ࡱ> q` \bjbjqPqP%*^::4%>>>Zrrr99989\:@y::"::::.:; xxxxxxx$yh^|x9r.<::.<.<xrr::xuuu.<.r:r:xu.<xuuxrr?x:: `Ϟn#9*k /xwx$y0@y7x.}t.}?x.}r?x8;>\;,u;$;;;;xxuj;;;@y.<.<.<.<399rrrrrr Eesti arheoloogiliste kollektsioonide kujunemine ja hetkeolukordAndres TvauriSissejuhatusArheoloogilised leiud on juba esimeste kuriositeedikabinettide ja muuseumide tekkimise ajast alates olnud ihaldatud kogumisobjektiks. Enne arheoloogiateaduse kujunemist 19. sajandi esimesel poolel, hinnati muinasesemetes eelkige nende eriskummalisust, nende esteetilist ilu vi otsest ainelist vrtust vrismetalli nol. Tegemist oli samalaadsete muuseumieksponaatidega kui ajaloolised relvad, kunstiteosed, vramaised esemed vi eriskummalised teokarbid.Arheoloogiateaduse arenedes muutusid aga arheoloogiliste kollektsioonide koostamise phimtted ja sellega seoses ka nende suhe muude muuseumikogudega. Arheoloogiliste kaevamiste metoodika arenedes ja tiustudes hakati talletama ha enam leide, sealjuures ka selliseid esemeid, mis ilma leiukontekstita mingit vrtust ei omanud. Arheoloogiliste leidude kogumisel ei olnud enam oluline nende kui esemete vrtus iseenesest, vaid neist sai peaasjalikult allikmaterjal teaduslikule uurimistle. Arheoloogiliste leidude leiukontekst hakkas omama thtsust, leidudest sai osa arheoloogilistel kaevamistel kogutud teaduslikust informatsioonist lisaks kaevamisplaanidele, joonistele ja fotodele. Seetttu juba 19. sajandi jooksul eraldati arheoloogilised kollektsioonid muuseumides eraldi osakondadesse ja neid hakkas kogunema ka likoolide vi muude teadusasutuste juurde.Arheoloogiakogude spetsiifika nuab enamasti kaevamisel saadud metall- ja orgaanilisest ainest leidude kiiret konserveerimist, sest keskkonnatingimuste muutudes algavad kiired lagunemisprotsessid. Juba konserveeritud leiud vajavad hoidlates pidevat jlgimist ning mnikord ka tiendavat konserveerimist. Seetttu on arheoloogiakogude silitamiseks vajalikud spetsiaalseid silitustingimsed ja enamasti ka konserveerimisvimaluste olemasolu kogusid silitavas asutuses.Arheoloogiliste kollektsioonide kujunemisest Eestis on seni kirjutatud vaid pgusalt ja mdaminnes Eesti arheoloogia arengut vi mne konkreetse muuseumi ajalugu ksitlevates uurimustes. Tnaseks on Eesti teadusasutustesse ja muuseumidesse kogunenud juba kaugelt le miljoni arheoloogilise leiu hlmavad kollektsioonid. Seega on siinkohal igati phjendatud anda levaade nende kogude kujunemisest ja hetkeolukorrast.Baltisaksa perioodEsimesed kollektsionridHuvi muististe vastu tekkis Baltimaade haritlaste hulgas 18. sajandi teisel poolel. See avaldus esmalt ksikute harrastajate kogumistegevuses mitmesuguste kalme- ja juhuleidude, mntide, piltide, dokumentide ja nende koopiate kogumises ja silitamises.ks esimesi selliseid kogujaid ja htlasi leidude publitseerijaid oli Pltsamaa pastor August Wilhelm Hupel (17371819). Juba 1780. aastaks oli Hupelil vike esemetekogu, mis moodustus Laiuse kihelkonnast Ripuka kivikalmest saadud leidudest (Hupel 1781, 228229). Enda koostatud Riias trkitud Liivi- ja Eestimaa olusid ja ajalugu ksitlevates vljaandesarjades Topographische Nachrichten (1774, 1777 ja 1782) ja Nordische Miscellaneen (17811798) avaldas ta muu hulgas andmeid nii muinasleidudest kui ka mitmetest kinnismuististest.Teine mrkimisvrsem varajane ajalooliste materjalide ja muinasesemete koguja oli Vnnu kirikupetaja Eduard Philipp Krber (17701850). Temalt on silinud ka tuhandeid leheklgi pikk ksikirjaline prand, mis ksitleb mitmete Eesti linnuste ajalugu ja topograafiat (KM KO, reg. 1950/37).petatud Eesti Seltsi ja Tartu likooli arheoloogilised kogudArheoloogiline uurimist rajaneb peamiselt arheoloogilisel leiumaterjalil. Seeprast oli leiukollektsioonide tekkimine muinasteaduse arengu eelduseks. Sobivad tingimused avalike ja teaduslike arheoloogiliste kogude tekkimiseks kujunesid seoses teaduslike seltside asutamisega Balti provintsides 19. sajandi I poolel, millest esimene omalaadne oli 1815. aastal asutatud Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts (Kurlndischen Gesellschaft fr Literatur und Kunst) Miitavis (Jelgavas) ja teine 1834. aastal asutatud Venemaa Balti Provintside Ajaloo ja Muinasaja Uurimise Selts Riias (Gesellschaft fr Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands zu Riga). Esimene ja thtsaim sedalaadi selts tnapeva Eesti alal oli petatud Eesti Selts (Gelehrte Estnische Gesellschaft), mis loodi Tartus 1838. aastal. Juba seltsi phikiri ngi ette eesti muuseumi loomise. petatud Eesti Selts (ES) asutaski peagi oma muuseumi ja arhiivi, mille esimene koguhoidja, tollase ametinimetuse jrgi konservaator, kunstnik Friedrich Ludwig von Maydell (17951846) seati ametisse 1842. aastal (Moora 1938, 52). Muuseumikogude aluseks said E. P. Krberi kogud. ESi kogudesse judsid ka Hupeli kollektsiooni jnused (Hausmann 1898, 1). Seltsi asutajad Fr. R. Kreutzwald, anatoomiaprofessor A. F. v. Hueck, kirikupetaja J. S. Boubrig jt. kaevasid mitmetel kalmetel, kust saadud leiud andsid lisa Seltsi arheoloogiakogule. 1859. aastal koosnes ESi muinasesemete ja ksikirjade kollektsioon juba 7658 silikust. Kuni 1860. aastani olid selle kogu hoiutingimused pris kehvad see asus eramaja kuuris, talli ja heinakni vahetus naabruses (Leppik 1999, 54). petatud Eesti Seltsi muististekogu ji pikemaks ajaks sna vikeseks ja kuna selle lalpidamine ksnes nappide liikmemaksude varal ei olnud kindlustatud, asutas Fr. Kruse 1843. aastal likooli juurde Isamaaliste Muististe Keskmuuseumi (Central-Museum vaterlndischer Alterthmer). Prast Fr. Kruse lahkumist likoolist 1853. aastal selle vike kogu enam ei tienenud. 1859. aastal oli selles 2533 eset (Leppik 1999, 54). Ka seda kogu hoiti kehvades tingimustes likooli aula rdul (Hausmann 1902, 128).1859. aastal valiti ESi esimeheks professor Ewald Tobien (18111860), kes tegi ettepaneku likooli Isamaaliste Muististe Keskmuuseumi ja ESi kogude hendamiseks. 1860. aastal liidetigi ESi ja likooli arheoloogilised kogud hiseks Isamaaliseks Muuseumiks (Das vaterlndische Museum zu Dorpat), kusjuures mlemad asutused jid oma kogude valdajaiks. hendamise jrel paigutati muuseum 1861. aastal likoolile kuuluvasse majja Suurturu ja Rtli tnava nurgal (praegu Raekoja pl 6), kus see paiknes kuni 1921. aastani. 1860. aastatest alates hakkas kogu kiiresti kasvama. Eriti palju uusi esemeid saadi juurde 1870. aastatel, mil muinsushuviline krahv Carl Georg von Sievers (18141879) peamiselt Phja-Ltis mitmeid kalmeid kaevas. Prast kollektsioonide hendamist tegi suure t kogude korrastamisel joonistuspetaja Hermann Eduard Hartmann (18171881), kes oli pikaaegne ESi konservaator (18571880). Tema koostatud hendatud muuseumikogude illustreeritud kataloog avaldati 1871. aastal ESi Toimetiste sarjas (Hartmann 1871). See oli esimeseks sellelaadseks vljaandeks Eestis. Vib ka elda, et selleks ajaks oli ESi muuseum suurim ja korrastatuim arheoloogiakollektsioon kogu Baltimail (Moora 1938, 53). Rhuva enamuse ESi kollektsiooni kuulunud esemetest moodustasid tollal arheoloogilised leiud. Teine kogude kiirema kasvamise periood oli vahetult enne 1896. aastal Riias toimunud X levenemaalist arheoloogiakongressi, mil kaevati hulgaliselt muistiseid, et saada esemeid kongressi ajal korraldatud nituse jaoks.Seltsi kollektsioon tienes kuni Esimese maailmasjani. Aastatel 19141918 ES ei tegutsenud, isegi Seltsi ruumid kus kogud paiknesid, olid likooli valitsuse korraldusel kinni pitseeritud ja avati alles saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal. Samal aastal saksa armee Tartust lahkumise vi sellele jrgnenud bolsevike vimu perioodil lks kaduma osa vrtuslikematest mntidest (Tender 1938b, 46), kuid muud kogud silisid kadudeta kuni Eesti ved 1919. aasta jaanuaris Tartu vabastasid.Eestimaa ProvintsiaalmuuseumEestimaa kubermangus sai muinasteaduse alase tegevuse keskuseks 1842. aastal Tallinnas asutatud Eestimaa Kirjanduse hing (Estlndische Literrische Gesellschaft). Vrreldes petatud Eesti Seltsiga, mille asutajate hulgas oli ka eesti pritoluga haritlasi, oli Eestimaa Kirjanduse hing kogu oma tegevuse vltel puhtalt baltisakslastest liikmeskonnaga ja baltisaksameelne (samas ka riigitruu) organisatsioon. Muuseumi asutamine oli stestatud juba selle hingu phikirjas ning vastavalt sellele hakatigi kohe koguma ajaloo, kunsti ja loodusega seonduvat materjali (Kuldna 2002, 12). Kujunevate kogude eest asus esimesena hoolitsema muuseumi alusepanija, Eestimaa kubermangu prokurr Carl Julius Albert von Paucker (17981856).Alates 1843. aastast paiknes Eestimaa Kirjanduse hing (EK) koos varadega kubermangugmnaasiumi (praegu Vene 22) taga asunud koolikolleegiumile kuulunud linnamrirses majas, kus hingu ksutuses oli neli tuba. Neist hes asus raamatukogu ja teises saalis, kus korraldati ka koosolekuid muuseum. Arendama hakati seda ieti alles 1856. aastast, kui soetati kolm suurte klaasustega kappi (Kuldna 2002, 13). 1860. aastate alguseks kujunes ka arheoloogiakogu, kus mainiti 100 leiunumbrit, sealhulgas paar vga vrtuslikku sjakirvest, pronksist ja hbedast ehteid, relvi jne (Kuldna 2002, 14).Kasvavad kogud viisid Kirjandushingu liikmed mttele kujundada senine muuseum omaette ksusena tegutsevaks provintsiaalmuuseumiks, mille td juhitakse phikirja alusel muuseumiseltsi poolt, kuid endiselt EK egiidi all. Senisest suletud institutsioonist pidi saama avalikkusele suunatud ldhariv asutus (Kuldna 2002, 15). Eeskujuks oli muuhulgas 1852. aastal asutatud Saksa Rahvusmuuseum Nrnbergis (Jordan 1892, 30). Eestimaa Provintsiaalmuuseum loodigi 1864. aastal. Juba samal aastal kolis vastloodud muuseum Kanuti gildi hoone teisele korrusele Pikal tnaval, kus avati ka avalik ekspositsioon (Kuldna 2002, 17).Prast vljapanekute avamist klastajatele hakkasid kogud kiiresti kasvama. 1875. aastal juti avaldada trkis muuseumi kataloog, mille koostajateks olid gmnaasiumi lempetaja, muuseumi eestseisuse liige Gotthard Johann von Hansen ja konservaator Paul Eduard Jordan (Hansen 1875). Jrgmine kirjeldus kogudest avaldati P. E. Jordani poolt 1892. aastal koostatud EK tegevuse levaates (Jordan 1892). Selle andmetel olid Eestist prit arheoloogilised leiud koondatud kahte fondi Balti provintside kiviaja esemed ja kodumaised esemed. Lisaks oli eraldi numismaatikafond.Arheoloogia- ja numismaatikafondid kasvasidki kige judsamini, neid kasutati ka kige intensiivsemalt nii uurimists kui ka nitustel. Arheoloogiafond kasvas esialgu annetustena saadud juhuleidude arvel. Mni kollektsioon omandati ostu teel, niteks 1896. aastal Jaan Jungi kogu, mille ta oli koostanud seoses kinnismuististe registreerimisega. Ka numismaatikafond kasvas jrjepidevalt nii ksik- ja aardeleidude kui ka lisandunud kollektsioonide nol. 1895. aastast hakkas muuseum tegelema ka arheoloogiliste vljakaevamistega. 1894. aastal tle asunud konservaator Axel von Howen alustas arheoloogiakogu lbittamist, hakates les mrkima ja vlja selgitama ka esemete leiukohti. Enne teda oli materjal liigitatud eesktt tpoloogilise tunnuse jrgi. Kllap tingis suurema phjalikuse ka 1896. aastal Riias X levenemaalise arheoloogiakongressi puhul korraldatud suur nitus, kus Provintsiaalmuuseumgi osales (Kuldna 2002, 2526).Kardinaalsed muutused muuseumis toimusid 1911. aastal, mil EK omandas krahv E. Ungern-Sternbergi endise aadlipalee Tallinnas Toompeal Kohtu 6, ning muuseum koliti sinna le. Sellega paranes muuseumi olukord oluliselt uues ekspositsioonis leidsid koha ka arheoloogilised leiud. 1911. aastal prast A. von Howeni surma asus uueks konservaatoriks ajaloopetaja Artur Leopold Spreckelsen (18641939), kes jtkas ja svendas oma eelkija suunda, sh arheoloogiakogude lbittamist. Arheoloogia krval kujunes tema lemmikalaks numismaatika. A. Spreckelsen ja praost ning ajaloouurija Rudolf Winkler sooritasid ka mitmeid arheoloogilisi kaevamisi. Alates 1912. aastast vttis kaevamistdest osa ka dr Adolf Friedenthal (18741941). Need td kasvatasid tublisti arheoloogilisi kollektsioone.1914. aastal alanud Esimene maailmasda ti kaasa jrsu languse baltisaksa kultuurielus. Phjuseks oli uus venestamise pealetung. Niteks 1915. aastal esitati nue pidada muuseumi arvelevturaamatut vene keeles. Tsine oht tusis Provintsiaalmuuseumi kohale 1917. aastal, kui seoses rinde lhenemisega algas evakueerimislaine ja Tallinna Evakueerimiskomisjon prdus EK poole, nudes sja eest Venemaale viidavate riiklikku ja hiskondlikku thtsust omavate varade nimekirja. Kuid muuseum jttis iseteadvalt nii sellele kui ka hilisemale meeldetuletusele vastamata ja Eestile hinnalised kollektsioonid silusid (Kuldna 2002, 42).Kohalikud baltisaksa ajalooseltsid ja nende muuseumidTartu ja Tallinna kesksemate teadusseltside krvale tekkis 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel kmnendil kohalikke baltisaksa ajalooseltse, kes algusest peale hakkasid tegelema muinasesemete kogumise ja muuseumitegevusega. Vanimaks kohalikuks baltisaksa ajalooseltsiks oli 1862. aastal asutatud Narva Vanaaja Uurimise Selts (Narvasche Alterthums-Gesellschaft). Seltsi juurde rajati samal aastal ka Eesti esimene kohamuuseum, kuid selle tegevuse phirhk oli ajaloolise aja eksponaatide kogumisel ja arheoloogilisi leide kogunes muuseumisse vga vhe. Jrgmine baltisaksa kohalik ajalooselts asutati 1865. aastal Saaremaal Kuressaares (Verein zur Kunde Oesels), mille juurde loodi kohe ka muuseum. Suured teened seltsi asutamisel ja arendamisel olid Kuressaare Gmnaasiumi klassikaliste keelte petajal Jean Babtiste Holzmayeril (18391890), kes juhtis muuseumi selle asutamisest kuni oma surmani. Tema poolt lbi viidud arheoloogilistel kaevamistel saadud leiud panidki aluse muuseumi kogudele. Holzmayeri surmaastal oli muuseumis juba 1163 arheoloogilist eset ja 1877 mnti, neistki suurem osa oli prit muinasaegsetest mndiaaretest (Pa 2003, 49). Esialgu paiknesid muuseumi kogud seltsi liikmete kodudes, seejrel raekojas ja Kuressaare Gmnaasiumi ruumides. 1892. aastal asus muuseum Kuressaare linnusesse, kus see ka publikule avati (Pa 1995).1877. aastal loodi Viljandis kohaliku baltisaksa seltskonna algatusel Viljandi keskaegse ordulinnuse vljakaevamiseks vastav komitee (Ausgrabungskomit), mis aastatel 1878 ja 1879 korraldas suuremahulised vljakaevamised Viljandi lossivaremetes. Prast kaevamisi vtsid komitee juhttegelased suuna tegevuse kandmisele arheoloogilistelt kaevamistelt laiemale pinnale. Nii asutatigi 1881. aastal Viljandi Kirjanduslik Selts (Felliner litterarische Gesellschaft), mille heks osaks sai Viljandi linnuse leidudest alguse saanud muuseum, kuhu hakkas tasapisi annetuste nol kogunema ka muid esemeid, peamiselt mnte. Muuseumi silitustingimused olid esialgu kehvad kuni 1892. aastani olid kogud kuhjatud kohaliku maagmnaasiumi hte tuppa. Alles 1892. aastal sai muuseum kasutusele terve maagmnaasiumi hoone tiiva, mis vimaldas kogusid ka eksponeerida. 1890. aastatel tienes see kollektsioon mitmete arheoloogiliste kaevamiste leidudega, mida Viljandis vi selle mbruses sooritas Tartu likooli ajalooprofessor R. Hausmann. Viljandi Kirjandusliku Seltsi muuseumi tegevus ji siiski asjaarmastajalikuks. Niteks esimene muuseumikogude kataloog saadi valmis alles 1912. aastaks (Vislapuu 1998, 412).1896. aastal asutati Prnu Muinasuurimise Selts (Alterthumforschende Gesellschaft zu Pernau), mille valdusse hakkas tnu seltsi liikmete poolt teostatud vljakaevamistele kogunema ka esemekollektsioon (Pltsam 1997). Muuseumi arheoloogiakogud tienesid aga eelkige Prnu je phjast leitud arvukate kiviaegsete esemetega, mis saadi kingituseks kohalikelt muinsushuvilistelt kollektsionridelt, kes ise ka muuseumi ts osalesid. Nende tegevusel oli thtis roll eesktt Eesti kiviaja uurimisel. Neist ks aktiivsemaid oli Vndra arst Martin Bolz (18681917), kes kogus peamiselt Prnu- ja Viljandimaalt umbes 500 muinaseseme suuruse, enamjaolt kivikirveid ja -talbu sisaldava kollektsiooni (Kriiska 1997, 2728). Bolz avaldas ka oma kollektsiooni kataloogi (Bolz 1914). Prnu loomaarsti ja tapamaja direktori Eduard Glcki (18661918) kogust enamus, 774 kiviaegset eset, oli leitud aastatel 19041905 Prnu je phjast kruusa kaevates (Kriiska 1997, 2527). Ka Glck avaldas nimekirja oma kogust koos levaatega kiviajast (Glck 1906). Kolmas mrkimisvrsem kollektsionr Prnus oli linnaametnik Friedrich Rambach (18531916). Tema kogus oli enam kui 500 kiviaegset luu- ja kivieset, mis olid korjatud enamasti Prnu ja Reiu je kallastelt (Indreko 1926). Prnu Muinasuurimise Seltsi liikmete kogumist tulemusel oli 20. sajandi teiseks kmnendiks Prnus Eesti kige esinduslikum kiviaja esemete kogu (le 1800 leiu), mis sai Prnu Muuseumi kollektsiooni osaks.1892. aastal asutasid Paide seltskonnategelased Torniehituskomitee, mille eesmrgiks oli restaureerida Paide keskaegse ordulinnuse Vallitorn. Sellega seondusid vljakaevamised Vallimel ja Paide mbruse muinaskalmetel, mille kigus kogunes arheoloogilisi leide. Kartus, et leiud lhevad kaduma, viis 1904. aastal Jrvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi (Gesellschaft zur Erhaltung Jerwscher Alterthmer) asutamiseni. Paide linn andis kogude hoidmiseks ja kooskimiseks tasuta kasutada ruumid linna ttarlastekoolis, kus 1905. aastal avati ka psinitus.Baltisaksa ajalooseltside teema kokkuvtteks vib elda, et need seltsid olid Eestis 19. sajandil poliitilises, kultuurilises ja majanduslikus mttes valitseval positsioonil olnud vhemuse, baltisakslaste, identiteedi loomisele ja taastootmisele phendunud institutsioonid. Enamusel sellistel seltsidel oli oma muuseum, mille mber keerles ka muu tegevus. Heaks niteks on kasvi suurim ja olulisim baltisaksa muuseum Eestimaa Kirjanduse Seltsile kuulunud Provintsiaalmuuseum.Eesti Rahva Muuseum19. sajandil kujunes eesti rahvusteadlikkus, toimus nn rahvuslik rkamine. Sellega seoses kujundati ka eesti rahvuslik ajalooksitus. Seeprast ongi loomulik, et 19. sajandi lpus tusis pevakorda eesti talupojakultuuriga seonduva ainelise prandi kogumine ja populariseerimine. Alguses tekkis erinevaid kollektsioone eesti seltside juurde. 1894. aastal loodi ESi juurde Eesti Etnograafiline Muuseum. 1883. aastal asutatud Eesti lipilaste Seltsi juurde loodi 1903. aastal Eesti Muuseum. 1904. aastal rajati Tartu Eesti Pllumeeste Seltsi juurde ksitmuuseum, mis keskendus rahvakunsti kogumisele. Peagi leidsid nende seltside juhtivtegelased, et rahvusliku prandi kogumist on vaja koondada he organisatsiooni juhtimise alla. Nii hakati 1907. aastal organiseerima eesti rahvuslikku muuseumi. 1909. aastal saadigi Liivimaa kindralkubernerilt luba Tartus Eesti Rahva Muuseumi Seltsi asutamiseks.Eesti Rahva Muuseum (ERM) keskendus eelkige etnograafilise ja kultuuriloolise materjali ning suulise rahvaprandi kogumisele. Kuigi Muuseumi Seltsi esimesel tegevliikmete koosolekul otsustati arheoloogiliste leidude kogumisest ESi kasuks loobuda (Leinbock 1934, 7), kogunes ERMi rohkesti arheoloogilisi leide nii ostude kui kingitusena ainuksi kivikirveid oli ligemale 60. Kige hoogsam oli kogumist aastatel 19111915, sjaajal see soikus. Vrreldes etnograafiliste esemete hulgaga oli muuseumi arheoloogiakogu vike. Esialgu olid muuseumi kogude silitus- ja eksponeerimistingimused nigelad paar tuba Vanemuise uue teatrihoone kolmandal korrusel. Aastatel 19121922 paiknes Eesti Rahva Muuseum Tartus Gildi 8 hoone neljandal korrusel, mis halvasti sobis muuseumi vajadusteks ning kus etnograafilise materjali krval olid eksponeeritud vaid ksikud muinasleiud ja vanemad relvad (Leinbock 1934, 30). Eriti kriitiliseks muutus olukord Esimese maailmasja pevil, mil samasse hoonesse paigutati ka sjavekasarmu. 1917. aastal puhkes muuseumi majas isegi vike tulekahju, millest muuseum nneks pses (Kaalep 2001, 15).Erinevalt baltisaksa muuseumidest, kes Esimese maailmasja ajal saksa vgede lhenedes oma kogude evakueerimist Venemaale vltida pdsid, ttasid Eesti Rahva Muuseumi tegelased aktiivselt selle nimel, et kogusid Peterburgi evakueerida. Sellest ei tulnud aga rahaliste vahendite puudusel midagi vlja (Kaalep 2001, 1517). Kogemused Tartu likooli Venemaale evakueeritud varadega, mida Nukogude Venemaa hiljem Eestile ei tagastanudki, nitavad, et ERMi kogude evakueerimise ebannestumine oli siiski kasulik. 1920.1930. aastadTartu likooli Arheoloogia Muuseum1921. aastal moodustati Tartu likooli arheoloogia ppetooli juurde Arheoloogia Kabinet keskse uurimisiinstituudina ja Arheoloogia Muuseum varasema likooli Isamaalise Keskmuuseumi kogude baasil, mille lisaks broneeriti siia ESi arheoloogilised kogud. Kuni 1921. aastal oli uude muuseumi kogutud 9983 eset (Indreko 1937, 110). Arheoloogia Muuseumi kogudesse deponeeriti 1920. aastate esimesel poolel ka Eesti Rahva Muuseumi (mis nd tielikult spetsialiseerus etnograafilise ja kultuuriloolise ainese kogumisele), 1919. aastal asutatud Tallinna Eesti Muuseumi ja osalt Kuressaare Muuseumi arheoloogilised kollektsioonid (Moora 1930, 36). Kollektsiooni asukohaks said Arheoloogia Kabineti ruumid Aia (nd Vanemuise) tnava ppehoones. Esemed paigutati kappidesse ja vitriinidesse perioodide ja muistiseliikide kaupa. Kogudes orienteerumiseks koostas Tallgren nii eesti- kui saksakeelse trkitud muuseumijuhi (Tallgren 1923; 1924). Prast Tallgreni naasmist Soome 1923. aastal hakkas Arheoloogia Muuseumi td juhtima H. Moora.Kuna senised muuseumi kogud olid kasvanud juhuslike leidude lbi (enamasti Tartu mbrusest), siis osutus 1920.1930. aastatel paratamatuks andmete kogumine terve Eesti kohta, hakati kaevama plaanikindlalt (Indreko 1937, 110). Enamus uut leiumaterjali saadigi just Arheoloogia Kabineti oma kaevamiste kaudu. Alates 1925. aastast anti siia kui arheoloogia-alasesse keskmuuseumisse le ka muinasvarade kaitse seaduse phjal riigile antud juhuleiud. 1939. aastal, mil baltisakslased vastavalt Saksamaa ja Nukogude Liidu vahel slmitud salapaktile Baltimaadest lahkusid, tienes kogu ka mnede baltisakslaste erakogudega. mberasujad pidid need vastavalt muinsuskaitseseadusele enne Saksamaale lahkumist Eesti riigile loovutama. Arheoloogia Muuseumi kollektsioon oli suurim arheoloogiakogu Eestis ja kasvas kige judsamini. 1931. aasta alguseks olid kogunenud muuseumikogud, mis sisaldasid 2742 peanumbrit (umbes 20 000 eset) Eestist, osalt ka Ltist jm saadud muinasleide (Moora 1930, 36). 1937. aastaks oli esemete hulk juba 26 173 ehk kolmekordne 1921. aastaga vrreldes (Indreko 1937, 110). 1940. aasta aprilliks oli peanumbreid kogunenud juba 3868. Arheoloogia Muuseumile hangiti ka philisemad vahendid leidude konserveerimiseks (Moora 1930, 36). Kirjeldatud t tulemusena oli Arheoloogia Muuseumis 1920.1930. aastatel Eesti kige paremini korrastatud arheoloogiakollektsioon. Suurema osa tst kogudega tegi ra M. Schmiedehelm, kes alates 1924. aastast oli Arheoloogia Kabineti ja Muuseumi konservaator, enne teda aastatel 19231924 oli sellel ametikohal lhemat aega ka H. Moora.1920.1930. aastatel oli materiaalsete vimaluste kasinuse tttu arheoloogilisi leide vimalik eksponeerida vaid vhesel mral. Esimene vljapanek pandi les Arheoloogia Kabineti ruumides juba 1923. aastal. Esimene avalik muinasteaduslik psinitus avati Eesti Rahva Muuseumis Raadil 1927. aastal kahes toas psiva etnograafianituse sissejuhatava osana. Abiks arheoloogianitusega tutvumisel koostas H. Moora phjaliku nitusejuhi (Moora 1927). 1936. aastal korraldati Tallinnas Eesti muinaslinnustel paaril eelneval aastal lbi viidud kaevamiste tulemuste phjal nitus Muinas-Eesti, mida klastas 25 000 inimest (Indreko 1937, 112). Sel puhul oli H. Moora koostanud ka nituse juhi (Moora 1936). 1937. aastal oli sama nitus vljas Tartus (Jaanits 1995, 33).petatud Eesti Seltsi mndikoguLisaks arheoloogilistele ja etnograafilistele kollektsioonidele oli ES kogunud ka arvestatava suurusega mndikogu, kuhu kuulus ka mitmeid Eesti alalt leitud muinas- ja keskaegseid mndiaardeid. ESi mntidega koos hoiti 1860. aastast alates ka likoolile kuuluvaid endise Isamaaliste Muististe Keskmuuseumi 3790 mnti, milles kahjuks suur osa oli ESi mntidega segi linud (Schmiedehelm 1932, 224). 1898. aastal kingiti petatud Eesti Seltsile ka suletud Eesti Kirjameeste Seltsi 4010 mndist koosnenud kogu (Tender 1938b, 46). Mndikogu hooldajaiks olid ES konservaatorid. Spetsiaalne mndikonservaatori ametikoht loodi 1887. aastal, millel asus esimesena tle ajalootudeng C. Duhmberg (Tender 1938b, 46). 1890. aastateni oli kollektsioon kogunenud tiesti juhuslikult, kuid aastatel 18991919 ESi konservaatoriks olnud E. Frey sstematiseeris kollektsiooni uuesti. Hakati ka kavakindlalt hankima kollektsiooni eelkige Vana-Liivimaa ja Vene mnte. Mndikogu sstemaatiline kataloog koostati alles 1906. aastal (Molvgin 1994, 9), tollal oli selles 8015 numbrit mnte (Tender 1938a, 45). 1919. aastal pani tervislikel phjustel ameti maha mndikonservaator E. Frey. Tema kohale valiti koolipetaja H. Laakmann (Tender 1938b, 46). Prast seda, kui ES oli 1921. aastal oma arheoloogilise kollektsiooni deponeerinud Tartu likooli Arheoloogia Muuseumile, ji seltsile alles ksnes mndikogu, mida 1920. aastatel peaaegu ei tiendatudki.1930. aastal seadis ES eesmrgiks arendada oma mndikogu baasil vlja Eesti keskne mndikabinet. Selle eesmrgid olid snastatud 1932. aastal vastu vetud ESi mndikabineti kodukorras. Selle jrgi oli mndikabineti lesandeks:Koondada ja silitada Eestis avastatud mndileide.Sstemaatiliselt koguda Eesti alal vi selle jaoks valmistatud vi seal kibinud mnte ning muid rahamrke ja nende asendajaid.Eesti alal vi siinsete isikute ja sndmuste kohta ldud medaleid, mlestusmnte ja mrke.Korraldada need vastavalt teaduslikele nuetele ning vimaldada nende kasutamist teaduslikuks otstarbeks (Tender 1938a). 1935. aastal oli ESi mndikogus kokku 14 000 mnti ja 700 medalit (Tender 1938a, 46). Kokkuleppel Haridusministeeriumiga sai ESi mndikogu endale 1935. aastal riikliku mndikabineti lesanded (Haridus- ja sotsiaalministri juhtnrid 1935). Sellesse deponeeriti ka vastavalt muinasvarade kaitse seadusele riigile antud mndileiud, mille suurus 1935. aastal oli juba 16 000 mnti. Samal aastal deponeeris oma 25 000 mnti mndikabinetti ka Eesti Rahva Muuseum. Nii moodustus ligikaudu 60 000 mndist koosnev kollektsioon (Tender 1938a). Hoolimata riikliku mndikabineti staatusest paiknes kogu see rikkus kitsastes oludes likooli Vanemuise tnava ppehoones Arheoloogia Kabineti truumides (Tender 1938b, 48). Mndikabineti hoidjaks oli alates 1929. aastast Tartu linnaarhivaar Erik Tender (Moora 1938, 53).Eestimaa Kirjanduse hingu Muuseum (end Provintsiaalmuuseum)Eesti Vabariigiga algas uus etapp Provintsiaalmuuseumi tegevuses. Sjaastatel pealesunnitud vaikelu jrel alustas EK oma tegevust praktiliselt uuesti, prast Seltsi uue phikirja registreerimist 1919. aastal. Muuseum silitas esialgu oma endise nimetuse EK Provintsiaal-muuseum, kuid 1926. aastast sai ametlikuks nimeks Eestimaa Kirjanduse hingu Muuseum (end. Provintsiaalmuuseum).ldiselt oli kogu EK tegevus 1920. aastate algupoolel tagasihoidlik. Liikmete arv oli langenud ligemale poole vrra ja kimbutas rahanappus. Kuna saksa seisuslikelt korporatsioonidelt enam toetust ei saadud, tuli otsida uusi sissetulekuallikaid, eelkige pti tulutoovalt majandada oma esinduslikku hoonet. Suurt saali riti vlja mitmesuguste rituste korraldamiseks. See sundis hingu ja ka muuseumi tegevust kokku tmbama ning ruume mber paigutama. Endistest tegevusaladest silis arheoloogiliste kaevamiste lbiviimine, mida sjast tingitud vaheaja jrel pdsid jtkata muuseumi konservaator A. Spreckelsen ja 1934. aastast tema ametikohale asunud A. Friedenthal.1925. aastal trkitud A. Spreckelseni koostatud lhikesest muuseumijuhist Fhrer durch die historisch-etnografischen Sammlungen des Estlndischen Provinzial-Museums selgub, et vljas olid ka arheoloogiliste kaevamiste materjalid ja maaleiud 13.15. sajandist. Kuna juba Esimese maailmasja eelsest ajast prineva ekspositsiooni lesehitus polnud enam ajakohane ega vastanud teaduslikele nuetele, muutus mdapsmatuks selle mberkorraldamine. Vajalikke juhiseid saadi Knigsbergi organisatsioonilt Ost-preussischer Freundeskreis der Deutschen Akademie. Danzigi arheoloogiaprofessor M. La Baume osavtul korraldati 1932. aastal mber EK muuseumi arheoloogiline vljapanek, lhtudes endisest kindlamalt kronoloogilis-temaatilisest phimttest, koondades vljapanekud perioodide kaupa (Kuldna 2003, 49).1920.1930. aastatel toimunud EK muuseumi kogude juurdekasvust olid esikohal just arheoloogilised mndi- ja aardeleiud. Silmapaistvad olid ka keraamikaleiud nooremast kiviajast Jgala linnuselt, kus aastail 19201923 kaevasid A. Spreckelsen ja A. Friedenthal. Kildudest rekonstrueeritud savinu oli kaua aega muuseumi phiekspositsioonis (Kuldna 2003, 53).1920. aastatel alustas EK muuseum rahalistes raskustes ja pidi baltisaksa hiskondliku organisatsioonina tegutsema eesti avalikkuse umbusu ja kohati vaenugi tingimustes. 1930. aastate teisel poolel saavutati juba stabiilne areng, mis katkes 1939. aastal, kui Molotov-Ribbentropi pakt tegi lpu siinsele baltisaksa vhemusele ning selle institutsioonidele. Lplikult katkes muuseumi tegevus 1940. aastal, kui see prast Nukogude okupatsiooni riigistati ja varad eri muuseumide vahel laiali jaotati.Kui enne Esimest maailmasda oli Eestimaa Provintsiaalmuuseum olnud Eesti ala parim muuseum, siis omariikluse ajal ji see Eesti Rahva Muuseumist ja Tartu likooli Arheoloogia Muuseumist museoloogilises mttes mrgatavalt maha. Phjuseks oli ilmselt see, et oma varasemad positsioonid kaotanud baltisaksa vhemusrahvuse institutsioonina oli EK muuseumil eesti rahvusriigis raskem toime tulla kui eesti rahvuslikel institutsioonidel.Kohalikud muuseumidSeoses Eesti iseseisvumisega ja poliitilise vimu leminekuga baltisakslastelt eestlastele ji kiratsema enamus kohalikke baltisaksa ajalooseltse ja nende muuseume. 1920.1930. aastatel kohamuuseumide tegevus siiski ei hbunud ning mitmel pool hakkasid baltisaksa seltside asemel seda td korraldama eesti seltsid.Paide Muinasasjade Alalhoidmise Selts lpetas 1926. aastal tegevuse ja selle muuseum anti le Eestimaa Kirjandushingule, kes moodustas sellest EK muuseumi filiaali. See avati klastajatele 1930. aastal ja tegutses kuni 1940. aastani (Kuldna 2003, 47).Kuressaares ji Esimese maailmasja aastatel muuseumit soiku ning paljud eksponaadid ja inventarinimekirjad hvisid (Pesti 1995, 98). 1922. aastal ei nnestunud Saaremaa Uurimise Seltsi liikmetel oma seltsi registreerida ja jrgmisel aastal lpetas see ametlikult tegevuse (Pa 1995, 93). Kuressaare loss koos selles silinud muuseumieksponaatidega oli antud 1920. aastal vastavalt Eesti Vabariigi seadustele rtelkonnalt Saaremaa maavalitsusele (Pesti 1995). Saaremaa Uurimise Seltsi arheoloogilise kollektsiooni peamine osa (2538 eset) deponeeriti 1920. aastate alguses Tartu likooli Arheoloogia Kabinetti. Saaremaa Muuseum jtkas maavalitsuse ja hiljem Kuressaare linnavalitsuse alluvuses kll tegevust, kuid uusi arheoloogilisi leide 1920.1930. aastatel muuseumi juurde ei tulnud. 1935. aastal oli Saaremaa Muuseumi arheoloogiakogus vaid 350 silikut, mis valdavalt prinesid Saaremaa Uurimise Seltsi kogudest (Pa 2003, 56).Ka Viljandi Kirjandusliku Seltsi tegevus vhenes Esimese maailmasja eelsega vrreldes tublisti. 1920. aastate alguses oldi sunnitud loobuma endistest ruumidest ja kogude prast vaieldi 1920. aastal loodud Viljandi Muuseumihinguga. Kirjanduslik Selts suutis siiski testada oma omandiigust kogude suhtes. Esimese maailmasja eelne tegevusmaht seltsis aga enam taastunudki. Suurimaks saavutuseks ji muuseumi avamine seltsi esimehe insener Friedrich Werncke eramajas ja endises kasiinohoones 1927. aastal. 1929. aastal loodi Viljandis veel Viljandi Kodu-uurimise Selts. Ka see seadis oma eesmrgiks Viljandi muuseumi loomise, mis nnestuski 1936. aastal, mil avati ekspositsioon (Vislapuu 1998, 1315). 1935. aastal anti uuele muuseumile le ka suurem osa Viljandi Kirjanduse Seltsi kollektsioonidest (Jrv 1977, 107). Kirjanduse Seltsi nagu ka muude baltisaksa seltside tegevus Eestis lppes 1939. aastal, seoses baltisakslaste lahkumisega. Ainsana baltisaksa kohalikest ajalooseltsidest jtkas edukalt tegevust kuni 1940. aastani Prnu Muinasuurimise Selts, mis pidas ka Prnu muuseumi. 1922. aastast on silinud selle muuseumi masinakirjas paljundatud juht (AI arhiivis). Sellest ilmneb, et muuseumi ekspositsioon paiknes kaheksas toas, millest he toa vttis enda alla muinasaja osakond. Kuid ka Prnu muuseumi arheoloogiakogud ei suurenenud 1920.1930. aastatel oluliselt.1920.1930. aastatel loodi ka uusi kohamuuseume (nt asutati 1929. aastal Lnemaa muuseum Haapsalus, 1937. aastal Rakvere Muuseum ja Tallinna Linnamuuseum), kuid arheoloogilisi esemeid kogunes neisse tollal vga vhe. Anti ju kik juhuleiud vastavalt 1925. aasta muinasvarade kaitse seadusele Tartu likooli Arheoloogia Muuseumile. Ka ei ttanud 1920.1930. aastatel kohamuuseumides arheolooge, kes kaevamisi oleksid vinud korraldada. Kohamuuseumide arheoloogiakogud tienesid sel perioodil vaid annetuste, aga ka kesk- ja uusaegsete leidudega, mis 1920.1930. aastate eesti arheoloogidele veel vhe huvi pakkusid. Niteks 1939. aastal korraldati Viljandi ordulinnusel kunstiajaloolase Armin Tuulse juhatusel vljakaevamised (Tvauri 2000), mille leiud jid Viljandi muuseumi.Nukogude okupatsioon 19401941 ja saksa okupatsioon 19411944Nukogude vim kuulutas 1940. aastal vlja kuulutatud Eramuuseumide riigistamise seadusega (Riigi Teataja 1940, 109, 1105) riigistatuks kik seni seltsidele vi sihtasutustele kuulunud muuseumid. Okupatsioonivim ngi muuseumides nukogude propaganda triista ja asus neis kiiresti mberkorraldusi tegema. Eestimaa Kirjanduse hingu Muuseumis veti esimese tna ette kogude inventuur ja nimestike koostamine leandeaktide jaoks. T pidid tegema vljastpoolt vrvatud inimesed, kohal polnud enam htegi endist ttajat seletusi andmas. 1941. aasta veebruaris juti tdega ldjoontes lpule ja mrtsist EK Muuseum likvideeriti (Kuldna 2003, 59). Muuseumi ajaloo-, etnoloogia- ja arheoloogiakogud anti le vastloodud Eesti NSV Ajaloo- ja Revolutsioonimuuseumile. Lisaks loodi vastavalt 1941. aasta algul vastu vetud Eesti NSV Rahvakomissaride Nukogu mrusele kohamuuseumid ka Haapsalus, Petseris, Rakveres, Toris ja Vrus (Jrv 1977, 141). Alanud sja ja saksa okupatsiooni tttu ei judnud nende muuseumide tegevus alatagi.Tartu likoolis korraldati 1940./1941. ppeaastal ppet kiirustades NSV Liidu malli jrgi mber. Arheoloogia Muuseum reorganiseeriti ppe-keskmuuseumiks, mis aga tegevuse sisu kuidagi ei muutnud. Kuigi alanud okupatsiooni revates oludes polnud vimalik teadustd teha, jtkasid likooli arheoloogid 1941. aasta kevadel isegi vlitid. Nii vlitd kui t Arheoloogia Muuseumis katkestas alles 1941. juunis alanud Saksamaa kallaletung Nukogude Liidule.Saksa ved judsid Tartusse 1941. aasta juulis. Kuigi Tartu kesklinn oli lahingutes tublisti kannatada saanud, silisid arheoloogiakogud tervena. Saksa okupatsioonivimud krvaldasid likoolist H. Moora ja mrasid tema elukohaks Tallinna, kus ta sattus korraks tle endise Provintsiaalmuuseumi phjal loodud Ajaloomuuseumi direktori kohusetitjaks. Arheoloogia Muuseum lahutati vormiliselt likoolist, kuid ji oma endisse kohta ja jtkas R. Indreko juhatusel td. Muuseumis jtkasid td ka M. Schmiedehelm ja A. Vassar. Muuseum mrati olema htlasi Eesti Piirkondlik Esi- ja Varaajaloo amet (Bezirksamt fr Vor- und Frhgeschichte). Samasugused asutused moodustati Riias Lti, Kaunases Leedu ja Minskis Valgevene jaoks. Riias moodustati kogu Ostlandi Esi- ja Varaajaloo amet (Landesamt fr Vor- und Frhgeschichte), mis aga nhtavasti sisuliselt tegutseda ei judnudki (Selirand 1989, 197). Kuigi teadust tegemine revates sjaoludes oli tugevasti prsitud, tienes Arheoloogia Muuseumi kogu isegi 1942. ja 1943. aastal nii juhuleidudega kui ka likooli arheoloogide poolt tehtud vheste kaevamiste kigus saadud kaevamisleidudega.1944. aastal, mil Saksamaa olukord rindeil pidevalt halvenes, kerkis pevakorda likooli Arheoloogia Muuseumi kogude ja arhiivi pstmine nii Saksamaale evakueerimise kui vimalike sjapurustuste eest. Enamik kogudest pakiti ja veeti laiali mitmele poole maale, peamiselt tugevate keldritega vanadesse misahoonetesse. Taoline ettevaatusabinu oli vgagi phjendatud 1944. aasta kevadsuvel tabas Arheoloogia Kabineti truumi lennukipomm, mis lbis nii lae kui ka pranda, kuid ji lhkemata (Jaanits 1991, 22).Nukogude okupatsiooni perioodTartu likooli arheoloogiakogud Tartus 19441951Sgisel 1944, kui rinne teist korda le Eesti oli veerenud, asuti purustatud Tartus likooli ja selle allasutuste tegevust taastama. Prast Aia 46 ppehoone phjalikku remonti saadi 1945. aastal oma endistesse ruumidesse tagasi kolida. Suurelt osalt kulus 1945. aasta sja ajal laiali veetud kogude tagasitoomiseks, lahtipakkimiseks, mnel pool kannatada saanud leidude identifitseerimiseks ja uuesti magasineerimiseks. nneks olid arheoloogiakogud elanud sja le vaid minimaalsete kaotustega. Enamik leide sai paigutada selleks ette nhtud keldriruumi, kuid neid jtkus ka truumidesse. Vaadeldaval perioodil tienesid likooli arheoloogiakogud peamiselt kabineti enda ttajate poolt korraldatud kaevamiste leidudega.Eesti Rahva Muuseumi hoone Raadil oli sjas hvinud, seetttu avati esimene prastsjajrgne esiajaloo alane ekspositsioon 1947. aastal likooli Arheoloogia Muuseumi ruumides. Nitus koosnes mneteistkmnes vitriinis eksponeeritud esemetest ja nende kohal olevale seinapinnale paigutatud stendidest. Vljas oli ka erivitriin kiviaegse luustikuga, millest kujunes nituse tmbenumber (Lugas 1991, 15).Eesti suurim ja korrastatuim arheoloogiakollektsioon ei saanud aga enam kaua paikneda Tartus. Seoses Ajaloo Instituudi rajamisega 1947. aastal anti 1948. ja 1949. aasta jooksul sellele le ka likooli Arheoloogia Kabineti kogud, arhiiv ja raamatukogu, mis esialgu paiknesid oma senises asukohas. Vastavalt sel puhul koostatud leandmise-vastuvtmise aktile kuulus arheoloogiakogusse tollal 51 412 silikut (EAA 5331-1-82). 1950. aastal Tartu likooli arheoloogia ppetool likvideeriti ning Ajaloo Instituut viidi 1951. aastal Tallinna. Vanemuise tnava ppehoones paiknenud arheoloogianitus suleti 1952. aastal.Ajaloo Instituudi arheoloogiakoguAjaloo Instituudile antud arheoloogiakogud veeti 19521954 jrkjrgult Tallinna ning paigutati Teaduste Akadeemia hoone Estonia pst 7 vestiblidesse ja koridoridesse (Jaanits 1991, 33). Hoolimata halbadest silitusoludest, jtkus arheoloogiakogude tienemine judsalt ka 1950.1960. aastatel. 1950. aasta lpus oli kogus 4034 peanumbrit leide, 1960. aasta lpuks 4282 ja 1970. aasta lpuks oli see arv juba 4551. ksikleidude osas oli kasv varasemate aastakmnetega vrreldes hoopis suurem kui peanumbritest nntub kaevati ju 1950.1960. aastatel phjalikult niteks Ruge linnust ja asulat, Lhavere linnust, Otep linnust, kust tulid pevavalgele vga mahukad leiukogud.Kuni 1958. aastani kuulusid kogud AI arheoloogia sektori ning kuni 1971. aastani arheoloogia ja etnograafia sektori juurde. Eraldi struktuuriksus Ajaloo Instituudi arheoloogiakogude hooldamiseks fondide sektor loodi alles 1971. aastal. Fondide sektori philesandeks oli museoloogiline t: kogude korrastamine, kataloogimine, hooldamine ja silitamine ning mitmesuguste laboratoorsete tde (konserveerimine, radioaktiivse ssiniku analsid, metallograafilised td jm) arendamine. Sektori lesandeks oli ka ajutiste nituste organiseerimine ja valmistada ette tingimused alalise arheoloogianituse avamiseks instituudi kogude baasil. Vastloodud fondide sektori juhatajaks sai Jri Selirand, kes ttas sellel ametikohal 1991. aastani.1970. aastatel jtkus AI arheoloogiliste kogude kasv tusvas tempos. 1977. aasta lpuks oli AI arheoloogilistes kogudes juba 4980 peanumbrit le 200 000 arheoloogilise leiu (Selirand 1977, 61). Kogude suurenemise phjustas ka see, et lisaks teadaolevate muististe uurimisele hakkas 1960. ja 1970. aastatel tle asunud noor arheoloogide plvkond aktiivselt otsima maastikul uusi muistiseid, mistttu lisaks kaevamis- ja juhuleidudele hakkas arheoloogiakogudesse tulema ka inspektsioonileide. Enim inspektsioonileide on 1960.1970. aastatel AI kogusse toonud V. Lugas.Hoolimata fondide sektori loomisest, paiknesid Ajaloo Instituudi arheoloogiakogud endiselt kappides ja vitriinides Estonia pst truumides ja koridorides. Uute nuetekohase hoidla ehitamise vajaduse tstatas H. Moora 1967. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia aastakoosolekul. Moora tegi J. Selirannale lesandeks selgitada vlja lhteandmed vastavate ruumide projekteerimiseks (Selirand 1986, 13). Sellest alates saigi Selirannast Ajaloo Instituudi arheoloogiasektorite uue hoonetekompleksi ehitamise peamine eetvedaja. 1971. aastal valiti arheoloogiakeskuse vljaehitamiseks hoonetekompleks Rataskaevu (nd Rtli) tnaval mis jrgmisel aastal anti ametlikult Ajaloo Instituudile. Arheoloogiakeskuse ehitusprotsess kestis nukogude ssteemile omaselt kaua projekteerimistid alustati prast hoone vabastamist senise valdaja poolt 1974. aastal ja ekskiisprojekt valmis 1975 (Selirand 1977, 6465). Ehitustd algasid 1981. aastal, esimene osa uuest arheoloogiakeskusest valmist jrgmise aasta lpuks, lplikult valmis kogu hoonetekompleks 1984. aastal. Arheoloogiakeskuse hoonetekompleks paiknes mitmes vanas (osalt keskaegses) hoones, lisaks millele ehitati juurde ka ks uus hoone ja hoidlablokk.Uues hoones olid nii uurijate truumid, laboratooriumid, loengusaal kui ka ekspositsiooniruumid ja hoidla arheoloogiliste kogude jaoks. Hoidlas oli ligi 5000 jooksvat meetrit liugriiuleid, millest olemasoleva kogu paigutatamiseks kulus 3300 m (Selirand 1986, 13). Siiski sai peatselt probleemiks nukogudeaegse ehituse halb kvaliteet hoidla katus jooksis lbi ja leidude silitamiseks vajalikku mikrokliimat ei nnestunud selles hoida. Kuigi uues arheoloogiakeskuses olid ekspositsiooniruumid, suudeti valmis saada ainult psinituse eesti arheoloogia ajalugu, Eesti kiviaega ksitlevad osad ning ekspositsioon Eesti metalliaja ja metallide ttlemise kohta. Lisaks valmis 1984. aastal veel ajutine nitus Eesti muinasaarded ja mndid.1986. aasta alguseks oli AI arheoloogiakogus 250 000 ksikeset ja numeratsioonis oli jutud 5360 peanumbrini. Jrgnevatel aastatel on kogud kasvanud lausa plahvatuslikult. Phjuseks oli see, et hakati teostama suuremahulisi pstekaevamisi nii Eesti keskaegsete linnade alal (Ajaloo Instituuti tulid eelkige Tallinna leiud), kui ka maal ehitustele ette jnud muinasasulakohtadel (nt Kuusalu, Olustvere, Lehmja, Uderna). 1990. aasta lpuks oli kollektsioonis juba 5933 peanumbrit leide.Lisaks arheoloogiakollektsioonile sai Ajaloo Instituudi hoida ka Eesti suurima mndikollektsiooni, mis oli koostatud mitmetest varasematest kollektsioonidest. 1950. aastal anti ESi mndikogu Tallinnasse Eesti NSV TA Ajaloo muuseumisse, kus see oli koguhoidja Velda Serdi hoole all 1961. aastani, mil see anti koos EK Muuseumi mndikogu sja le elanud osa ja Ajaloo Muuseumi aastatel 19461961 kogutud ja ostetud mntidega le Ajaloo Instituuti. Phjuseks oli see, et seni Eesti NSV Teaduste Akadeemia alluvuses tegutsenud Ajaloomuuseum viidi le Kultuuriministeeriumi alluvusse, kuid eelkige teadust seisukohalt olulised mndikogud sooviti hoida teadusasutuse juures. Ajaloo Muuseumi jid vaid prast aastat 1710 vermitud mndid (Molvgin 1994, 16). Sel viisil tekkinud 88 861 mndi ja 117 hbeeseme suuruse kollektsiooni hoidjaks sai Arkadi Molvgin (Molvgin 1994, 17). Ka see kogu tienes jtkuvalt 1977. aastal oli numismaatikakogus juba umbes 95 000 mnti (Selirand 1977, 61).Eesti Riikliku Ajaloomuuseumi arheoloogiakogud1946. aastal moodustati endise EK muuseumi kultuurilooliste ja arheoloogiakogude phjal Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseum. 1952. aastani paiknes see Toompeal endises EK muuseumi majas, kust see 1952. aastal Pikale tnavale, endisse Suurgildi hoonesse mber koliti. 1950. ja 1960. aastatel muuseumi arheoloogiakogud praktiliselt ei tienenud. Eelkige oli selle phjuseks see, et muuseumis puudus arheoloog. Ajaloomuuseum elas sjajrgsetel aastatel le ka rige stalinliku puhastuse, mis puudutas nii ttajaid kui kollektsioone. Niteks 1961. aastal anti Ajaloomuuseumi mndikogu see osa, mis prines ajast enne 18. sajandit, le Ajaloo Instituudile. Muuseumi allesjnud mndikogu oli teaduslikus mttes tiesti vrtusetu. Ideoloogiline surve nrgenemine vimaldas sisulise muuseumit juurde asuda alles 1960. aastatel.1972. aastal asus muuseumisse tle esimene arheoloog Mati Mandel. Tema teaduslikud huvid on olnud seotud eelkige Lne-Eesti mandriosa uurimisega. Nii ongi Ajaloomuuseumi arheoloogiakogu alates 1972. aastast tublisti tienenud eelkige Lne-Eesti muinaskalmetest ja Lihula muinas- ja keskaegsest linnusest saadud arvukate leidudega. 1976. aastal asus Ajaloomuuseumi tle numismaatik Ivar Leimus. 1974. ja 1982. aastal lisandusid muuseumisse vrtuslikud Maidla ja Kose viikingiaegsete mntide leiud. Tasapisi hakkas ka Ajaloomuuseumi numismaatikakollektsioon tienema.Kohamuuseumide arheoloogiakogud Nukogude perioodilKohalikud muuseumid loodi vi taasloodi koduloomuuseumide nime all peatselt prast sja lppu; 1945. aastal avati Prnu muuseum ja Tallinna Linnamuuseum, 1946. aastal jrgnesid Lnemaa, Rakvere, Paide ja Viljandi, 1947. aastal Saaremaa Muuseum ning 1949. aastal Narva Muuseum. Siiski oli nende tegevus Stalini vimu perioodil tugevasti prsitud nii materiaalsete vahendite ja vljappinud ttajate puudumise kui ka ideoloogilise surve tttu. Niteks muuseumide td koordineerima pidanud Kultuurhariduslike Asutiste Komitee Muuseumide osakonna juhataja oli 1940. aastatel Venemaalt saabunud venelane, kes ei osanud isegi eesti keelt (Lugas 1991, 17). Kohalike muuseumide eesmrgiks oli eelkige nukoguliku propaganda tegemine ja materjalide kogumine tlisliikumise, Suure Isamaasja jms kohta. Nii polegi mingi ime, et kik, mis kohalikes muuseumides 1940. ja 1950. aastatel lisaks krgemalt poolt tulnud korralduste elluviimisele teha juti, oli kogude hdaprane korrastamine ja kataloogimine. Kohamuuseumide arheoloogiakogud tienesid vaadeldaval perioodil vaid vheste juhuleidudega.1955. aastal loodi lisaks olemasolevatele Tartu Rajoonidevaheline Koduloomuuseum (reorganiseeriti 1959. aastal Tartu Linnamuuseumiks), 1959. aastal Elva Rajoonidevaheline Koduloomuuseum ja Valga Koduloomuuseum ning 1966. aastal Vru Koduloomuuseum. Viimane nukogude perioodil loodud maakonnamuuseum oli 1988. aastal asutatud Harju muuseum Keilas.1950. aastate lpus hakati kohamuuseumitesse andma ka vastavas piirkonnas tehtud arheoloogiliste kaevamiste leide. Esimene kord toimus see 1957. aastal, mil Tartu Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi kogudesse anti T ppeju Vilma Trummali juhendamisel Tartu linnusel teostatud kaevamiste leiud ning Rakvere Rajoonidevahelisse Koduloomuuseumi talletati Toila kivikalme kaevamisleiud (juhatas AI teadusttaja M. Schmiedehelm). Muuseumides veel arheolooge ei ttanud ja arheoloogilisi kaevamisi korraldati peamiselt koosts Ajaloo Instituudi arheoloogia sektoriga. Valga koduloomuuseumile anti 1958. aastal Koikklas uuritud kesk- ja uusaegse klakalmistu leiud (kaevamisi juhatas A. Kustin AIst). Niteks Vru Rajoonidevaheline Koduloomuuseum korraldas koos Ajaloo Instituudiga arheoloogilisi kaevamisi kiviaja asulakohtadel Villas (1969) ja Kpal (1974) ning Sadrametsa (1959) ja Plgaste kalmetel (19701973) jm, kust saadud leiud jid Vru Koduloomuuseumisse. Saaremaa koduloomuuseum korraldas oma esimesed suuremad arheoloogilised kaevamised koosts Ajaloo Instituudiga Liiva-Putla kalmetel 1963. aastal, jrgnesid kaevamised Lmanda Punapea kalmistul (1966) jm. Soontagana muinaslinnuse 1965.1971. aasta kaevamiste leiud said Prnu muuseumi peanumbri, Aakre Kivivare asulakoha kaevamiste (19721973) leiud anti Valga muuseumisse. Nnda hakkasid ka kohamuuseumide arheoloogilised kogud 1960.1970. aastatel tasapisi kasvama. 1962. aastal asus Tallinna Linnamuuseumi tle esimene arheoloog Kaupo Deemant, kes aastatel 1970.1984. aastal juhatas kaevamisi Tallinna lhedal Proosa muinaskalmetel. Kohamuuseumide arheoloogiliste kollektsioonide suurus hakkas plahvatuslikult kasvama 1980. aastatel, kui alustati suuremahulisi pstekaevamisi ehitusobjektidel keskaegsete linnade alal. Kige rohkem on sel viisil suurenenud Tartu Linnamuuseumi ning Viljandi ja Prnu muuseumide arheoloogiakogud. Eesti Vabariik (1991. aastast alates)Ajaloo Instituudi arheoloogiakogudAjaloo Instituudi jaoks on Eesti taasiseseisvumise jrgset aega iseloomustanud muutused asutuse alluvussuhetes (leminek Teaduste Akadeemia alluvusest Haridusministeeriumi alluvusse) ning rahastamise ebapiisavus ja ebakindlus tuleviku suhtes, mis kahjuks jtkub tnaseni.Arheoloogiliste ja numismaatiliste kollektsioonide eest on siiski jtkuvalt kandnud hoolt AI fondide sektor, mille juhatajana on aastast 1991 ttanud lle Tamla. Jtkunud on ka arheoloogiakollektsioonide kiire kasv, millest suurima osa moodustavad arheoloogiliste pstekaevamiste kigus eelkige Tallinnast pevavalgele tulnud leiud. Suurenenud on ka numismaatiline kollektsioon, mille hoidjana vahetas A. Molvgini 2001. aastal vlja Mauri Kiudsoo.Kuigi 1980. aastatel kavandati Ajaloo Instituudi juurde ka Eesti arheoloogia psinitust, saadi ekspositsioonist valmis ainult osa, sellest hoolimata, et vastavad ruumid vlja ehitati ja oli olemas isegi nituse kujunduse projekt (Selirand 1986, 14). Alates Eesti taasiseseisvumisest 1991. aastate alguses on arheoloogilise psinituse lplikku vljaehitamist Ajaloo Instituudis prssinud rahaliste vahendite puudumine. 2004. aastal otsustas Ajaloo Instituut liituda koos Humanitaarinstituudi nimelise erakrgkooliga Tallinna Pedagoogikalikooli phjal loodavasse Tallnna likooli. Sellega seoses on osa algselt Arheoloogia psinituse rajamiseks ehitatud ruumidest sisustatud Tallinna Pedagoogikalikooli auditooriumiteks, mis teeb veelgi komplitseeritumaks arheoloogia psiekspositsiooni rajamise Ajaloo Instituudi ruumides.Tartu likooli Arheoloogia Kabineti kogud1990. aastate algul taastati arheoloogia petamine ja teadust ka Tartu likoolis. Esimesed sammud selles suunas tehti aastatel 19901992, mil T Eesti ajaloo kateedri alluvuses tegutses Arheoloogia Labor, kus pandi jrjekordselt alus ka likooli arheoloogiakogule (Valk & Metsallik 1993). Esimene sissekanne kollektsiooni pearaamatusse on tehtud 11. aprillil 1991. Esialgu tienes see kogu Tartu mbruskonnas tehtud inspektsioonreiside ja Luna-Eestis 1990. aastatel lbi viidud uuringute leidudega.1993. aastal liideti labor taasavatud arheoloogia ppetooliga ning nimetati ajaloolist jrjepidevust silmas pidades mber Arheoloogia Kabinetiks. Kogude tienemine jtkus kiiresti. Aastatel 19911997 paiknes see vike kogu arheoloogia ppetooli ruumides (Lutsu t 6 korterelamu kahetoalises korteris). 1997. aastal koliti lplikult valminud likooli ppehoonesse aadressil Lossi 3, kus on ka spetsiaalsed hoidla- ja laboriruumid. Kogu on pidevalt tienenud Tartu likooli arheoloogide kaevamis- ja inspektsioonileidudega. Kuna ka arheoloogia ppetooli ja kabineti ttajate arv on kasvanud 12 inimeseni (2004. aasta lpu seisuga), on ka leiukogu hakanud senisest judsamini kasvama.Lisaks oma ttajate kogutud kollektsioonile broneeris ES Tartu likooli arheoloogia kabinetti ka oma arheoloogiakogu (2513 peanumbrit), mis vahepeal oli hoiul Tallinnas Ajaloo Instituudi kogudes. Lisaks deponeeris Tartumaa Muuseum 1999. aastal Arheoloogia Kabinetti phiosa oma arheoloogilistest esemetest (225 peanumbrit). Arheoloogia Kabineti hoidlates silitatakse ajutiselt ka osa Tartu Linnamuuseumi ja Viljandi Muuseumi arheoloogilistest kogudest.Kohamuuseumide arheoloogiakogudArheoloogia alane tegevus on alates Eesti taasiseseisvumisest pidevalt laienenud, seda ka kohamuuseumides. 1990. aastatest alates on mitmesse linna- vi maakonnamuuseumi vetud tle arheoloog. Hetkel on tl Tartu Linnamuuseumis kaks, Prnu Muuseumis ja Viljandi Muuseumis ks arheoloog. Eesti Ajaloomuuseumis on arheoloogiakogude alal tl kaks arheoloogi; lisaks on arheoloogi haridusega numismaatikakogu ning relvakogu hoidjad ja muuseumi direktor. Eesti Ajaloomuuseumis ja Tartu Linnamuuseumis on loodud arheoloogia osakond, Prnu Muuseumis arheoloogia labor. Lisaks seni tegutsenud muuseumidele avati 1997. aastal muuseum ka Pltsamaal, mille valduses on vike kogu Pltsamaa ordulinnusest saadud leide. Alates 1990. aastate algusest on paranenud mitmete kohamuuseumide arheoloogiakogude hoiutingimused. Nii niteks on valminud juurdeehitus, milles paiknevad hoidlaruumid Viljandi Muuseumile. Truume on juurde saanud Saaremaa Muuseum ja Prnu Muuseum. Tielikult uuendatud hoonetesse on kolinud Tartu Linnamuuseum, Valga Muuseum ja Hiiumaa Muuseum. Phjalik remont on tehtud Tallinna Linnamuuseumis.Eesti arheoloogiakogude suurus aastal 2004Kuna erinevate kogude ja muuseumide arvepidamine ja numereerimise phimtted on erinevad ning aegade jooksul korduvalt muutunud (he numbri all vib olla ks vi mitu eset), on rmiselt raske saada levaadet Eesti arheoloogiakogude tpsest suurusest. Vaid osade kollektsioonide puhul on see 2004. aasta lpu seisuga tpselt teada.2004. aasta lpuks oli suurim arheoloogiakogu Tallinnas Ajaloo Instituudis, kus leidub materjali kogu muinas-, kesk- ja uusajast, ning kikjalt Eestist. See on kahtlemata Eesti esinduslikeim arheoloogiakogu. 2004. aasta lpuks oli selles peanumbreid juba 6704, mis ktkeb endas umbes 1 000 000 ksikleidu. Peale selle on Ajaloo Instituudi numismaatikakollektsioonis juba le 100 000 mndi. Lisaks arheoloogilistele ja numismaatilistele kogudele silitatakse Ajaloo Instituudi fondide sektoris ka arheoloogiliste kaevamiste kigus kogunenud suurt hulka inim- ja loomaluid. Inim ja loomaluid hakati arheoloogilistel kaevamistel koguma 1930. aastatel, sellest ajast on ka AI luukogu vanimad osad. Kahjuks on see kogu aga sstematiseerimata ja puudub nimekiri seal silitatavatest luuleidudest. Seetttu pole vimalik esitada andmeid selles silitatavate luude hulga kohta.Tartu likooli arheoloogiakogu sisaldab leide kogu Eestist ja erinevatest perioodidest, kokku 1363 peanumbrit. Eesti Ajaloomuuseumi arheoloogiakogu koosneb peamiselt Phja- ja Lne-Eesti muististest saadud leidudest. 2004. aasta lpul oli selles 1021 peanumbrit leide (umbes 29100 eset). Ajaloomuuseumi numismaatilise kollektsiooni hulgas leidub umbes 10 000 mnti, mis on saadud arheoloogilisest kontekstist (aardeleiud kuni 17. sajandini).Kohamuuseumide suurimad arheoloogiakogud paiknevad Tartu Linnamuuseumis (kaugelt le 100 000 ksikleiu), Viljandi Muuseumis (517 peanumbrit ehk 47 760 eset), Prnu Muuseumis (2609 peanumbrit), Tallinna Linnamuuseumis (umbes 20 000 eset), Narva Muuseumis (51 peanumbri all 18 793 eset) ja Virumaa Muuseumis (150 peanumbrit umbes 10 000 esemega). Mainitud muuseumide arheoloogiakogud koosnevad peamiselt Tartu, Viljandi, Prnu, Rakvere ja Narva keskaegsete linnade ja linnuste kaevamistel saadud leidudest. Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu sisaldab peamiselt Tallinna linna ja selle lhimbruse arheoloogilisi leide. Viljandi Muuseumis leidub lisaks ka mitme Viljandi maakonna muinaslinnuse ja kalme kaevamiste leiud. Prnu Muuseumi arheoloogiakogudes on arvukalt kiviaja leide Prnu je alamjooksult. Ka Narva muuseumi arheoloogiakogust moodustavad suure osa Narva je alamjooksu kiviaja asulakohtadelt saadud kaevamisleiud.Arvestatava suurusega arheoloogiakogu on ka Saaremaa Muuseumis (4498 eset). Viksemad arheoloogilised kogud on Jrvamaa Muuseumis (5042 eset), Lnemaa muuseumis (258 peanumbrit), Valga Muuseumis (3721 eset) ja Vru Muuseumis (4338 silikut 43 peanumbri all). Harjumaa Muuseumi umbes 800 esemeline arheoloogiakogu koosneb Keila keskaegse vikelinnuse kaevamisleidudest. Tartumaa Muuseumi 901 eset sisaldav, peamiselt juhuleidudest koosnev arheoloogiakogu on deponeeritud Tartu likooli Arheoloogia Kabinetti.Arheoloogiliste leiukogude eksponeerimise probleemOluliseks probleemiks on, et Eestis puudub tnini levaatlik Eesti esiajalugu ksitlev arheoloogiline ekspositsioon. Kuigi see oli juba 1980. aastatel kavandatud Ajaloo Instituudi hoonesse, nnestus sellest valmis saada vaid osa. Ka olemasolevat ekspositsiooni pole suudetud avalikkusele regulaarselt lahti hoida. nneks on viimastel aastatel arheoloogia populariseerimise ning arheoloogianituste korraldamise vtnud oma lgadele peamiselt Ajaloo Instituudiga seotud arheoloogide poolt 2002. aastal asutatud MT Arheoloogiakeskus. See hing on korraldanud mitmeid ajutisi arheoloogianitusi eelkige Tallinnas, aga ka Tartus ja Rakveres. Eesti Ajaloomuuseumi ekspositsioonis on hetkel esiajaloole phendatud proportsionaalselt kll suur osa, kuid kokkuvttes on seda siiski liiga vhe. Tartu likooli lesannete hulka kuulub kll arheoloogia uurimine, petamine ja arheoloogiliste kogude kogumine ja hooldamine, kuid mitte nende eksponeerimine. Kuna seni pole Eesti Rahva Muuseumi kavandatavat uut hoonet isegi mitte ehitama hakatud, on teostamata ka plaan rajada esiajaloo ekspositsioon Eesti Rahva Muuseumi psiekspositsiooni koosseisu. nneks kuulub arheoloogiaalane ekspositsioon peaaegu kigi suuremate kohamuuseumide psiekspositsiooni koosseisu.Kokkuvte: arheoloogiliste kollektsioonide areng ja hetkeseis EestisEesti arheoloogilised kollektsioonid on kogunenud jrjepidevalt. Kaotused Esimeses ja Teises maailmasjas ning okupatsioonide tttu on nneks olnud thised. Kll aga on aja jooksul toimunud institustionaalseid mberkorraldusi ja kogude jagamist ning kolimist Tartust Tallinna vi Tallinnast Tartusse vi kohamuuseumidest le-eestilistesse kollektsioonidesse, mis enamasti on tingitud vimu ja riigikorra vahetusest.Juba alates 1920. aastate algusest on Eesti suurimad arheoloogiakogud paiknenud kesksete arheoloogiaga tegelevate uurimisasutuste juures, milleks on olnud ja on Tartu likool ja Ajaloo Instituut. Selline lahendus on taganud kollektsioonide hea kasutatavuse uurijate poolt, teisalt on see aga phjustanud muinasteaduslike kogude ebapiisava eksponeerituse. Muuseumide arheoloogia-alane kogumis- ja uurimist on enne 1990. aastaid olnud vhene.Hetkel paikneb Eesti suurim ja esinduslikum, le miljoni siliku sisaldav arheoloogiakollektsioon Tallinnas Ajaloo Instituudis, mille juures on ka maa suurim ja vrtuslikeim numismaatiline kollektsioon enam kui 100 000 mndiga. Suur, tervet Eesti ala ja selle minevikku kattev esemekollektsioon on ka Tartu likooli Arheoloogia Kabinetis. Eesti Ajaloomuuseumi vana ja traditsioonidega arheoloogiakollektsioon Tallinnas on kogutud peamiselt Phja- ja Lne-Eestist. Suured vi viksemad arheoloogiakogud on ka maakonna- ja linnamuuseumides, koosnedes reeglina nende muuseumi tegevuspiirkonnast saadud kaevamis- ja juhuleidudest.T arheoloogiliste leidude kogumisel ja kogude hooldamisel ja korrastamisel ei saa kunagi otsa. Kiiret lahendust vajavad mitmed probleemid. Seoses kavadega liita Ajaloo Instituut loodava Tallinna likooliga, on jnud ebamraseks Instituudis silitatava arheoloogiakollektsiooni tulevane staatus, kuuluvus ja rahastamine. Teadusasutuste (AI ja T) juures paiknevate arheoloogiakollektsioonide staatus ja rahastamine on olnud probleemiks kogu taasiseseisvumisejrgse aja. Lootust selle probleemi lahenemiseks annab riikliku programmi Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud kinnitamine Vabariigi Valitsuse poolt 2003. aasta lpul. Selle, Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt juhitava ja aastateks 20042005 planeeritud programmi phieesmrgiks on tagada Eestis hallatavate humanitaar- ja loodusteaduslike kollektsioonide silimine, korrastamine, arendamine ning kasutusvimaluste kaasajastamine vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele, hlbustamaks kogude kasutamist nii regionaalse kui ka globaalse thendusega teadusts ja hariduses, samuti koolijrgses kultuur- ja loodusharidusts ning majandustegevuses. htlasi kindlustatakse kogudele sobivad hoiutingimused ning ajakohastatakse kollektsioonide kasutamisvimalusi. Eesti arheoloogiakogusid puudutab ka Eesti Kultuuriministeeriumi poolt rahastatav Eesti Kultuurivrtuste infossteem (KVIS). Selle, 1997. aastal kivitatud, projekti eesmrk oli luua infossteem, mis vimaldaks anda phjaliku levaate Eesti muuseumide kogudest. Projekti lppeesmrk on luua Eesti kultuurivrtuste andmepank, millele saaksid Interneti vahendusel juurde pseda kik huvilised. Seni aga puudub levaade arheoloogiakogude tpsest silikute hulgast. Korrastamist ja katalogiseerimist ootavad osteoloogilised kogud.Jtkuvalt puudub Eestis korralik arheoloogiaalane psinitus. Tulevikus on vajalik sellise pstitamine nii Eesti Ajaloomuuseumis Tallinnas, kui ka planeeritavas Eesti Rahva Muuseumi uues hoones.ALLIKAD JA KIRJANDUSBolz, M. 1914. Neolitische Steingerte aus dem Pernau-Fellinische Kreise und dessen Umgebung. Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Band 7. Pernau, ICXVI.Eramuuseumide riigistamise seadus. Riigi Teataja 1940, 109, 1105.Glck, E. 1906. ber neolitische Funde in der Prnu und die Urbewohner der Pernau-gegend. Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, 19031905. Band 4. Pernau, 259318.Hansen, G. v. 1875. Die Sammlungen inlndischer Alterthmer und anderer auf die baltischen Provinzen bezglicher Gegenstnde des estlndischen Provinzial-Museums. Reval.Haridus- ja sotsiaalministri juhtnrid mndileidude inventeerimise ja alalhoidmise asjas. Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi Teataja, 1935, 11, 135136.Hartmann, H. E. 1871. Das Vaterlndische Museum zu Dorpat oder die Sammlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft und des Central-Museum vaterlndischer Alterthmer der Kaiserlichen Universitt zu Dorpat. Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band VI, Heft 3 und 4. Dorpat.Hausmann, R, 1898. berblick ber die Entwicklung der archologischen Forschung in den Ostseeprovinzen whrend der ietzten fnfzig Jahre.  "@C4K X @E5;>38G5A:>3> AJ5740, II. 830, 1898.Hausmann, R. 1902. Livlndische archologische Funde in der Ferne. Sitzungsberichte der Gesellschaft fr Geschichte und Alterthumskunde des Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1901. Riga, 125145.Hupel, A. W. 1781. Estnische Schmucksachen aus Grbern in Rippoka und Eusekll in der Sammlung des Verfassers. Nordische Miscellaneen, 3. Riga, 228229.Indreko, R. 1926. Die Rambachsche Sammlung. Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, 19141925. Band 8. Pernau, 283344.Indreko, R. 1937. Mtteid tuleviku tkava kohta muinasteaduse alal. ERK, nr 5/6. 110115.Jaanits, L. 1991. Nukogude Eesti arheoloogia Tartu-periood. Muinasaja Teadus, 1, 2044.Jaanits, L. 1995. Muinasteadus Tartu likoolis 19201940. Muinasaja Teadus, 3, 953.Jordan, P. E. 1892 Geschichte der Ehstlndischen literrischen Gesellschaft fr die Zeit von 1842 bis 1892. Reval.Jrv, V. 1977. Inimene ja kodu. Kodu-uurimise ajaloost Eestis. Tallinn.Kaalep, K. 2001. Eesti Rahva Muuseum Esimese maailmasja aastail. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat, XLV, 1136.Kriiska, A. 1997. Prnu muinasuurijad ja muinasteadus. Prnumaa ajalugu. Vihik 1. Prnu, 1829.Kuldna, V. 2002. Eestimaa Kirjanduse hingu Muuseum (Provintsiaalmuuseum) 18421940. Mon Faibleist ajaloomuuseumiks. Tid Ajaloo Alalt, 4. Tallinn, 964.Leinbock, F. 1934. Eesti Rahva Muuseum 19091934. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat. IXX, 1933/34, 148.Leppik, L. 1999. Ewald Tobien Vene iguse kaudu eestlaste ajaloo juurde. Ajalooline Ajakiri, 2, 4956.Lugas, V. 1991. Arheoloogid ja muinsuskaitse 19471950. MT, 1, 1019.Molvgin, A. 1994. Die Funde westeuropischer Mnzen des 10. bis 12. Jahrhunderts in Estland. Numismatische Studien, 10. Hamburg.Moora, H. 1927. Muinasteaduslike kogude juht. Eesti Rahva Muuseumi Vljaanne, 27. Tartu.Moora, H. 1930. Meie arkeoloogilise uurimise seniseid saavutisi ja lhemaid lesandeid. Ajalooline Ajakiri, 1/2, 3642.Moora, H. 1936. Muinas-Eesti nituse juht. Tallinn.Moora, H. 1938. Muuseum. petatud Eesti Selts 18381938. Lhike tegevus-levaade. Tartu, 5254.Pltsam, I. 1997. Prnu Muinasuurimise Selts. Prnumaa ajalugu. Vihik 1. Prnu, 1017.Pesti, O. 1995. Saaremaa muuseum 1920.1030. aastail. Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 19931994. Kuressaare, 98112.Pa, E. 1995. Saaremaa Uurimise Selts kui Saaremaa muuseumi rajaja. Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 19931994. Kuressaare, 9197.Pa, G. 2003. Saaremaa Muuseumi arheoloogilise kogu kujunemine. Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 20012003. Kuressaare, 4365.Schmiedehelm, M. 1932. Aastaaruanne. petatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1930, 223224.Selirand, J. 1977. Arheoloogia arengujooni Nukogude Eestis. Tallinn.Selirand, J. 1986. Muinasteadlaste uus kodu. Horisont, 5, 1315.Selirand, J. 1989. Jrjepidevusest eesti muinasteaduse kujunemisloos. Teaduslugu ja ndisaeg: 50 aastat Eesti Teaduste Akadeemiat (V vabariikliku teaduskonverentsi (2.3. novembril 1988) materjalid. Tallinn, 191199.Tallgren, A. M. 1923. Tartu likooli Arkeoloogia Kabineti muuseumi juht. TartuTallgren, A. M. 1924. Fhrer durch das Museum des Archologischen kabinets der Universitt Dorpat. Dorpat.Tender, E. 1938a. Numismaatika. petatud Eesti Selts 18381938. Lhike tegevus-levaade. Tartu, 4546.Tender, E. 1938b. petatud Eesti Seltsi mndikabineti tegevusest. Ajalooline Ajakiri, 1, 4548.Tvauri, A. 2000. Arheoloogilised kaevamised Viljandi linnuses 1939. aastal. Viljandi Muuseumi Aastaraamat 1999. Viljandi, 7994.Valk, H. & Metsallik, R. 1993. hest vaheetapist Tartu arheoloogia ajaloos. Stilus, 4, 4348.Vislapuu, A. 1998. Vljakaevamiste komiteest Viljandi Muuseumini. Viljandi Muuseumi Aastaraamat 1997. Viljandi, 415. Eesti arheoloogiliste kollektsioonide kujunemine ja hetkeolukordResmeeHuvi muististe vastu tekkis Baltimaade haritlaste hulgas 18. sajandi teisel poolel. See avaldus esmalt mitmesuguste kalme- ja juhuleidude, mntide, piltide, dokumentide ja nende koopiate kogumises ja silitamises ksikute harrastajate poolt.Tingimused muuseumide ning avalike ja teaduslike arheoloogiliste kogude tekkimiseks kujunesid seoses teaduslike seltside asutamisega Vene Impeeriumi Balti provintsides 19. sajandi I poolel. Esimene sedalaadi selts tnapeva Eesti alal oli petatud Eesti Selts (Gelehrte Estnische Gesellschaft), mis loodi Tartus 1838. aastal. Selts asutas oma muuseumi, kuhu Esimese maailmasja eelhtuks kogunes esinduslik arheoloogiakogu. Eestimaa kubermangus sai muinasteaduse alase tegevuse keskuseks 1842. aastal Tallinnas asutatud Eestimaa Kirjanduse hing (Estlndische Literrische Gesellschaft). Selle juurde kogunenud kollektsioonide baasil asutas hing 1864. aastal Eestimaa Provintsiaalmuuseumi, mis oli kuni 1920. aastate alguseni Eesti parim muuseum, arvestatava arheoloogia- ja numismaatikakollektsiooniga.Prast Eesti iseseisvumist loodi Tartu likooli arheoloogia ppetool ja uurimisasutusena Arheoloogia Kabinet. Viimase juurde asutati ka Arheoloogia Muuseum, kuhu koondati petatud Eesti Seltsi ja mitmed muud arheoloogiakogud. 1920.1930. aastatel oli likooli Arheoloogia Muuseum ala keskmuuseumiks Eestis. Kogud tienesid peamiselt likooli enda arheoloogide poolt tehtud kaevamiste leidudega ning vastavalt muinsuskaitseseadusele riigile tulnud leidudega. Tegevust jtkas ka Provintsiaalmuuseum Tallinnas ja mitmed kohalikud muuseumid, kuid arheoloogilisi leide kogunes neisse neil aastatel vhe.Teine maailmasda ja alanud nukogude okupatsioon hvitasid Eesti senise teadus- ja muuseumikorralduse. 1940. aastal likvideeris nukogude vim provintsiaalmuuseumi ning osa selle kogudest (ms arheoloogiakogud) lksid le vastloodud Eesti NSV Ajaloo- ja Revolutsioonimuuseumi. Prast Saksa okupatsiooni lppemist 1944. aastal korraldati teadusasutused ja muuseumid tiesti uuel viisil. Tartu likooli arheoloogiakogud anti 1948.1949. aastail le vastloodud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudile ja viidi Tallinna. 1950. aastal arheoloogia ppetool ja kabinet Tartu likoolis suleti ja peaaegu kogu arheoloogiaalane uurimist koondati Ajaloo Instituuti Tallinnas. Siin jtkus ka arheoloogiliste kollektsioonide suurenemine, seda peamiselt Ajaloo Instituudi enda korraldatud kaevamiste leidudega. Eriti kiiresti on kogud hakanud kasvama 1980. aastatel, mil algasid suuremahulised avariikaevamised ehitusobjektidel.Alates 1950. aastate lpust hakati ka Ajaloo Instituudi poolt korraldatud vljakaevamiste leiumaterjali andma kohalikele muuseumidele, kuigi neis veel arheolooge polnud. Endise Provintsiaalmuuseumi baasil loodud Eesti NSV Ajaloomuuseumi veti 1972. aastal tle arheoloog, mille tulemusena ka sealne arheoloogiakogu hakkas kiiresti suurenema. Eesti taasiseseisvumise jrel 1991. aastal on taastatud arheoloogia ppetool ja kabinet Tartu likoolis. Sellega seoses on taas tekkinud ka likooli arheoloogiakogu, mille he osana on Ajaloo Instituudist likooli kogudesse tagasi toodud petatud Eesti Seltsi kollektsioon. Jtkunud on ka Ajaloo Instituudi arheoloogiakogude kiire kasv. Lisaks on suured arheoloogiakollektsioonid kogunenud mitme kohamuuseumi juurde, eelkige kasvavad need keskaja linnakaevamiste leiumaterjali arvel. Seetttu on mitmes kohamuuseumis (Tartu, Viljandi, Prnu) tl ka arheoloogid.Eesti arheoloogilised kollektsioonid on kogunenud jrjepidevalt. Kaotused Esimeses ja Teises maailmasjas ning okupatsioonide tttu on nneks olnud thised. Kll aga on aja jooksul toimunud institustionaalseid mberkorraldusi ja kogude jagamist ning kolimist Tartust Tallinna vi Tallinnast Tartusse vi kohamuuseumidest le-eestilistesse kollektsioonidesse, mis enamasti on tingitud vimu ja riigikorra vahetusest.Juba alates 1920. aastate algusest on Eesti suurimad arheoloogiakogud paiknenud kesksete arheoloogiaga tegelevate uurimisasutuste juures, milleks on olnud ja on Tartu likool ja Ajaloo Instituut. Selline lahendus on taganud kollektsioonide hea kasutatavuse uurijate poolt, teisalt on see aga phjustanud muinasteaduslike kogude ebapiisava eksponeerituse. Muuseumide arheoloogia-alane kogumis- ja uurimist on enne 1990. aastaid olnud vhene.Eesti arheoloogiakollektsioonide hinnanguliseks kogusuuruseks on umbes 1,4 miljonit silikut. Hetkel paikneb Eesti suurim ja esinduslikum, le miljoni siliku sisaldav arheoloogiakollektsioon Tallinnas Ajaloo Instituudis, mille juures on ka maa suurim ja vrtuslikeim numismaatiline kollektsioon enam kui 100 000 mndiga. Suur, tervet Eesti ala ja selle minevikku kattev esemekollektsioon on ka Tartu likooli Arheoloogia Kabinetis. Eesti Ajaloomuuseumi vana ja traditsioonidega arheoloogiakollektsioon Tallinnas on kogutud peamiselt Phja- ja Lne-Eestist. Suured vi viksemad arheoloogiakogud on ka maakonna- ja linnamuuseumides, koosnedes reeglina nende muuseumi tegevuspiirkonnast saadud kaevamis- ja juhuleidudest. Oli vlja kasvanud endisest Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonnast. he peanumbri all vib Eesti arheoloogiakogudes olla vaid ks ese (niteks juhuleid) vi kik he muistise kaevamisel saadud leiud. Kuna ka alanumbreid on arheoloogilistele leidudele antud erinevalt (mnikord on nummerdatud jooksva numeratsiooniga kik leiud, teinekord vaid hest kihist/korrisest ja ruudust prit leiud, mnel juhul on nummerdatud vaid ilmekamad savinukillud), on leidude koguarvu kohta vimalik anda vaid hinnang. Mntide arv oli mnevrra suurem, sest he numbri all oli sageli mitu mnti. Kuna 2000. aastal tagastati petatud Eesti Seltsile tema arheoloogiakogud (2513 peanumbrit), kuid kollektsiooni numeratsiooni muuta pole vimalik, on Ajaloo Instituudi arheoloogiakollektsiooni suurus tegelikkuses 4191 peanumbrit.R_f 9:9QsuJ|I>#F&!&&&(R+////69l9::;<B?S?c@@mCCC'I(IJJ1KhZhQ#6CJaJmH sH hZhQ#CJaJmH sH hZhQ#56CJaJhZhQ#56aJhZhQ#6CJaJhZhQ#6aJhZhQ#aJhZhQ#5aJhZhQ#CJaJ8ABPQR_`, - fg   9:9:PQstu #\MN&' ) * $$&&&!&"&((R+S+--//3& 0` P@1$7$8$H$3366495969l9m9N:O:;;>>lCmC'I(ITKUK4M5M6M& 0` P@1$7$8$H$1K2KgL6MJM1VBWEWXWYW|W}WYYY[\^__ac dddfiijkkkkl l{lźκźşźźńńwdwwWWhZhQ#aJmH sH %jhZhQ#0JUaJmH sH hZhQ#aJmHsHhZhQ#6aJ!jhZhQ#0JCJUaJjhZhQ#0JUaJhZhQ#56aJhZhQ#CJaJhZhQ#aJhZhQ#CJaJmHsHhZhQ#CJaJmH sH %hZhQ#B*CJaJmH phsH "6MJMKMOOPPRRBUCUCWDWEWXWYW|W}WYZ[[\^]^aa1$1$& 0` P@1$7$8$H$adddddff*i+ijjlkkk l|lll"p#p$papbpqqtt & F1$ & F1$1${l|lll;mmo!p"p$papaqyqzq{qqqt)uyvv||t} ~~fÇ&(f(0Joԗ՗ҞӞԞФҷҷҷҞҞҞhZhQ#aJmHsHhZhQ#5CJaJhZhQ#aJmHsHhZhQ#CJaJmHsHhZhQ#6CJaJhZhQ#CJaJhZhQ#aJmH sH hZhQ#aJhZhQ#aJmHsH9twwyy{{||||| ~~  fg&'(ghpq1$q;<ԗ՗ٚښlmҞӞԞt1$1$1$1$:VXYBHIcdghnoyzͰΰ߰!"-/2367:;EFKLƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹƹhZhQ#aJmHsHhZhQ#aJmH sH hZhQ#CJaJmHsHhZhQ#6aJhZhQ#CJaJhZhQ#aJItuXYAB!"#RShiعٹڹTU1$& 0` P@1$7$8$H$1$1$LMNRSXY\cjlopstxy}~ıϱֱױٱڱ #$'(01:;DEOP]^cegh}hZhQ#aJmHsHhZhQ#aJmH sH [}~Ȳɲβϲܲݲ !#'(+7:;ABJRSTWXZ_`ahipq~hZhQ#aJmH sH hZhQ#aJmHsH[ijųƳdzγ#RعڹþľɾʾپuvwyzɱɱɱɱɱɱɱɱɱɱɱɱɱɱɱhZhQ#CJaJmH sH hZhQ#aJhZhQ#CJaJmHsHhZhQ#6aJmHsHhZhQ#aJmHsHhZhQ#aJmH sH F\]MN#$%KLopEFOP1$& 0` P@1$7$8$H$ #%&'(./7DFHLMSTYZ[\^_`acdvE%KLoF:eøhZhQ#B*CJaJph!jhZhQ#0JCJUaJhZhQ#5aJhZhQ#aJhZhQ#CJaJhZhQ#5CJaJmHsHhZhQ#CJaJmHsHhZhQ#CJaJmH sH hZhQ#CJaJmHsH4P:;qr uv12& 0` P@1$7$8$H$e ;Z[B@23D%6M[ lv姘剧姘姘hZhQ#CJaJmHsHhZhQ#CJaJmHsHhZhQ#5CJaJmHsHhZhQ#5aJhZhQ#5CJaJhZhQ#CJaJmH sH hZhQ#aJhZhQ#CJaJhZhQ#B*CJaJph6 EF;<& 0` P@1$7$8$H$& 0` P@1$7$8$H$AB23$%LM kl  uv+,  vw| v,>? /xyzWi    $ {      ξ%hZhQ#B*CJaJmHphsHhZhQ#CJaJmHsHhZhQ#5CJaJmHsHhZhQ#6CJaJmHsHhZhQ#CJaJmHsHhZhQ#6CJaJhZhQ#5CJaJhZhQ#CJaJ7wxyzVW    z {   G H   , -   H X       - ?    /    ! !"" ###########$\\\\ \ \ \\\\\\\\\\ĬhM@0JmHnHu hQ#0JjhQ#0JUUjh>uUh>uhQ#jhQ#0JUhZhZCJaJhZhQ#6CJaJhZhQ#5CJaJhZhQ#CJaJ3        bcZ[01   !" ##########$\ \ \ \\\\\\h]h&`#$PAGE PAGE 1(/ =!"#$% B@B Normaallaad_HmH%sH%tH :@: Pealkiri 1$@&CJ>@> Pealkiri 2$@&6CJ>@> Pealkiri 3$@&5CJ>@> Pealkiri 4$@&5CJ >@> Pealkiri 5$@&5CJ6A@6 Ligu vaikefontViV  Normaaltabel :V 44 la *k*Loendita <@< Allmrkuse tekst<&@< Allmrkuse viideH*PR@P Taandega kehatekst 2 7`7CJ2B@"2 KehatekstCJ2 @22 Jalus9r 6)@A6 LehekljenumberQWaHK36 ^ABPQR_`,-fg   9 : 9 : P Q stuMN&' )*!" R#S#%%''++..415161l1m1N2O23366l;m;'A(ATCUC4E5E6EJEKEGGHHJJBMCMCODOEOXOYO|O}OQRSS\V]VYY\\\\\^^*a+abblccc d|ddd"h#h$hahbhiillooqqssttttt vv w wzzf~g~&'(ghpq;<ԏՏْڒlmҖӖԖtuXYAB!"#RShiرٱڱTU\]MN#$%KLopEFOP:;qr uv12 EF;<AB23$%LM kl uv+, wxyzVWz{GH,-  b c Z[01     80000000R0R0R0R0R0R0R0R0R0R(0R0 00 0 0 0 0 0 0 0 (0 0u0u0u0u0u0u0u0u0u0u0u0u0u0u0 0000000000000000H00610610610610610610610610610610610610610610610610 06E06E06E06E06E06E06E06E06E06E06E06E(06E0EO(06E0YO0YO0YO0YO0YO0YO0YO0YO0YO0YO0YO0YO0YO0YO0YO0YO0YO0YO0YO0YO0YO 0YO 0YO 0cYO 0cYO 0cYO000000000000000000000000000000000000000000000(000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000@0@0@0@0003@0I00@0I00@0I00@0I00y00y00y00@0@0y00I00T $$$'1K{lL}ev \36MatqtP #\\  '!! OLE_LINK6 OLE_LINK5!9'r^|4_`.a<.]@&fIV*urn:schemas-microsoft-com:office:smarttags PersonNamehttp://www.microsoft.com Dr IO  , 1 dgJWXdehir~#$'(78ABDEI$+MSlt"#23>LQ MRSY#&'56<=?fn#NW $$&&&&&&' 'B'H'7*;*<*?*@*E*++,,,,-)-----g.r.1 1222233333444U5_5B7S7c8k8l8y8z88::V;^;;;;;;;;;7<><==7>;>d>h>>>/?4?m?r???I@P@.A4A5A=A>ACADAWAXAjArA|A}AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAB BBBBB&B'B,B.B4B9B>B?BFBGBMBOBSBZB`BaBiBjBvBwBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBCCCCCCCC,C.C1C8C>C?CDCHCRCUC_C`CnCoCtCuCCCCCCCCCCCCCCCCCCCCCCCCCCCDDD DDD!D#D.D/D8D9D;DEFOPXY^_eoqx­íȭɭҭӭ֭حڭۭ  !$%'(-.89BDGHPQTU^_bcpryĮɮѮӮ֮׮ݮޮ !")*46CDIJUV_`hitu{|įůί֯ܯޯ#$.03489GHWX^elmuvŰưϰаְװ߰ "#)13:@AKLWXdeklnostͱαֱڱ"#(),-67HIMNQRZ[abfgltz{ȲʲѲӲزٲ۲ܲ#%+,/056=>EFKLUV_`hilmz{óijɳ˳ҳӳݳ޳ '(019:=DLMVW_`hjmnpqwx}~ȴɴԴմߴ"#&',.1289>?BDFGKMPQZ[fmov~õƵǵ͵εصٵ!"-.78<=DER[abghno~öĶɶʶٶ&'+289=>LNUV_`ijpqŷƷ̷ͷ޷߷#%,-1289<CIKNOTUfgvwŸƸиѸָ׸۸ܸ !.07;HLX]himnxy{|Źƹйѹܹݹ #$(*,-56BCHJST[_efjmtvyz̺ͺֺ׺޺ߺ #%'./7DFHLMSTY[\`cdvxEOP]jopz{üмռּڼۼ$19:BCJTZ[_ivw|}ŽƽϽٽ  @BOR^`+-eg   8 : 8 : O Q ruLN%' (* " Q#S#%%''++..3161k1m1M2O23366k;m;&A.A4AAA6B8BZB`BBB8C>CCCCCgD3E6EIEKEGGHHJJAMCMBOEOWOYO{O}OQRSS[V]VYY\\\\^^)a+abbkclcccccd d{d|dddeVfWf]fufffgg!h$h`hbhiillooqqsstttt vv w wzze~g~%(fhoq:<ӏՏؒڒkmіԖМsuWB6XZ%KL[^_lLnpDFNP9;pr tv02 DF:<@B 13#%KM jl tv*, vxxzUWy{FH+-  a c Y[/1    33333333333333333Bclccc|ddeeBجi^|h^`.^`o(.hpLp^p`L.h@ @ ^@ `.h^`.hL^`L.h^`.h^`.hPLP^P`L.^f Z>udU#M@PnQ#{0@ABH AA4@@@UnknownGz Times New Roman5Symbol3& z Arial"1hݡݡ(=&))!433F2qHX?d20Eesti arheoloogiliste kollektsioonide kujunemineAndres TvauriEESTI KUNSTI AKADEEMIA Oh+'0 4@ ` l x4Eesti arheoloogiliste kollektsioonide kujunemineAndres TvauriNormalEESTI KUNSTI AKADEEMIA2Microsoft Office Word@F#@NE#@>n#@>n#)՜.+,0 hp|   3 1Eesti arheoloogiliste kollektsioonide kujunemine Tiitel  !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ[\]^_`abcdefghijklmnopqrstuvwxyz{|}~Root Entry Fn#1Table>}WordDocument*^SummaryInformation(DocumentSummaryInformation8CompObjr  F Microsoft Office Wordi dokument MSWordDocWord.Document.89q