Selles numbris

Käsitleme toimunud muuseumide festivali ning teeme näituste võistluse ja festivali korralduse kokkuvõtte.
Jagame koolitusteavet ning laatade ja messide infot.

23. ja 24. septembril toimus XVI Eesti Muuseumiühingu poolt korraldatav muuseumide festival Narvas. Osavõtt festivalist oli sel aastal suurem kui möödunud aastal, registreerus 130 inimest. Rõõmu tegi ka see, et suurem osa ei lahkunud õhtul, vaid osales ka järgmise päeva programmis.

Festivali esimesel päeval toimus TÜ Narva Kolledžis konverents pealkirjaga “Rahvusvaheline muuseum”; näitustega tutvumine ja võidunäituste väljakuulutamine ning õhtune pidu. Teisel päeval oli avatud muuseumide mess, kus muuseumid ja meenetootjad tutvustasid oma tooteid ning kolm rekonstrueerimisel/ehitamisel olevat muuseumi andsid ülevaate oma hetkeseisust ja ideedest.

Konverentsi peaesineja Gabriella Gulyasi (Petöfi Kirjandusmuuseum, Ungari) ettekanne keskendus muuseumide võimalustele uue Euroopa Liidu strateegia (2020) raamides. Gulyas pööras tähelepanu sellele, et sõna “loovus” on uuest strateegiast kadunud, mis tähendab, et muuseumidel on aina suurem roll ja vastustus loovuse väärtustamisel ning ühiskondlike väärtuste säilitamisel. Rahvusvahelise muuseumi all pidaski Gulyas silmas rohkem teadlikkust muuseumi sotsiaalsest rollist, koostööd ja erinevate kogukondade kaasamist. Esineja peatus ka mõistel “postdigitaalne”, märkides, et digitaalrevolutsioonist rääkimine (muuseumide vajadus digiteerida ning säilitada digimaterjale) ei ole enam õigustatud, sest see toimus ära 1980. aastatel; nüüd elame juba postdigitaalsel ajastul. Esineja tõi ka mõned näited rahvusvahelisest koostööst Petöfi kirjandusmuuseumi näitusetegevusega seoses.
Ettekannete slaide on võimalik vaadata muuseum.ee lehel.

Järgmine esineja Kersti Kuldna-Türkson peatus põhjalikult riikliku kindlustuse teemal. Kuldna selgitas, kuidas ja mille alusel saab/tuleb kogusid/esemeid kindlustamisel hinnata; millised on ohud ja millised positiivsed tulemused näituste vahetamisel ja esemete (mitmesuunalisel) laenutamisel. Esineja andis ka mitmeid nõuandeid, millistelt ametlikelt kodulehekülgedelt saab lisainfot ja ankeete, kui muuseum plaanib koostööprojektiga seoses oma esemeid laenutada välja või teisest muuseumist (riigist) esemeid laenutada oma muuseumisse.

Sirje Helme ettekanne keskendus muuseumi missioonile laiemalt ning mõtestas rahvusvahelise koostöö vajalikkust. Helme sõnul ei saa loota, et kõik rahvusvahelised koostööprojektid õnnestuvad; samuti tuleks iga koostöö puhul silmas pidada ka pikemat perspektiivi oma muuseumi CV ülesehitamisel. Oluline eesmärk on ka Eesti kultuuri viimine väljapoole, selle tutvustamine rahvusvahelisel areenil, mitte ainult ühesuunaline (näitused Eestisse) koostöö.

Kai Lobjakas tutvustas Eesti Muuseumide Aastaauhindade Aasta koguhoidja ja konservaatori auhinna võitnud projekti “Disainiajaloo kaardistamine vastavalt muuseumi kogumispoliitikale ning eseme- ja arhiivikogu täiendamine aastatel 2010–2012.” Lobjakas kirjeldas laiaulatuslikku koostööd Läti ja Leedu partneritega, erinevusi ja sarnasusi, mis töö käigus ilmnesid ning tööprotsessi tulemust.

Hannelore Juhtsalu ja Raja Lõssenko rääkisid aastal 2014 avanevatest uutest õpiprogrammidest, kuhu ka muuseumid saaksid taotlusi esitada ning rahvusvahelist koostööd alustada. Rõhuasetus on täiskasvanuõppel, kuid muuseumi kui haridusasutuse võimalused erinevates projektides osaleda on ka laiemad. Uue programmina alustab tööd Erasmus+; senisel kujul ei jätku enam programm Grundtvig Lifelong Learning Partnership. Lisainfo leiab esinejate sladidest muuseum.ee lehel.

Maarja Vaino andis ülevaate Eesti kirjanike muuseumide koostööprojektist nelja erineva kirjandusasutusega Euroopas programmi Grundtvig Lifelong Learning Partnership raames. Koostöö oli viljakas ning selle suurim kasutegur oli võimaldada väikeste ning kesistes tingimustes toimivate kirjanike muuseumide töötajatel käia õpireisidel töövarjuks ning tutvumas teiste samasuguste asutuste tööga. Õpireisid olid suureks motivatsiooniks; projekti tulemusel valmisid ka käsiraamat ning virtuaalnäitus.

Esimese päeva teisel poolel oli aega tutvuda festivali programmis võistlevate näitustega; võitjad kuulutati välja kell 18.30 Narva linnuses. Näitustest ja žürii tegevusest loe lähemalt Piret Õunapuu järgnevast ülevaatest.

Päeva lõpetas meeleolukas peoõhtu Narva Kunstigaleriis.
Festivali teine päev algas muuseumide messiga, kus sel aastal oli osalejaid veel vähevõitu, kuid loodame, et messi idee selgines pisut ja järgmisel aastal on huvilisi juba rohkem. Kindlasti püüame järgmisel aastal leida oma tooteid tuvustama rohkem neid asutusi, kellelt muuseumid oma teenusi tellivad: trükikojad, disainerid, meenetootjad jm.
Keskpäevast alates tutvustasid oma uusi töös olevaid ekspositsioone (kontseptsioon, visuaalia jm) kolm rekonstrueerimisel olevat muuseumi: Eesti Tervishoiumuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ning ERM. Lõpetuseks tehti veel ringkäik Narva rekonstrueerimisel olevatel bastionidel.

Festivalil osalejate tagasiside on valdavalt olnud postiivne. Osalejatele meeldis see, et näitustel oli kohal muuseumi esindaja, kes näitust tutvustas; samuti oldi väga rahul õhtuse peoga. Pisut rahulolematust tekitas vaid see, et teisel korrusel toimuva kontserdi kohta oli vähe infot, mistõttu see jäi paljudel kuulmata. Väga head tagasisidet sai konverentsi toimumine Narva Kolledžis.
Tehti järgmisi ettepanekuid: muuta midagi näitusevõistlusega seoses (et oleks rohkem mittestendinäitusi ning näituste kohta rohkem tagasisidet ka vaatajate poolt); võiksid olla osalejate nime ja muuseumiga trükitud nimesildid; võiks jätkata ka töötubadega (nt teisel päeval).

Täname omalt poolt kõiki festivalil osalejaid ja esinejaid!

Vt ka fotogaleriid festivalist (täname Marju Reismaad!).

Festivalil osales kaheksa näitust. Võiks öelda, et see on Narva festivali keskmine. On olnud rohkem, aga ka vähem. Aegade lõikes on näitused muutunud oma vormilt, nad on teisenenud lihtsamalt paigaldavateks nn rändnäitusteks. Vanasti oli suurte esemepõhiste näituste ülespanek omaette sotsiaalne osa Narva festivalist, kus erinevate muuseumide töötajad mitmeid päevi varem koos näitusi üles panid. Rahapuudus on sellele juba ammu lõpu teinud.

Käesoleval aastal oli Narva muuseumi näitus „Lavretsovide kogu Narva Muuseumis” täiesti esemepõhine. See oligi põhjus, millega ta võlus žüriid, hoolimata sellest, et info esemete kohta praktiliselt puudus. Inimesed on harjunud veel muuseumis just eelkõige esemeid vaatama, mitte põrandale pandud suuri raamatuid.

Näituste üheks iseloomulikuks jooneks oli võrdlusmoment. Nii võrdles Ajaloomuuseum inimesi enne ja nüüd, Vabaõhumuuseum rehielamuid ja Tartu linnamuuseum linnapilti. Selline lähenemine ongi huvitav ja hariv.

Mängulisust oli festivali näitustel vähe. Mänguasjamuuseumi „Rubiku kuubik“ oli ainuke ja kes siis veel, kui mitte nemad.

Narva festival on muutunud tugevaks traditsiooniks meie muuseumielus eelkõige kui hariv ja seltskondlik kokkusaamine iga aasta septembri lõpus. Näitused on selle üks osa ja omaaegne festivali ellukutsumise peapõhjus. Loodetavasti ei suuda ahenevad majanduslikud võimalused seda lõpetada ja pikem planeerimine aitab sellest üle saada.

Narva muuseum ootab teateid järgmise aasta festivali näitustest juba maikuu lõpuks.

Näituste võistluse žürii hinnang pressiteatena.

EMÜ juhatusel on väga hea meel, et kokkuvõttes oli üritusel osalejaid üle kahe korra rohkem kui registreerimistähtajaks oma tulekust teada andnuid. See innustab.Rahvarohkuse oludes laabusid õnneks nii vahetus suuremasse auditooriumi (sama raha eest) ja kohvi- ning õhtusöögilaua katmine. Ruumi, pigem istekohti, jäi väheks teise päeva ettekannete kuulamisel; kuid samas märgiti ära, et see ruum oli palju parema akustikaga kui on olnud kapiitlisaal. Bussireisiga jäädi tagasisidet lugedes rahule ja innustaksime rohkemaidki bussile tulema. Üksinda autoga maanteede mõõtmine ei ole ei kerge ülesanne ega ka odavam. Buss saab ka teel nõudepeatusi teha. Loodame, et kõik bussiteenust kasutanud on muuseumiühingule ka osamaksu tasunud.

Nimesildid. Järgmisel ühisüritusel palume kõigil osalejatel võtta kodust/töölt kaasa silt (neid silditaskuid koguneb ju ikka) ja kirjutada sinna lisaks oma nimele ka muuseum või muu iseloomustus. Kindlasti tuletame seda meelde.

Ühist lõunasööki soovisid ka tagasiside ankeedi järgi vähesed. Narva valikud olid suuremadki kui muuseumifestivali infolehel, enamik sai hästi ja rikkalikult söönuks.

Asukohtade vahel seiklemine. Narvas jagub ehitustöid veel aastateks ja seega ei ole ühest kohast teise liikumine lihtne, puhta jalaga igalt poolt läbi ei saa. Aga seekordne tegevuskohtade valik meeldis enamikule väga. Oluline on, et muuseumid üle Eesti ei toonud Narva vaid näitusi ja ei olnud üksnes omaette, vaid linna peal oli korralik muuseumitöötajate (Browni) liikumine.

Näituste võistlus. Tore, et sel aastal oli rohkem näituseid kui mullu. Ja muuseumid saatsid ka näituste kuraatorid Narva. Kahju neist kuraatoreist, kes vaid näituste ühise vaatamise ajaks tulid ja see oli neile eraldi kohustus. Sarnastel juhtudel oleks saanud ju keegi kolleeg muuseumist tutvustada. Märkused selle kohta, et žürii oli oma otsuse ju varem teinud, on õiged, kuraatoritele neil küsimusi esitada (seekord) ei olnud. Ka festivalil osalejaid peame innustama rohkem nii temaatilisi kui ka museoloogilisi küsimusi esitama, sest neid kuraatorid ootasid.

Mess. See oli tõepoolest viimase hetke mõte. Meie külalised, meenetepakkujad ja ka graafiline disainer jäid kontaktidega rahule, sest neile on messikäimine töö. Kahjuks ei jõudnud kohale erinevatele näitustele kaastööd teinud meistrid, kes tänu oma partner-muuseumidele avaldasid soovi tulla. Ja tulemata jäid ka üliõpilased, kes dekoratsioone valmistama õpivad. Nii teatrisse kui ka muuseumidesse. Lootsime, et muuseumid jagavad teistega lahkemalt oma häid nippe. Ärgitame kõiki eelnevalt lisainfot küsima ja õppima seekord messil osalenute kogemusest. Kogemuse võrra rikkamad on kõik. Ja kui messi mõttest eelnevalt aru ei saa, siis võimalust ennetavalt küsida, julgustame ka kasutama.

Tore, et muuseumirahvas kokku sai. Usume, et kõigil on sellel festivalil oma suhkrutükk ja ka pipratera, mis suhkrutüki magususest aru aitab saada.

Juunikuus kogunes Paides koolituste ümarlaud, mille kutsus kokku muuseumiühing eesmärgiga edendada muuseumitöötajate täiendkoolituste korraldamise süsteemi. Ümarlaual osalesid: Triin Siiner (MÜ), Tanel Veeremaa (MÜ ja MN haridusk.), Urve Gromov (Rahvakultuuri Keskus), Kaie Jeeser (MN, kogud ja säilitamine), Merike Lang (MN), Mariann Raisma (MN, MÜ), Virve Tuubel  (MÜ ja MN haridusk.), Reet Mark (ERM Omakultuuride oskond), Laura Kipper (Kultuuriministeerium), Kaja Visnapuu (MN haridusk.).

Hetkel pakuvad täiendkoolitusi peale Muuseumiühingu veel Muuseuminõukogu hariduskomisjon, ERMi Omakultuuride osakond, Kultuuriministeerium jpt. Kahjuks on selline tegevus sageli koordineerimata. Ühistegevus aitaks ilmselgelt paremini kasutada piiratud ressurssi. Ümarlaud sõnastas koolitustegevuse arendamise alusena ühise visiooni: „Muuseumi inimene“ on pühendunud professionaal, kes arendab ennast, on muuseumikogukonna ja ühiskonna sotsiaalselt tundlik liige. Muuseumitöötajad on ühe professionaalse kogukonna liikmed (vastandina valdkondlikule eristumisele – kogud vs pedagoogid; uued vs vanad valdkonnad; teadurid vs turundajad).

Muuseumitöötaja:

• omab laiapõhjalist haridust, lisaks kitsale spetsialiseerumisele;
• saab aru kommunikatsiooni rollist (muuseumi sees ja väljapool muuseumi);
• omab sotsiaalset närvi ja on koostööoskustega professionaal;
• oskab oma ressurssi mõistlikult jagada, tunnetab ja mõtestab ressurssi;
• oskab juhtida  ja ennast juhtida;
• omab missioonitunnet.

Otsustati, et senisest enam tuleb erinevatel osapooltel teha koolituste korraldamisel ja läbiviimisel koostööd. Pika museoloogiakursuse kõrval korraldatakse aastas vähemalt kolm lühemat täiendkoolitust. Lähiaastate koolitused keskenduvad eelkõige suhtlemis- ja koostööoskustele ning kommunikatsioonile. Esimese koostöiselt korraldatud koolitusena pakub Eesti Muuseumiühing koostöös Rahvakultuuri Keskuse ja Muuseuminõukogu hariduskomisjoniga välja:

häälekoolituse muuseumitöötajatele.

Eesmärk ja sisu:

• Tutvuda praktiliste harjutuste ja treeningu abil hääle ja kõnega seotud ainevaldkonna alustega. Panna alus edaspidiseks teemakohaseks enesevaatluseks ja arenguks.
• Keha ettevalmistamine ja arendamine hääle tekitamiseks ja kõnelemiseks.
• Hääleaparaadi olemus, äratus, soojendus, valmisolek, treening ja tervishoid.
• Hääle parameetrite: tugevus, intonatsioon, suunatus, tämbri teadlik kasutamine.
• Heli ja kõla. Kõne kui kommunikatsioon ja eneseväljendus. Tõkked kõnelemisel ja nende kõrvaldamine, suulise eneseväljenduskunsti alused.

14.–15. oktoobril 2013 Rahvakultuuri Keskuses. Koolitaja Virko Annus, muuseumipedagoog ja häälekoolitaja koostöös üllatuslektoritega.
Kursuse tasu:  35 eurot (lisandub lõunasöögi raha 2 päeva kokku 6 eurot sularahas).
Registreerimine 10. oktoobrini www.rahvakultuur.ee, keskus@rahvakultuur.ee või tel 600 9291.
NB! Koolitusele tulla mugavas rõivastuses, kaasa pehme tallaga jalanõud või treeningsokid. Kiirematele registreerijatele ööbimisvõimalus Rahvakultuuri Keskuses (öö 8 eurot).

Samuti soovitame osaleda Rahvakultuuri Keskuse erinevatel täiendkoolitustel:
13.11.2013 Avalik esinemine. Janek Tuttar, avaliku esinemise koolitaja.
4.-5.11.2013 Clare Murphy õpituba. Avalik esinemine ja jutuvestmine.

Kultuuriministeeriumi ja Tartu Ülikooli koolitusprogrammi "XXI sajandi muuseum" korraldajad teatavad, et rühm on juba täis saanud.

Vt lisa koolituste loendist veebis.

Tuglase Selts  ja EAS-i turismiarenduskeskus on kutsunud Eesti turismiettevõtjaid ja organisatsioone, sh Eesti Muuseumiühingut, osalema Helsingi Mardilaadal – traditsioonilisel Eesti kultuuri, turismivõimalusi, käsitööd ning toitu tutvustaval suurüritusel. Tuglase Seltsi eestvõttel toimub Mardilaat käesoleval aastal 30. korda. 2012. aasta Mardilaadal tutvustas oma tegevust ja müüs tooteid üle 160 ettevõtte, organisatsiooni, käsitöölise ja kunstniku. Laata külastas üle 15 000 inimese Helsingist ning selle lähiümbrusest.

Mardilaat 2013 on külastajatele avatud Helsingi kultuuri- ja vabaajakeskuses Kaapelitehdas (Tallberginkatu 1, 001800 Helsinki) laupäeval 23.11 kl 10–18 ja pühapäeval 24.11 kl 10–17.

Eesti Muuseumiühing tutvustab Mardilaadal kõiki Eesti muuseume. Palume hiljemalt 15. novembriks toimetada oma muuseumi tutvustavad soomekeelsed reklaammaterjalid kuni ühe kingakarbi suuruses mahus kas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumisse (Müürivahe 12) või Tartu Linnamuuseumisse Tartus (Narva mnt 23). Palume kindlasti materjalid ise kohale toimetada, Cargobussi ja postkontorisse me neile järele ei lähe. Tallinnas palume võtta eelnevalt ühendust telefoni või meili teel, sest TMM on oktoobri lõpuni remondis. Tallinnas pakib materjalid kokku ja toimetab edasi Tanel Veeremaa (tel 644 2132, tanel.veeremaa@tmm.ee). Tartus teeb seda Merike Toomas, tel 746 1901, merike.toomas@katarina.ee. Temalt saab ka lisateavet Mardilaada kohta.

Muuseumidel, kellel on jõulukingiks sobivaid trükiseid, tasub teada, et 10.-14. detsembril toimub Rahvusraamatukogus jõulueelne raamatumüük. Muuseumiühing osales kevadisel raamatumüügil ja huvi muuseumides kirjastatava vastu oli suur. Nüüd oleme otsustanud katta müügileti jõulukingiks sobivate trükistega. Korralduslik info järgmises infokirjas.

Muuseumisõber Pertti Pyhtilä annab teada, et laupäeval, 23. novembril kl 11-17 toimub taas muuseumimeenete laat Helsinkis Soome Rahvusmuuseumis (Kansallismuseo). Eelmiste aastate kogemus on näidanud, et laat on väga oodatud ja popularne jõulueelne üritus, kust ostetakse jõulukingiks erinevate muuseumide meeneid, trükiseid ja muud huvitavat. Müügikohti on vaid 22 ja need broneeritakse osalemissoovide laekumise järjekorras. Viimane päev osalemissoovist teada anda on 15. novembril veebilehe kaudu.

Laadal osalemine on tasuta, osalejale pakutakse müügipinda suurusega 90 x 180 cm. Kauba saab kohale viia ja oma müügipinna korda seada juba reedel, 22. novembril alates kl 14.
Lisainfo: museokauppavastaava Eija Putkonen, puh. 040 128 6465, eija.putkonen@nba.fi.

2013. aastal on ühingusse astunud Teet Veispak (SA Virumaa Muuseumid), Aune Anton (Eesti Spordimuuseum), Ell Vahtramäe (Eesti Põllumajandusmuuseum), Maris Rosenthal (Tallinna Linnamuuseumi Lastemuuseum), Eeva Helme (Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum), Kadri Metsaots   (Tallinna Ülikooli muuseum), Sireli Uusmaa (Muuseum Miia-Milla-Manda), Pille-Riin Sarv (Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum), Liivi Vainu (August Tampärgi nimeline Hanila Muuseum), Kadri Rannala (Eesti Tervishoiumuuseum), Lily Hantson (Liivi Muuseum), Mari Luukas (TTÜ muuseum), Kennet Roosipuu (Eesti Tervishoiumuuseum), Kätlin Tischler (Eesti Kunstimuuseum), Irina Budrik (Paldiski Linnamuuseum), Katrin Potter (Lobi Muuseum), Dagmar Ingi (Eesti Vabaõhumuuseum), Berit Kaschan (A. H. Tammsaare muuseum), Liisi Rannast-Kask (Eesti Meremuuseum).

Muuseumiühingu liikmeteavet leiab veebilehel. Täname kõiki, kel on liikmemaks tasutud!