Eesti Muuseumiühingu põhikiri

1. Üldsätted
1.1. Eesti Muuseumiühing (edaspidi "ühing") on iseseisev omaalgatuslik mittepoliitiline organisatsioon, mille tegevus rajaneb demokraatial, vabatahtlikkusel, sõltumatul ning iseseisval otsustamisel, juhtimise kollegiaalsusel ja tegevuse avalikustamisel.
1.2. Ühingu asukoht on Tartu linn.
1.3. Ühingu tegevuse eesmärk on jätkata 1864. aastal rajatud muuseumiühingu põhimõtteid: eesti kultuuri hoidmist ja väärtustamist, aidates kaasa muuseumialase töö, sealhulgas teadustöö arengule Eestis, oma liikmete töö- ja kutsealaste, sotsiaalsete ning neist tulenevate õiguste ja huvide kaitsmine ning esindamine. Ühingu eesmärk on tõsta muuseumitöötajate professionaalset taset ja kujundada nende kutse-eetikat, soodustades ühingu liikmete omaalgatust ja ühistegevust ühingu majanduslike aluste loomisel. Ühingu eesmärgiks ei ole kasumi saamine.
1.4. Eesmärkide saavutamiseks ühing kogub ja vahendab erialast informatsiooni, korraldab konverentse, seminare, kursusi, õppesõite, näitusi, teaduspäevi jm, annab välja erialast kirjandust, analüüsib muuseumide tegevust, tunnustab saavutusi ja kaitseb oma liikmete au ning tööalast väärikust.
1.5. Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi Põhiseadusest, teistest seadustest, muuseumitöö rahvusvahelistest põhimõtetest ning käesolevast põhikirjast.
1.6. Ühing võib oma nimel omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ja kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus või vahekohtus, tal on vara, iseseisev bilanss, oma nimetusega pitsat, sümboolika ja pangakonto(d).
1.7. Ühing valdab, kasutab ja käsutab iseseisvalt kogu talle kuuluvat vara, tal on õigus osta, müüa ning anda rendile, kinkida, vahetada, anda bilansist bilanssi ning maha kanda täielikult amortiseerunud või moraalselt vananenud põhivahendid.
1.8. Ühingu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.9. Ühing teeb koostööd ning arendab sidemeid Eesti ja teiste riikide pärandiga tegelevate organisatsioonide ning liikumistega.

2. Ühingu moodustamine
2.1. Ühingu moodustavad Eestis muuseumialal tegutsevad füüsilised isikud.
2.2. Muuseumiühing on oma tegevuses sõltumatu ja allub ainult seadusele. Keelatud on toimingud, mis otseselt või kaudselt on suunatud ühingu allutamisele riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele ja mistahes teistele asutustele ja organisatsioonidele.
2.3. Ühing võib arendada mistahes välissuhteid, mis ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seadustega. Suhete reguleerimine toimub omavaheliste lepingute alusel.
2.4. Ühing on mittetulundusühing, kes võtab vastu iseseisvalt oma põhikirja ja tegevuskava.
2.5. Ühing on asutatud tähtajatult.

3. Ühingu liikmeks vastuvõtmine, väljaastumine ning väljaastumise kord ja tingimused
3.1. Ühingul on tegev- ja auliikmed.
3.2. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga täisealine muuseumialal töötav inimene, kes esitab ühingu juhatusele juhatuse poolt kinnitatud vormis kirjaliku avalduse.
3.3. Ühingu liikmeks vastuvõtmise avaldusi vaatab juhatus läbi neli korda aastas. Eelneva kolme kuu jooksul laekunud avaldustele vastatakse jaanuaris, aprillis, juulis ja oktoobris. Liikme õigused ja kohustused tekivad pärast esmase liikmemaksu tasumist.
3.4. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
3.5. Iga ühingu liige võib ühingu juhatusele esitada ühingu auliikme kandidaadiks inimese, kellel on Eesti muuseumide arendamisel või ühingu tegevuses erilisi teeneid. Juhatus esitab auliikme kandidaadid üldkoosolekule 2/3 häälteenamusega kinnitamiseks.
3.6. Ühingu liige võib kirjaliku avalduse alusel ühingust välja astuda. Ühingust väljaastumise päevaks loetakse avalduse esitamise päev.
3.7. Ühingu liige arvatakse juhatuse otsusega ühingust välja:
* kui ta ei täida liikme kohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, näiteks: ühingu liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu; ei ole viimase kahe aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul või ühingu poolt korraldatud üritusel;
* ühingu maine olulisel määral kahjustamise tõttu.
3.8. Liikme ühingust väljaarvamisest juhatuse otsusega teatab juhatus ühingu postiloendis ning võimalusel liikmele isiklikult.
3.9. Ühingu liikmel, kes ei nõustu väljaarvamise kohta tehtud otsusega, on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.

4. Liikme õigused, kohustused ja varaline vastutus
4.1. Ühingu liikmel on õigus:
* saada ühingu tegevuse kohta vajalikku informatsiooni;
* valida ja olla valitud ühingu juhtimisorganitesse ning muul viisil osaleda ühingu tegevuses;
* osaleda hääleõigusega ühingu üldkoosolekul;
* võtta osa ühingu ühisvara käsutamisest ja kasutamisest;
* astuda ühingust välja;
* olla eelisosaleja kõigil ühingu poolt korraldatud üritustel ja saada selleks soodustusi.
4.2. Liikmel on kohustus:
* tunnistada käesolevat põhikirja ja juhinduda ühingu juhtimisorganite otsustest;
* tasuda liikmemaksu ettenähtud suuruses ja korras, mille kehtestab üldkoosolek;
* tasuda ühingu liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel;
* põhikirjalisest kohustusest liikmemaksu tasuda on vabastatud ühingu auliikmed. Liikmemaksust vabastamise erijuhud otsustab EMÜ juhatus.
* ühingu liige on kohustatud kuuluma ühingu postiloendisse ning edastama ühingu juhatusele oma kehtivad kontaktandmed hiljemalt kahe kuu jooksul pärast nende muutumist.

5. Ühingu juhtimine
5.1. Ühingu kõrgeim juhtorgan on üldkoosolek, üldkoosolekute vahelisel perioodil juhib ühingu tegevust juhatus.
Ühingu üldkoosoleku pädevusse kuulub:
* põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine;
* ühingu ühinemine ja jagunemine ning tegevuse lõpetamise otsustamine;
* majandusaasta aruande ja bilansi kinnitamine;
* revisjoniaruande kinnitamine;
* juhatuse tegevusele hinnangu andmine;
* juhatuse liikmete valimine;
* auliikmete kinnitamine;
* liikmemaksu ja muude maksete suuruse ja tasumise korra kindlaksmääramine;
* käesolevast põhikirjast tulenevate kaebuste lahendamine;
* muude ühingu tegevusega seotud küsimuste otsustamine.

5.2. Ühingu üldkoosolek tuleb kokku mitte harvem kui üks kord aastas.
Üldkoosoleku kokkukutsumiseks teatab ühingu juhatus liikmeile postiloendi kaudu vähemalt kaks nädalat ette selle toimumise aja, koha ja päevakorra.
Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud 1/3 liikmetest. Kvoorumi puudumisel tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul.
5.3. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust. Igal ühingu liikmel on üks hääl.
5.4. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine ühingu liige.
5.5. Otsus põhikirja muutmise, täiendamise või uue põhikirja vastuvõtmise kohta on vastu võetud siis, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
5.6. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.
5.7. Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus omal initsiatiivil või vähemalt 1/10 ühingu liikmete või vähemalt 1/3 juhatuse liikmete või revisjonikomisjoni nõudmisel. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue tuleb esitada juhatusele kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjused.
5.8. Ühingu liige ei saa osa võtta hääletamisest järgmiste küsimuste otsustamisel:
* ühingu nõue tema vastu ja tema vabastamine varalistest ja muudest kohustustest;
* tema väljaarvamine ühingust;
* tema ja ühingu varalist lepingut puudutavates küsimustes.
5.9. Juhatuse liige ei saa osa võtta hääletamisest üldkoosolekul juhatuse tegevusele hinnangu andmisel või hinnangu andmisel tegevusele, mille eest ta on vastutav.
5.10. Üldkoosoleku toimumise kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija.
5.11. Ühingu juhatus on alaliselt tegutsev 7-11-liikmeline juhtimisorgan, kes üldkoosolekul määratakse ametisse kolmeks aastaks. Ühingut võib esindada iga juhatuse liige. Ühingu juhatus on täitevkorraldav organ, kes käib koos mitte harvem kui kaks korda aastas ja kes:
* esindab ühingut;
* valib endi keskelt 3 aastaks esimehe, esimehe asetäitja(d) ja laekuri;
* kutsub kokku üldkoosoleku, esitab üldkoosolekule arutusele tulevate küsimuste kohta materjalid, kindlustab vastuvõetud otsuste täitmise;
* lahendab oma koosolekutel põhikirjast ja tegevuskavast tulenevaid küsimusi;
* korraldab finantsmajanduslikku tegevust, tagab tegevuseks vajaliku materiaalse baasi väljaarendamise;
* võtab ühingu esimehe ettepanekul tööle ja vabastab töölt palgalisi töötajaid, kinnitab nende palga- ja puhkusemäärad ning lisatasud;
* peab ühingu nimel läbirääkimisi, sõlmib riigi- ja majandusorganitega lepinguid, tagab lepingute täitmise;
* otsustab stipendiumide, preemiate ja toetuste määramise ühingu liikmetele.
* Ühingu nimel teostatavate tehingute, mille suurus ületab 20 000 eurot, sooritamiseks peab juhatus saama eelneva nõusoleku üldkoosolekult.
* moodustab töö korraldamiseks ajutisi toimkondi, mille liikmeteks võivad olla ühingu liikmed, kellel on juhatuse koosolekutel ühtlasi nõuandev hääleõigus.
5.12. Ühingu juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
5.13. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist ühingu poolt.
5.14. Ühingu juhatuse esimees:
* esindab ühingut; korraldab ühingu tegevust juhatuselt saadud volituste piires;
* viseerib ühingu palgaliste töötajatega sõlmitud töölepingud;
* annab välja ning kirjutab alla volikirjadele;
* määrab kindlaks ühingu palgaliste töötajate tööülesanded;
* käsutab ühingu vara ja vahendeid.
5.15. Ühingu juhatuse esimeest asendab vajadusel aseesimees või muu juhatuse liige.

6. Revisjonikomisjoni moodustamise kord, pädevus

6.1. Ühingu asjaajamise ning finantsmajandusliku tegevuse üle teostab kontrolli täiskogul valitud revisjonikomisjon.
6.2. Revisjonikomisjon juhindub oma töös ühingu põhikirjast, annab aru üldkoosoleku ees, omab õiguse osaleda juhatuse koosolekutel.
6.3. Revisjonikomisjon kontrollib juhatuse poolt seadusandlusest kinnipidamist, põhikirja ja juhatuse otsuste täitmist, kontrollib vara allesoleku ja abinõude rakendamist selle tagamiseks, arveldusarveid, -kontosid ning raamatupidamise dokumente.

7. Ühingu vara ja vahendid
7.1. Ühingu majandusliku aluse moodustavad liikmemaksud, ühingu väljaannetest ja tasulistest üritustest saadavad tulud, sponsoritelt saadud vahendid, erinevad toetused, juriidiliste ja üksikisikute annetused.
7.2. Ühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu talle kuuluva varaga. Ühing ei vastuta oma liikmete isiklike varaliste kohustuste täitmise või täitmata jätmise eest.
7.3. Liikmed ei kanna varalist vastutust ühingu varaliste kohustuste ees.
7.4. Ühing hoiab oma raha enda poolt valitud pankades, tal on õigus saada dividende ja anda laenu, võib oma vahendeid ja tulusid jaotada sihtkapitalidesse. Ühingu varasid kasutatakse põhikirjalistel eesmärkidel vastavalt juhatuse otsusele ja kinnitatud eelarvele.

8. Ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamise alused ja kord
8.1. Ühingu ühinemine, jagunemine või tegevuse lõpetamine toimub üldkoosoleku otsuse alusel.
8.2. Ühinemise või jagunemise otsuses nimetatakse ühingu õigusjärglane(sed), kellele lähevad üle ühingu õigused ja kohustused ning tehakse vastavad muudatused põhikirjas.
8.3. Ühingu tegevuse lõpetab või peatab üldkoosoleku vastavasisulise otsuse alusel, moodustades ka likvideerimiskomisjoni. Täiskogu otsusega kinnitatakse likvideerimiskomisjoni lõppakt.
8.4. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga.
8.5. Likvideerimiskomisjon:
* avaldab ühingu tegevuse lõpetamise teate ajalehes;
* kutsub välja võlausaldajad ja rahuldab nende varalised nõuded;
* annab nõuete rahuldamisest järelejäänud vara üle Eesti Ajaloomuuseumile;
* likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud ühingu likvideerimiseks.
8.6. Likvideerimiskulud kaetakse ühingu vara arvelt.
8.7. Likvideerimiskomisjoni tegevuse tulemused vormistatakse lõppaktiga.
8.8. Likvideerijad saadavad teate tegevuse lõpetamise kohta kolme päeva jooksul lõppakti kinnitamisest riikliku registri pidajale ja põhikirja registreerinud asutusele ühingu registrist kustutamiseks.

Põhikiri kinnitati 17. mail 1999. aastal täiskogul. Põhikirja on muudetud 19. mail 2003 täiskogul ja 26. mai 2014 üldkoosolekul.