaste töötuba.
Kino sünnile aitasid kaasa optilised mänguasjad, mis tekitavad „liikuva pildi“ efekti. Liikumisillusioon sünnib nägemise inertsist – inimese silma omadusest säilitada nägemisaistingut silma võrkkestal mõnevõrra kauem välisärritajast enesest.
Töötoas valmistame taumatroobi kettaid, millede kiirel pöörlemisel inimese silm ühendab kaks kujutist uueks koondpildiks ning stroboskoopilisi kettaid, mis tekitavad liikumisillusiooni stroboskoobi abil.
18.00 – 21.00 Vanade fototaustade taustal pildistamine.
Võimalus lasta teha endast foto 20. sajandi I poolest pärit fototaustal.
18.30 – 20.00 Filmiprogramm „Tartu Ülikool 100 aastat filmis“
21.00 – 23.00 Ülikooli filmiklubi taasavamine üheks õhtuks. (Vanemuise 46)
Filmiajaloo paremikku ning kaasaegseid väärtfilme tutvustanud legendaarne Tartu ülikooli filmiklubi taasavab oma uksed vaid üheks õhtuks oma kunagises asupaigas – Vanemuise 46 suures auditooriumis.
NÄITUSED Elavad joonistused. Naksitrallide multikas.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on Muuseumiööl avatud näitus „Elavad joonistused. Naksitrallide multikas“, mille raames on võimalik tutvuda Edgar Valteri loodud naksitrallide illustratsioonidega. Lisaks illustratsioonidele on näha naksitrallide animeerimise töökäik – joonisfilmi kilede abil anname ülevaate sellest, kuidas naksitrallid filmilinal ellu ärkasid. Näitusel on võimalik vaadata naksitrallide multifilmi ning lehitseda nende raamatuid.
Veel on külalistel võimalik osa võtta Tartu Anne Noortekeskuse multimeedia labori poolt läbi viidavast animatsiooni töötoast, kus saab endale meisterdada päris oma multifilmi.
Kell 20.30–21.30 tutvustatakse nahkhiiri TÜ ajaloo muuseumis ning seejärel minnakse nahkhiireretkele Toomemäele ja Emajõe äärde. Juhendab nahkhiirte uurija Lauri Lutsar.
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi püsiekspositsioon on seoses remondiga ja ekspositsiooni uuendamisega suletud. Uus püsiekspositsioon avatakse suvel 2013.
18.00–23.00 Satelliitide ja kosmoseaparaatide meisterdamise töötuba.
18.00–19.30 Kosmoseteemalised multifilmid lastele.
Näitame lastele nende isade-emade jaoks legendaarseid multifilme: „Klaabu Kosmoses“, „Ott Kosmoses“, „Kolmanda planeedi saladus“.
Ulmefilmi vaatamisele eelneb linateose lavastaja Raul Tammeti filmitutvustus, elu võimalikkusest teistel planeetidel kõneleb Tartu Observatooriumi erakorraline teadur Tiit Sepp.
21.00–23.00 Tähevaatlus.
Selge ilma korral vaatleme Veenusst, Marssi ja Saturni. Halva ilma korral toimuvad igal täistunnil planetaariumietendused.
21.00–23.00 Külastamiseks on avatud Petzvali vaatlustorn.
Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite
Kuldne õlg ja põnev kasetoht meie kodus
Talurahva veovahendid
Masinapark
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Filmiprogrammm “Meie Uduvere”. Film algab igal täistunnil al 18.00st. Pikkus 20 min.
18:00, 19:30, 21:00 Pereprogrammis “Öös on mesilasi” tutvustatake mesinduse näitust, meisterdatakse mesilase mask, vaadatakse multifilmi ning mängitakse mängu „Tolmendavad mesilased“. Osalejatele maitsmiseks juuretisega küpsetatud sai, mesi ja taimetee. Kestus 1–1,5h.
Avatud on näitused “Maria Drenkhani lapitööd” ja “Sportlik linn Elva”, mis tutvustab Elva Linnavalitsuse poolt erinevatel spordialadel võidetud karikate, medalite ja diplomite kogu.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Tartumaa Muuseumis on muuseumiöö programmi „Öös on kino“ raames ainukordne võimalus näha kaadreid Mart Mägeri valmivast dokumentaalfilmist „Peedu vesiveski.“ Räägime dokumentaalfilmi tegemisest, Peedu vesiveski ajaloost ja sellest, mis ajendas niisugust projekti ette võtma. Kohal on ka filmi autor Mart Mäger.
Animatsioonimaailma võlusid tutvustab Elvas tegutseva animatsiooniringi juhendaja Meeta Eliise Veigel. Räägime sellest, mis on animatsioon, millised on animatsiooni tehnikad, kuidas animatsioon sünnib ja vaatame animatsiooniringi loomingut.
Võimalus vaadata filmikaadreid Elva ajaloost.
Põnevat vaatamis, kuulamist ja kaasa löömist nii lastele kui täiskasvanutele!
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Lisaks tasuta muuseumikülastusele saavad külastajad omal valikul vaadata Otepää, talve, spordi ning talviste tegevustega seotud tõsisemaid ja naljakamaid, uuemaid ning vanemaid filmiklippe.
„Mu unenäod on nagu filmid, mida keegi pole veel välja mõelnud“
Inspireerituna 7-aastase Liisa-Meta mõttest näitab ERM muuseumiööl Heimtali muuseumis unenägusid. Näitusel, mis koostatud Viljandi ja Paistu kihelkonnast kogutud esemetest, saab lisaks tavapärasele eseme-legendile teada, mida ühe või teise asja unes nägemine tähendada võib. Eesti filmi 100. aastapäevale teeb kummarduse fotoprogramm mitmete filmide valmimisest.
Üles astuvad Kännubrass, huvikooli klaverilapsed ja solistid. Filmilaulude ühislaulmine.
Linastuvad dokumentaalkaadrid ja filmilavastused nii vanemast kui uuemast ajast Suure-Jaani vallas.
Esilinastub õudne film “Kultuuri- ja looduslooline õpperada Suure-Jaanis”
Avatud on kinokohvik. Ei puudu ka ÜLLATUS!
Kinoprogramm
Vanad arhiivikaadrid Suure-Jaani vallast.
"Järvepeo lugu".
Suure-Jaani Muusikafestivali film klaveri viimisest sohu.
"Saiuusloitsfilm" Rahvatantsurühma Loits varjuteater.
"Kui ma oleksin kooli kokk" Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilaste võidutöö Tervise Arengu Instituudi loovtööde konkursilt.
Esilinastub õudne film "Kultuuri- ja looduslooline õpperada Suure-Jaanis" Peategelasteks Artur Kapp ja Mart Saar.
Püsiekspositsioon Paul Kondase naivislikest maalidest (Viljandi Muuseumi kogust).
90-aastase Thea Rootalu joonistuste näitus. Pukas elav Thea Rootalu teeb loodusmotiividel põhinevaid, peamiselt abstraktseid joonitusi,mida ise nimetab „kributusteks“.
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia juubel: Rahvusliku käsitöö osakonna näitused
Rahvusliku tekstiili vilistlaste looming
Rahvusliku tekstiili diplomandide õppetööd 1998-2012
Rahvusliku metallitöö üliõpilaste õppetööd 2011-2012
MUUSEUMIÖÖ KAVA
1979. aastal valminud Mark Soosaare dokumentaalfilm „Pühapäevamaalijad“, eesti naivistidest. Filmis saab näha lõiku, kus Paul Kondas räägib oma maalidest.
2009. aasta novembrist tegutseva Animafilm MTÜ poolt loodud lamenukktehnikas ja kombineeritud võtetega muinasjuttfilm „Ütsi, ütsi õeke“.
Film on inspireeritud eesti muinasjuttudest ning olulise osana näeme traditsioonilisi setu pruudi riideid ja nende valmistamise käsitöövõtteid.
Kl 16.00 ringkäik Mõisaküla muuseumi eelmises asupaigas Andor-Olari Ilisoni ja kodu-uurija Heino Rossi juhatusel. Huvilistel koguneda muuseumi juurde alates 15.30.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Saab vaadata ajutist näitust "Öös on kino" koos eksklusiivse peaeksponaadiga Viljandi Muuseumi kogust.
18.00 auhindade loosimine meenutuste "Minu mälestused Mõisaküla kinost" kirjapanijate vahel.
18.00 Nukufilmid „Operaator Kõps seeneriigis” ja “Operaator Kõps marjariigis“
19.00 Celia Roose – laul ja torupill
Riina Roose – jutt ja jorupill
Celia Roose, pärimusmuusik ja õpetaja Viljandi Kultuuriakadeemias ning EMTA-s, ta mängib torupilli, lõõtsa, vilesid, laulab vanu lugusid ja kutsub kaasa laulma. Riina Roose, Tallinna Linnateatri muusikajuht ja õpetaja EMTA-s, jutustab Mart Saarest.
21.00 Nukufilmid „Operaator Kõps üksikul saarel“ ja Operaator Kõps kiviriigis”
Muuseumi püsiväljapanek külastajatele avatud: 19. saj. lõpu taluhooned, hoonete sisustus; 20. saj. alguse talutuba, tööriistad, kodumasinad, põllutöömasinad jm.
MUUSEUMIÖÖ KAVA
Näitus: “Vanad fotod kõnelevad” – vanad fotod Mõniste piirkonnast ja hoonetest ning samad paigad tänapäeval, fototehnika läbi aegade.
Pildimäng: “Minu kodu läbi aegade”.
Õpituba: kuidas valmistada must-valget fotot? Pildistamisest ilmutamiseni.
NÄITUSED
Püsinäitus. Kaalud ja mõõdud. Vanad filminäitamisaparaadid. Võru Kunstikooli õpilastööde näitus
MUUSEUMIÖÖ KAVA
18.00 Tutvustame II korruse näitusi, vaatame filmi “Võru Koduloomuuseumi sünd 1976-1983”
19.00 Dokumentaalfilmide programm (amatöörfilmid sündmustest Võrus ja Võrumaal)
20.00 Tutvustame II korruse näitusi, vaatame filmi “Võru Koduloomuuseumi sünd 1976-1983”
21.00 Dokumentaalfilmide programm
22.00 Filmid Võrumaa Muuseumi lõõtsa- ja kandlepäevadest
Tsiistre Linamuuseum
Tsiistre küla, Misso vald
Võrumaa 65002
Tel 50 31 514
linamuuseum@tsiistre.ee
MUUSEUMIÖÖ KAVA
18.00 Külla tuleb Kinobuss! Linastub lastefilm.
19.30 Kohtumine dokumentaalfilmi tegija Liivo Niglasega.
Linastub Liivo Niglase film “Tavaline seiklus”.