MuISile eelnenud Kultuuriväärtuste Infosüsteem (KVIS) kasvas välja varasemast muuseumide infosüsteemi projektist. Tööde tellijaks oli Eesti Kultuuriministeerium ning täitjaks arvutifirma GenNet Lab. Infosüsteemi väljatöötamise eesmärgiks oli luua Eesti muuseume rahuldav infosüsteem, mis võimaldaks anda põhjaliku ülevaate muuseumi kogudest ning jälgida museaalide liikumist nii muuseumi siseselt kui muusemist väljapoole. Projekti lõppeesmärgina nähti ette Eesti kultuuriväärtuste andmepanga loomist, millele oleks Interneti vahendusel juurdepääs kõigile huvilistele.

Muuseumide infosüsteemi esimene versioon valmis 1993.a. Andmebaas realiseeriti DOS- keskkonnas ja baaskeeleks valiti DataEase, mis oli selle aja kohta üks suuremate võimalustega andmebaasisüsteeme, sisaldades väga head päringute generaatorit. DOS-versiooni üheks suuremaks puuduseks oli ühtse terminoloogia puudumine, mis projekti rahastamise lõppemisega jäi välja töötamata. Siiski oli muuseumide infosüsteemi DOS versioon kasutuses ligi 10 Eesti muuseumis, kellest üheks aktiivseimaks kasutajaks on Eesti Rahva Muuseum.

1997.a kevadel taaskäivitus muuseumide infosüsteemi väljatöötamise projekt, mille eesmärgiks oli viia muuseumide infosüsteem üle Windows keskkonda SQL-serveritele ning realiseerida Eesti Kultuuriväärtuste keskse andmepanga idee. KVIS (versioon 2.0) töötati välja Sybase'i klient/server platvormil ning rakendus valmis PowerBuilderis.

KVISi rakendas 42 Eesti muuseumit, sh nii riiklikke keskmuuseumeid kui ka väikeseid kohamuuseumeid.

Aktiivsem programmi kasutus hakkas toimuma peale peavarahoidjatele korraldatud õpet 2003.aastal.
Samal aastal valmis ka kasutajale suunatud õppematerjal, „Vastuvõtuga seotud dokumendid ja aruanded. Täitmise ja kasutamise juhend.” (2003, koostajad: Kaie Jeeser, Riina Reinvelt) Õppematerjali sisuks on KVISi tööakende ekraanipildid koos täitmisjuhendiga.
Materjali leiab aadressil http://www.kul.ee/failid/vastuvotuga_seotud%20dok_juhend.PDF

KVISi puhul on tegemist muuseumitöötajale suunatud programmiga, muuseumihuviline veebi vahendusel ei saa sellest veel kahjuks osa. Samas on nii mõnigi muuseum loonud võimalused programmis sisalduva info leidmiseks muuseumis kohapeal. Näiteks Eesti Spordimuuseum, kes on suutnud oma kogudest infosüsteemi sisestada juba kolmveerand materjalist, pakub muuseumisse tulnud huvilisel võimalust tutvuda kogudega infosüsteemi vahendusel.

2005. aastal algas ettevalmistus veebipõhiseks infosüsteemiks (MuIS, lühidalt IS).

Kasutusel olev KVIS võimaldab täita muuseumeil järgnevaid funktsioone:

• Objektide administratiivne juhtimine muuseumis ja väljaspool muuseumi
• Muuseumi kogude kataloogimine ja klassifitseerimine
• Näituste koostamine
• Päringud erinevatele kasutajatele, statistilised administratiivsed päringud komplekspäringud teaduslikuks tööks

KVIS on ehitatud nn. mitmeastmeliselt täituva infosüsteemina:
1. aste: kataloogandmebaas
2. aste: kataloog/ administratiivne andmebaas
3. aste: kataloog/ administratiivne + objektiga seotud eluolulised sündmused
4. aste: võimaldab andmebaasi registreerida kultuuriloolisi sündmusi, et hiljem neid liita objektidega.

Hetkel on Eesti muuseumides andmebaas eelkõige kasutusel kui kataloogandmebaas. Kasutatakse ka üksikuid administratiivseid sündmusi, kuid objektide sidumine sündmusega, mis tagaks ühtlasi ka objekti kohta käiva informatsiooni lahtikirjutamise ja komplekspäringute teostamise võimaluse, on kasutusel tagasihoidlikult.

KVIS projekti üheks eesmärgiks on standardiseerida erinevat liiki kultuuriväärtuste dokumenteerimine ja kirjeldamine. Standardiseerimine hõlmab järgmisi tasemeid:

Vastavus rahvusvahelistele standarditele - KVIS on välja töötatud vastavalt CIDOCi (International Committee for Documentation) standarditele andmegruppidest ja kategooriatest.  

• Andmemudeli standardiseerimine - KVIS andmemudeli väljatöötamisel on rakendatud objektorienteeritud ehk O-O mudeli põhimõtteid, mis on uueks suunaks muuseumi infosüsteemide andmemudelite väljatöötamisel ja mida tutvustati konverentsil CIDOC97 Nürnbergis. O-O mudeli eelis seniste relatsiooniliste andmemudelite ees seisneb informatsiooni struktureerimise lihtsuses, paindlikkuses ja arusaadavuses ning kaugemas perspektiivis lihtsustab andmete vahetust andmebaaside vahel. KVIS andmemudeli väljatöötamisel on rakendatud ka Taani Rahvamuuseumi kogemusi andmebaaside loomisel.
• Rahvuslikud standardid - sõnastikud, mis võimaldavad kirjeldada ja klassifitseerida erinevaid muuseumi kogusid. Terminoloogia standardiseerimine ei lihtsusta mitte ainult museaalide dokumenteerimist, vaid võimaldab arendada KVIS baasil välja Eesti Kultuuriväärtuste keskse andmebaasi. 

Infosüsteemi KVIS üks teoreetilisi aluseid on objekti sündmuspõhine kirjeldus ja seetõttu olulisel kohal antud andmebaasis on objekti klassifitseerimine ja sõnastikud. 

DKC-KVIS objektide klassifitseerimine ja sõnastikud (DOC)