Eesti Muuseumiühingu uudiskiri
Juuni 2016

Täpsem info: Terje Lõbu, terje.lobu@ut.ee, tel 5198 3132

2014. aastal võitis EMMA konkursi Eduard Vilde Muuseumi (Tallinna Linnamuuseum)
meene „Pisuhänna sokid“.

Muuseumimaastiku uued trendid
Balti museoloogiakool 5.–11. juunil Lätis

Igal suvel kohtuvad kolme Balti riigi muuseumitöötajad Balti museoloogiakoolis, et analüüsida ja arutada museoloogia teoreetilisi küsimusi. Sel aastal koguneti Läti linnas Cēsises. Lektoriteks olid rahvusvaheliselt tuntud museoloogid Peter van Mensch ja Leontine Meijer van Mensch, paar päeva hiljem liitus grupiga ka Euroopa Kultuuride Muuseumi direktor Elisabeth Tietmeyer.

Cēsise Ajaloo- ja Kunstimuuseumi trepil seisavad museoloogiakoolis osalejad
koos lektorite ja korraldajatega.

Museoloogiakooli läbivaks teemaks oli muuseumimaastiku uued trendid, mida analüüsiti lektorite Peter van Mensch ja Leontine Mijer van Mensch raamatu „Uued trendid museoloogias II“ (New Trends in Museology II) baasil. Raamatu üheks võtme teemaks on, kas ja kuidas muuseumid peaksid kohanema muutustega ühiskonnas ning kuidas koguda kaasaega.

Lektorid soosisid osalejate aktiivset sõnavõttu.

Lektorid Leontine Meijer van Mensch ja Elisabeth Tietmeyer töötavad Euroopa Kultuuride Muuseumis (Museum Europäischer Kulturen), mistõttu käsitleti kaasaja kogumist lähtuvalt sellest muuseumist. Euroopa Kultuuride Muuseumi muuseumikogus on vana ja kaasaegne maailm koos. Muuseumikogu ajaloolise osa moodustab etnoloogiline preisi kultuuripärand, samas on aja jooksul muuseumit reformitud ning praegu on muuseumi missiooniks koguda Euroopa kultuuripärandit, mis erineb juba olemasolevast muuseumikogust. Või kas erineb? Muuseumil on suur Neitsi Maarja kujude kollektsioon. Tänapäeva ühiskond muutub üha ilmalikumaks ja on tekkinud teistsugused nähtused, millesse usutakse. Kogu Euroopat haaravaks sündmuseks on Eurovisioon – kuid kuidas seda koguda? Ühe näitena ostis Euroopa Kultuuride Muuseum oma muuseumikogusse Gerhard Goderi skulptuuri Conchita Wurstist, kelle kujutamisviis on väga sarnane Neitsi Maarjale. Kas Conchita Wursti võib pidada üheks Eurovisiooni sümboliks? Kindlasti. Samas tekitas see ost ühiskonnas palju vastukaja, et kas see mitte ei riiva teatud osa ühiskonnast ja kas selline kuju on eetiline. Teisel osal ühiskonnast tekkis huvi, et milline see kuju on ja paljud soovisid näha Conchitat. Muuseum muutus sellega atraktiivseks nooremale põlvkonnale, aga ehk kaotas osa konservatiivsemast publikust. Siit tulenes järgmine relevantne küsimus, et kes on muuseumi sihtgrupp ehk kes on külastaja ja kui palju peaks tema soovidega kogumisel ja eksponeerimisel arvestama? Kindlasti peab sellele vastamisega tegelema iga muuseum ja vastavalt sellele ka oma tegevusi planeerima.

Arutelu all oli palju olulisi küsimusi.

Samuti oli kursuse läbivaks teemaks, et kuidas kaasata publikut. Muuseumid võistlevad külastajate nimel teiste meelelahutusasutusega, mis tähendab, et oluliseks on muutunud emotsionaalne side külastajaks. Inimesed hindavad personaalset lähenemist. Kuidas seda saavutada ja milliseid meetodeid kasutada? Kursuse raames toimus ka õppekäik kolme erinevasse kohalikku piirkonna muuseumisse. Õppekäigu eesmärgiks oli analüüsida kogetud emotsioone muuseumides, milliseid tundeid tekkisid muuseume külastades ja kuidas neid saavutati.

Õppekäik toimus kolme erinevasse, aga ometi sarnasesse muuseumi:

Valmiera Muuseum, mis oli kõige traditsioonilisem maakonnamuuseum, kus oli võimalik tutvuda kohaliku piirkonna ajalooga.

Naukšēnu Inimeste Muuseum (Naukšēnu Cilvēkmuzejs), kus oli väga palju tähelepanu pööratud indiviidile ja tema kaasamisele. Külastajal oli võimalik osaleda erinevates tegevustes.

Naukšēnu Inimeste Muuseumis oli võimalik kududa vaipa, mis hiljem pannakse
muuseumi seinale ja iga ühe kootud jupp tähistatakse inimese nimega.

Mazsalacas Piirkonna Muuseumis eksponeeritakse erinevatelt inimeste kollektsioone ja ise aktiivselt kogumisega ei tegeleta.

Mazsalacas Piirkonna Muuseum sai alguse hiirte
kollektsiooni annetamisega, kokku on seal üle 1500 hiire.

Museoloogiakooli üheks väärtuseks on kindlasti tutvumine uute või taaskohtumine vanade kolleegidega, kellega loengute vahepeal analüüsida käsitletud teemasid ning mõtestada püsititatud küsimus. Viimaseid tekkis kindlasti rohkem, kui vastuseid. Nädal möödus väga kiiresti, sest lektorid olid kogenud loengute andjad ja inspireerivad ning panid osalejad arutlema, kuidas muuseumid peaksid kohanema muutustega ühiskonnas ja kuidas dokumenteerida kaasaega. Osalejad said palju uusi ideid ja mõtteid, mida võib edasi arendada juba oma muuseumis.

Järgmisel aastal kohtume juba Tartus!

Öösel oli võimalik tutvuda kauni Cēsise vanalinnaga laternate saatel.

Kokkuvõtte tegi Marju Niinemaa.

Ilusat suve!