Möödunud aastal sai Eesti Muuseumiühing 25 aastat vanaks. Seoses sellega oli põhjust ajalukku vaadata. Sealt leidsime me kolm tublit ja tegusat inimest, kes nende aastate jooksul on panustanud oma aega ja mõistust ühingu hüvanguks sellisel määral, et on igati väärt auliikme nime. Parimatest parimad on asutajaliikmed Helgi Põllo, Ülle Kruus ja Tõnu Pani. Need nimed ei vaja pikemat tutvustamist. Helgi Põllo kui muuseumiaasta parim eesti muuseumitöötaja, legendaarne hiidlane ja peavarahoidja (nüüd juba Hiiumaa muuseumi teadusdirektor).
Ülle Kruus on nende aastate jooksul silunud suurepärase diplomaadivõimega ära palju plahvatusohtlikke olukordi muuseumimaastikul, olles ise alati rõõmus ja abivalmis. Inimene, kelle silmad alati säravad. Tõnu Pani on täpne, korrektne ja samas abivalmis nii oma erialasel tööl kui ka kõigis keerulisemates küsimustes varmas lahendusi otsima ja leidma.

Narva linnus ootab näitusi iga-aastasele Narva festivali näituste võistlusele. Osalemisinfo saamiseks (vabad ruumid, ülespaneku aeg jmt) ning näituste registreerimiseks palume ühendust võtta e-posti aadressil naitused@narvamuuseum.ee, Anna Judina. Registreerumine on avatud kuni juuli lõpuni.

Ühtlasi teeme üleskutse osaleda festivalil ettekandega, mis oleks seotud tänavuaastase teemaga „Sotsiaalne muuseum“. Kuidas suhtleb muuseum ühiskonnaga, kuidas suhestub ühiskonna valupunktidega? Programmid puuetega inimestele; integratsioonialased tegevused; lähedane koostöö kogukonnaga jpm, mis teeb muuseumist sootsiumis aktiivselt kaasa lööva ning seda mõjutava asutuse, on just see, millest tahame on festivalil rääkida. Kui teil on häid näiteid ja mõtteid, mis võiksid sobida ka teistega jagamiseks, võtke palun ühendust Maarja Vainoga: maarja.vaino@muuseum.ee. Ettekande teemat ja tutvustust ootame hiljemalt 31. juuliks.

Narva Festival toimub sel aastal 29.-30. septembril ning teemaks on „Sotsiaalne muuseum“. Festivali peaesinejaks on Jocelyn Dodd, Leicesteri Ülikooli muuseumide ja galeriide uurimiskeskuse direktor.

1. augustil kuulutatakse taas välja Eesti Muuseumimeene auhinna (EMMA) konkurss. EMMA on üle-aastane rahaline tunnustusauhind parima muuseumimeene esitanud Eesti muuseumile. Võistluse eesmärgiks on muuseumide igapäevatöö ühe osa – tootearenduse tunnustamine ja väärtustamine, muuseumide kogude kui inspiratsiooniallika kasutamine loovtööstuses.

Kuidas muuseum müügiksolevate esemete kaudu end müüb? Muuseumipoodides pakutav on üle maailma kujunenud suureks ja edukaks muuseumireklaami- ning ka tuluallikaks. Millised on need suveniirid või meened, mis muuseumi enda identiteeti, olemust ja tegevust iseloomustavad, aga ka kõige paremini müüvad? Hinnatakse ka uuenduslikke ideid, mis on alles arenduse alguses (nt on olemas ainult prototüüp).

Hindamiskomisjoni liikmed on muuseumi-, turismi- ja tootedisaini valdkonnast. EMMA-l osalevad meened eksponeeritakse ning võitjad kuulutatakse välja Narva festivalil. Vt ka EMMA statuut.
Täpsem info: Mariann Raisma, mariann.raisma@ut.ee, tel 522 1702.

9. juunil 2014 Tallinnas kogunenud Eesti Muuseumiühingu üldkoosolek uuendas ühingu põhikirja.
Paljud muudatustest tehti teksti selguse ja ajakohasuse huvides, et ühing saaks paremini toimida. Mõned olulisemad toome välja.

• Muuseumiühingu moodustavad Eestis muuseumialal tegutsevad füüsilised isikud. Nii saame me ühingusse kaasata ka vabakutselisi giide, restauraatoreid, endisi muuseumitöötajad.
• Liikmeks saamiseks tuleb täita kinnitatud vorm (veebis), vaja on kahte soovitajat ja uute liikmete vastuvõtmise otsus tehakse neli korda aastas.
• Liikmed jagunevad tegev- ja auliikmeteks. Auliikmed on vabastatud liikmemaksust, teised liikmemaksust vabastamise soovid vaatab juhatus läbi kui erijuhud. Auliikmeks saab kandidaate esitada iga ühingu liige, üldkoosolek kinnitab auliikmed ⅔ häälteenamusega.
• Ühingust väljaastumiseks saab esitada avalduse ja väljaastumispäev on avalduse esitamise päev. Juhatuse otsusega saab ühingust välja arvata liikme, kel on majandusaasta lõpuks liikmemaks tasumata, kes ei ole kahe aasta jooksul osalenud üldkoosolekul või teistel ühingu üritustel või kes on ühingu mainet oluliselt kahjustanud. Otsuse saab protestida otsusele järgneval üldkogul.
• Senises põhikirjas olnud tasuta muuseumide külastamise õigust uues põhikirjas pole, ühing ei saa seda muuseumidele ette kirjutada, vaid loodab koostööle.
• Uue põhikirja järgi tuleb saata üldkogu teade koos päevakorraga välja kaks nädalat enne koosoleku toimumist. Kvoorumi puudumisel tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda kolme nädala jooksul. Koosolekule saab ühingukaaslasi volitada, enam ei ole ühe volituse piirangut.
• Üldkogu on otsustusvõimeline, kui osaleb või on esindatud ⅓ ühingu liikmetest; senine nõue oli ⅔ liikmetest.
• Üldkogul tehakse otsused ½ häälteenamusega, põhikirja puudutavad otsused peavad saama ⅔ häälteenamuse.
• Ühingu juhatuses on edaspidi 7–11 liiget senise 11–14 asemel.