ŠĻą”±į>ž’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Įq` šæ\bjbjqPqP%*^::Į4%’’’’’’¤>>>Zrrr†Š9Š9Š98Ā9\:„†@y¶®:®:"Š:Š:Š:Š:.ž:; ›xxxxxxx$öyh^|ŠĮx9r.<Š:Š:.<.<ĮxrrŠ:Š:śxģuģuģu.<ü.rŠ:rŠ:›xģu.<›xģuģuxrr?xŠ:¢: `Ļžn#ĘŠ9*k¬ /xwx$y0@y7x.}Öt¬.}?x.}r?x8;>\;,ģuˆ;$¬;‚;;;ĮxĮx‚uj;;;@y.<.<.<.<†††3Š9†††Š9†††rrrrrr’’’’ Eesti arheoloogiliste kollektsioonide kujunemine ja hetkeolukordAndres TvauriSissejuhatusArheoloogilised leiud on juba esimeste kuriositeedikabinettide ja muuseumide tekkimise ajast alates olnud ihaldatud kogumisobjektiks. Enne arheoloogiateaduse kujunemist 19. sajandi esimesel poolel, hinnati muinasesemetes eelkõige nende eriskummalisust, nende esteetilist ilu või otsest ainelist väärtust väärismetalli näol. Tegemist oli samalaadsete muuseumieksponaatidega kui ajaloolised relvad, kunstiteosed, võõramaised esemed või eriskummalised teokarbid.Arheoloogiateaduse arenedes muutusid aga arheoloogiliste kollektsioonide koostamise põhimõtted ja sellega seoses ka nende suhe muude muuseumikogudega. Arheoloogiliste kaevamiste metoodika arenedes ja täiustudes hakati talletama üha enam leide, sealjuures ka selliseid esemeid, mis ilma leiukontekstita mingit väärtust ei omanud. Arheoloogiliste leidude kogumisel ei olnud enam oluline nende kui esemete väärtus iseenesest, vaid neist sai peaasjalikult allikmaterjal teaduslikule uurimistööle. Arheoloogiliste leidude leiukontekst hakkas omama tähtsust, leidudest sai osa arheoloogilistel kaevamistel kogutud teaduslikust informatsioonist lisaks kaevamisplaanidele, joonistele ja fotodele. Seetõttu juba 19. sajandi jooksul eraldati arheoloogilised kollektsioonid muuseumides eraldi osakondadesse ja neid hakkas kogunema ka Ülikoolide või muude teadusasutuste juurde.Arheoloogiakogude spetsiifika nõuab enamasti kaevamisel saadud metall- ja orgaanilisest ainest leidude kiiret konserveerimist, sest keskkonnatingimuste muutudes algavad kiired lagunemisprotsessid. Juba konserveeritud leiud vajavad hoidlates pidevat jälgimist ning mõnikord ka täiendavat konserveerimist. Seetõttu on arheoloogiakogude säilitamiseks vajalikud spetsiaalseid säilitustingimsed ja enamasti ka konserveerimisvõimaluste olemasolu kogusid säilitavas asutuses.Arheoloogiliste kollektsioonide kujunemisest Eestis on seni kirjutatud vaid põgusalt ja möödaminnes Eesti arheoloogia arengut või mõne konkreetse muuseumi ajalugu käsitlevates uurimustes. Tänaseks on Eesti teadusasutustesse ja muuseumidesse kogunenud juba kaugelt üle miljoni arheoloogilise leiu hõlmavad kollektsioonid. Seega on siinkohal igati põhjendatud anda ülevaade nende kogude kujunemisest ja hetkeolukorrast.Baltisaksa perioodEsimesed kollektsionääridHuvi muististe vastu tekkis Baltimaade haritlaste hulgas 18. sajandi teisel poolel. See avaldus esmalt üksikute harrastajate kogumistegevuses – mitmesuguste kalme- ja juhuleidude, müntide, piltide, dokumentide ja nende koopiate kogumises ja säilitamises.Üks esimesi selliseid kogujaid ja ühtlasi leidude publitseerijaid oli Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel (1737–1819). Juba 1780. aastaks oli Hupelil väike esemetekogu, mis moodustus Laiuse kihelkonnast Ripuka kivikalmest saadud leidudest (Hupel 1781, 228–229). Enda koostatud Riias trükitud Liivi- ja Eestimaa olusid ja ajalugu käsitlevates väljaandesarjades Topographische Nachrichten (1774, 1777 ja 1782) ja Nordische Miscellaneen (1781–1798) avaldas ta muu hulgas andmeid nii muinasleidudest kui ka mitmetest kinnismuististest.Teine märkimisväärsem varajane ajalooliste materjalide ja muinasesemete koguja oli Võnnu kirikuõpetaja Eduard Philipp Körber (1770–1850). Temalt on säilinud ka tuhandeid lehekülgi pikk käsikirjaline pärand, mis käsitleb mitmete Eesti linnuste ajalugu ja topograafiat (KM KO, reg. 1950/37).Õpetatud Eesti Seltsi ja Tartu Ülikooli arheoloogilised kogudArheoloogiline uurimistöö rajaneb peamiselt arheoloogilisel leiumaterjalil. Seepärast oli leiukollektsioonide tekkimine muinasteaduse arengu eelduseks. Sobivad tingimused avalike ja teaduslike arheoloogiliste kogude tekkimiseks kujunesid seoses teaduslike seltside asutamisega Balti provintsides 19. sajandi I poolel, millest esimene omalaadne oli 1815. aastal asutatud Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts (Kurländischen Gesellschaft für Literatur und Kunst) Miitavis (Jelgavas) ja teine 1834. aastal asutatud Venemaa Balti Provintside Ajaloo ja Muinasaja Uurimise Selts Riias (Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands zu Riga). Esimene ja tähtsaim sedalaadi selts tänapäeva Eesti alal oli Õpetatud Eesti Selts (Gelehrte Estnische Gesellschaft), mis loodi Tartus 1838. aastal. Juba seltsi põhikiri nägi ette “eesti” muuseumi loomise. Õpetatud Eesti Selts (ÕES) asutaski peagi oma muuseumi ja arhiivi, mille esimene koguhoidja, tollase ametinimetuse järgi konservaator, kunstnik Friedrich Ludwig von Maydell (1795–1846) seati ametisse 1842. aastal (Moora 1938, 52). Muuseumikogude aluseks said E. P. Körberi kogud. ÕESi kogudesse jõudsid ka Hupeli kollektsiooni jäänused (Hausmann 1898, 1). Seltsi asutajad Fr. R. Kreutzwald, anatoomiaprofessor A. F. v. Hueck, kirikuõpetaja J. S. Boubrig jt. kaevasid mitmetel kalmetel, kust saadud leiud andsid lisa Seltsi arheoloogiakogule. 1859. aastal koosnes ÕESi muinasesemete ja käsikirjade kollektsioon juba 7658 säilikust. Kuni 1860. aastani olid selle kogu hoiutingimused üpris kehvad – see asus eramaja kuuris, talli ja heinaküüni vahetus naabruses (Leppik 1999, 54). Õpetatud Eesti Seltsi muististekogu jäi pikemaks ajaks üsna väikeseks ja kuna selle ülalpidamine üksnes nappide liikmemaksude varal ei olnud kindlustatud, asutas Fr. Kruse 1843. aastal ülikooli juurde Isamaaliste Muististe Keskmuuseumi (Central-Museum vaterländischer Alterthümer). Pärast Fr. Kruse lahkumist ülikoolist 1853. aastal selle väike kogu enam ei täienenud. 1859. aastal oli selles 2533 eset (Leppik 1999, 54). Ka seda kogu hoiti kehvades tingimustes ülikooli aula rõdul (Hausmann 1902, 128).1859. aastal valiti ÕESi esimeheks professor Ewald Tobien (1811–1860), kes tegi ettepaneku ülikooli Isamaaliste Muististe Keskmuuseumi ja ÕESi kogude ühendamiseks. 1860. aastal liidetigi ÕESi ja ülikooli arheoloogilised kogud ühiseks Isamaaliseks Muuseumiks (Das vaterländische Museum zu Dorpat), kusjuures mõlemad asutused jäid oma kogude valdajaiks. Ühendamise järel paigutati muuseum 1861. aastal Ülikoolile kuuluvasse majja Suurturu ja Rüütli tänava nurgal (praegu Raekoja pl 6), kus see paiknes kuni 1921. aastani. 1860. aastatest alates hakkas kogu kiiresti kasvama. Eriti palju uusi esemeid saadi juurde 1870. aastatel, mil muinsushuviline krahv Carl Georg von Sievers (1814–1879) peamiselt Põhja-Lätis mitmeid kalmeid kaevas. Pärast kollektsioonide ühendamist tegi suure töö kogude korrastamisel joonistusõpetaja Hermann Eduard Hartmann (1817–1881), kes oli pikaaegne ÕESi konservaator (1857–1880). Tema koostatud ühendatud muuseumikogude illustreeritud kataloog avaldati 1871. aastal ÕESi Toimetiste sarjas (Hartmann 1871). See oli esimeseks sellelaadseks väljaandeks Eestis. Võib ka öelda, et selleks ajaks oli ÕESi muuseum suurim ja korrastatuim arheoloogiakollektsioon kogu Baltimail (Moora 1938, 53). Rõhuva enamuse ÕESi kollektsiooni kuulunud esemetest moodustasid tollal arheoloogilised leiud. Teine kogude kiirema kasvamise periood oli vahetult enne 1896. aastal Riias toimunud X ülevenemaalist arheoloogiakongressi, mil kaevati hulgaliselt muistiseid, et saada esemeid kongressi ajal korraldatud näituse jaoks.Seltsi kollektsioon täienes kuni Esimese maailmasõjani. Aastatel 1914–1918 ÕES ei tegutsenud, isegi Seltsi ruumid kus kogud paiknesid, olid ülikooli valitsuse korraldusel kinni pitseeritud ja avati alles saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal. Samal aastal saksa armee Tartust lahkumise või sellele järgnenud bolsevike võimu perioodil läks kaduma osa väärtuslikematest müntidest (Tender 1938b, 46), kuid muud kogud säilisid kadudeta kuni Eesti väed 1919. aasta jaanuaris Tartu vabastasid.Eestimaa ProvintsiaalmuuseumEestimaa kubermangus sai muinasteaduse alase tegevuse keskuseks 1842. aastal Tallinnas asutatud Eestimaa Kirjanduse Ühing (Estländische Literärische Gesellschaft). Võrreldes Õpetatud Eesti Seltsiga, mille asutajate hulgas oli ka eesti päritoluga haritlasi, oli Eestimaa Kirjanduse Ühing kogu oma tegevuse vältel puhtalt baltisakslastest liikmeskonnaga ja baltisaksameelne (samas ka riigitruu) organisatsioon. Muuseumi asutamine oli sätestatud juba selle ühingu põhikirjas ning vastavalt sellele hakatigi kohe koguma ajaloo, kunsti ja loodusega seonduvat materjali (Kuldna 2002, 12). Kujunevate kogude eest asus esimesena hoolitsema muuseumi alusepanija, Eestimaa kubermangu prokurör Carl Julius Albert von Paucker (1798–1856).Alates 1843. aastast paiknes Eestimaa Kirjanduse Ühing (EKÜ) koos varadega kubermangugümnaasiumi (praegu Vene 22) taga asunud koolikolleegiumile kuulunud linnamüüriäärses majas, kus ühingu käsutuses oli neli tuba. Neist ühes asus raamatukogu ja teises – saalis, kus korraldati ka koosolekuid – muuseum. Arendama hakati seda õieti alles 1856. aastast, kui soetati kolm suurte klaasustega kappi (Kuldna 2002, 13). 1860. aastate alguseks kujunes ka arheoloogiakogu, kus mainiti 100 leiunumbrit, sealhulgas “paar väga väärtuslikku sõjakirvest”, pronksist ja hõbedast ehteid, relvi jne (Kuldna 2002, 14).Kasvavad kogud viisid Kirjandusühingu liikmed mõttele kujundada senine muuseum omaette üksusena tegutsevaks provintsiaalmuuseumiks, mille tööd juhitakse põhikirja alusel muuseumiseltsi poolt, kuid endiselt EKÜ egiidi all. Senisest suletud institutsioonist pidi saama avalikkusele suunatud üldhariv asutus (Kuldna 2002, 15). Eeskujuks oli muuhulgas 1852. aastal asutatud Saksa Rahvusmuuseum Nürnbergis (Jordan 1892, 30). Eestimaa Provintsiaalmuuseum loodigi 1864. aastal. Juba samal aastal kolis vastloodud muuseum Kanuti gildi hoone teisele korrusele Pikal tänaval, kus avati ka avalik ekspositsioon (Kuldna 2002, 17).Pärast väljapanekute avamist külastajatele hakkasid kogud kiiresti kasvama. 1875. aastal jõuti avaldada trükis muuseumi kataloog, mille koostajateks olid gümnaasiumi ülemõpetaja, muuseumi eestseisuse liige Gotthard Johann von Hansen ja konservaator Paul Eduard Jordan (Hansen 1875). Järgmine kirjeldus kogudest avaldati P. E. Jordani poolt 1892. aastal koostatud EKÜ tegevuse ülevaates (Jordan 1892). Selle andmetel olid Eestist pärit arheoloogilised leiud koondatud kahte fondi – Balti provintside kiviaja esemed ja kodumaised esemed. Lisaks oli eraldi numismaatikafond.Arheoloogia- ja numismaatikafondid kasvasidki kõige jõudsamini, neid kasutati ka kõige intensiivsemalt nii uurimistöös kui ka näitustel. Arheoloogiafond kasvas esialgu annetustena saadud juhuleidude arvel. Mõni kollektsioon omandati ostu teel, näiteks 1896. aastal Jaan Jungi kogu, mille ta oli koostanud seoses kinnismuististe registreerimisega. Ka numismaatikafond kasvas järjepidevalt nii üksik- ja aardeleidude kui ka lisandunud kollektsioonide näol. 1895. aastast hakkas muuseum tegelema ka arheoloogiliste väljakaevamistega. 1894. aastal tööle asunud konservaator Axel von Howen alustas arheoloogiakogu läbitöötamist, hakates üles märkima ja välja selgitama ka esemete leiukohti. Enne teda oli materjal liigitatud eeskätt tüpoloogilise tunnuse järgi. Küllap tingis suurema põhjalikuse ka 1896. aastal Riias X ülevenemaalise arheoloogiakongressi puhul korraldatud suur näitus, kus Provintsiaalmuuseumgi osales (Kuldna 2002, 25–26).Kardinaalsed muutused muuseumis toimusid 1911. aastal, mil EKÜ omandas krahv E. Ungern-Sternbergi endise aadlipalee Tallinnas Toompeal Kohtu 6, ning muuseum koliti sinna üle. Sellega paranes muuseumi olukord oluliselt – uues ekspositsioonis leidsid koha ka arheoloogilised leiud. 1911. aastal pärast A. von Howeni surma asus uueks konservaatoriks ajalooõpetaja Artur Leopold Spreckelsen (1864–1939), kes jätkas ja süvendas oma eelkäija suunda, sh arheoloogiakogude läbitöötamist. Arheoloogia kõrval kujunes tema lemmikalaks numismaatika. A. Spreckelsen ja praost ning ajaloouurija Rudolf Winkler sooritasid ka mitmeid arheoloogilisi kaevamisi. Alates 1912. aastast võttis kaevamistöödest osa ka dr Adolf Friedenthal (1874–1941). Need tööd kasvatasid tublisti arheoloogilisi kollektsioone.1914. aastal alanud Esimene maailmasõda tõi kaasa järsu languse baltisaksa kultuurielus. Põhjuseks oli uus venestamise pealetung. Näiteks 1915. aastal esitati nõue pidada muuseumi arvelevõturaamatut vene keeles. Tõsine oht tõusis Provintsiaalmuuseumi kohale 1917. aastal, kui seoses rinde lähenemisega algas evakueerimislaine ja Tallinna Evakueerimiskomisjon pöördus EKÜ poole, nõudes sõja eest Venemaale viidavate riiklikku ja ühiskondlikku tähtsust omavate varade nimekirja. Kuid muuseum jättis iseteadvalt nii sellele kui ka hilisemale meeldetuletusele vastamata ja Eestile hinnalised kollektsioonid säilusid (Kuldna 2002, 42).Kohalikud baltisaksa ajalooseltsid ja nende muuseumidTartu ja Tallinna kesksemate teadusseltside kõrvale tekkis 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel kümnendil kohalikke baltisaksa ajalooseltse, kes algusest peale hakkasid tegelema muinasesemete kogumise ja muuseumitegevusega. Vanimaks kohalikuks baltisaksa ajalooseltsiks oli 1862. aastal asutatud Narva Vanaaja Uurimise Selts (Narvasche Alterthums-Gesellschaft). Seltsi juurde rajati samal aastal ka Eesti esimene kohamuuseum, kuid selle tegevuse põhirõhk oli ajaloolise aja eksponaatide kogumisel ja arheoloogilisi leide kogunes muuseumisse väga vähe. Järgmine baltisaksa kohalik ajalooselts asutati 1865. aastal Saaremaal Kuressaares (Verein zur Kunde Oesels), mille juurde loodi kohe ka muuseum. Suured teened seltsi asutamisel ja arendamisel olid Kuressaare Gümnaasiumi klassikaliste keelte õpetajal Jean Babtiste Holzmayeril (1839–1890), kes juhtis muuseumi selle asutamisest kuni oma surmani. Tema poolt läbi viidud arheoloogilistel kaevamistel saadud leiud panidki aluse muuseumi kogudele. Holzmayeri surmaastal oli muuseumis juba 1163 arheoloogilist eset ja 1877 münti, neistki suurem osa oli pärit muinasaegsetest mündiaaretest (Püüa 2003, 49). Esialgu paiknesid muuseumi kogud seltsi liikmete kodudes, seejärel raekojas ja Kuressaare Gümnaasiumi ruumides. 1892. aastal asus muuseum Kuressaare linnusesse, kus see ka publikule avati (Püüa 1995).1877. aastal loodi Viljandis kohaliku baltisaksa seltskonna algatusel Viljandi keskaegse ordulinnuse väljakaevamiseks vastav komitee (Ausgrabungskomité), mis aastatel 1878 ja 1879 korraldas suuremahulised väljakaevamised Viljandi lossivaremetes. Pärast kaevamisi võtsid komitee juhttegelased suuna tegevuse kandmisele arheoloogilistelt kaevamistelt laiemale pinnale. Nii asutatigi 1881. aastal Viljandi Kirjanduslik Selts (Felliner litterarische Gesellschaft), mille üheks osaks sai Viljandi linnuse leidudest alguse saanud muuseum, kuhu hakkas tasapisi annetuste näol kogunema ka muid esemeid, peamiselt münte. Muuseumi säilitustingimused olid esialgu kehvad – kuni 1892. aastani olid kogud kuhjatud kohaliku maagümnaasiumi ühte tuppa. Alles 1892. aastal sai muuseum kasutusele terve maagümnaasiumi hoone tiiva, mis võimaldas kogusid ka eksponeerida. 1890. aastatel täienes see kollektsioon mitmete arheoloogiliste kaevamiste leidudega, mida Viljandis või selle ümbruses sooritas Tartu Ülikooli ajalooprofessor R. Hausmann. Viljandi Kirjandusliku Seltsi muuseumi tegevus jäi siiski asjaarmastajalikuks. Näiteks esimene muuseumikogude kataloog saadi valmis alles 1912. aastaks (Vislapuu 1998, 4–12).1896. aastal asutati Pärnu Muinasuurimise Selts (Alterthumforschende Gesellschaft zu Pernau), mille valdusse hakkas tänu seltsi liikmete poolt teostatud väljakaevamistele kogunema ka esemekollektsioon (Põltsam 1997). Muuseumi arheoloogiakogud täienesid aga eelkõige Pärnu jõe põhjast leitud arvukate kiviaegsete esemetega, mis saadi kingituseks kohalikelt muinsushuvilistelt kollektsionääridelt, kes ise ka muuseumi töös osalesid. Nende tegevusel oli tähtis roll eeskätt Eesti kiviaja uurimisel. Neist üks aktiivsemaid oli Vändra arst Martin Bolz (1868–1917), kes kogus peamiselt Pärnu- ja Viljandimaalt umbes 500 muinaseseme suuruse, enamjaolt kivikirveid ja -talbu sisaldava kollektsiooni (Kriiska 1997, 27–28). Bolz avaldas ka oma kollektsiooni kataloogi (Bolz 1914). Pärnu loomaarsti ja tapamaja direktori Eduard Glücki (1866–1918) kogust enamus, 774 kiviaegset eset, oli leitud aastatel 1904–1905 Pärnu jõe põhjast kruusa kaevates (Kriiska 1997, 25–27). Ka Glück avaldas nimekirja oma kogust koos ülevaatega kiviajast (Glück 1906). Kolmas märkimisväärsem kollektsionäär Pärnus oli linnaametnik Friedrich Rambach (1853–1916). Tema kogus oli enam kui 500 kiviaegset luu- ja kivieset, mis olid korjatud enamasti Pärnu ja Reiu jõe kallastelt (Indreko 1926). Pärnu Muinasuurimise Seltsi liikmete kogumistöö tulemusel oli 20. sajandi teiseks kümnendiks Pärnus Eesti kõige esinduslikum kiviaja esemete kogu (üle 1800 leiu), mis sai Pärnu Muuseumi kollektsiooni osaks.1892. aastal asutasid Paide seltskonnategelased Torniehituskomitee, mille eesmärgiks oli restaureerida Paide keskaegse ordulinnuse Vallitorn. Sellega seondusid väljakaevamised Vallimäel ja Paide ümbruse muinaskalmetel, mille käigus kogunes arheoloogilisi leide. Kartus, et leiud lähevad kaduma, viis 1904. aastal Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi (Gesellschaft zur Erhaltung Jerwscher Alterthümer) asutamiseni. Paide linn andis kogude hoidmiseks ja kooskäimiseks tasuta kasutada ruumid linna tütarlastekoolis, kus 1905. aastal avati ka püsinäitus.Baltisaksa ajalooseltside teema kokkuvõtteks võib öelda, et need seltsid olid Eestis 19. sajandil poliitilises, kultuurilises ja majanduslikus mõttes valitseval positsioonil olnud vähemuse, baltisakslaste, identiteedi loomisele ja taastootmisele pühendunud institutsioonid. Enamusel sellistel seltsidel oli oma muuseum, mille ümber keerles ka muu tegevus. Heaks näiteks on kasvõi suurim ja olulisim baltisaksa muuseum – Eestimaa Kirjanduse Seltsile kuulunud Provintsiaalmuuseum.Eesti Rahva Muuseum19. sajandil kujunes eesti rahvusteadlikkus, toimus nn rahvuslik ärkamine. Sellega seoses kujundati ka eesti rahvuslik ajalookäsitus. Seepärast ongi loomulik, et 19. sajandi lõpus tõusis päevakorda eesti talupojakultuuriga seonduva ainelise pärandi kogumine ja populariseerimine. Alguses tekkis erinevaid kollektsioone eesti seltside juurde. 1894. aastal loodi ÕESi juurde Eesti Etnograafiline Muuseum. 1883. aastal asutatud Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde loodi 1903. aastal Eesti Muuseum. 1904. aastal rajati Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi juurde käsitöömuuseum, mis keskendus rahvakunsti kogumisele. Peagi leidsid nende seltside juhtivtegelased, et rahvusliku pärandi kogumistöö on vaja koondada ühe organisatsiooni juhtimise alla. Nii hakati 1907. aastal organiseerima eesti rahvuslikku muuseumi. 1909. aastal saadigi Liivimaa kindralkubernerilt luba Tartus Eesti Rahva Muuseumi Seltsi asutamiseks.Eesti Rahva Muuseum (ERM) keskendus eelkõige etnograafilise ja kultuuriloolise materjali ning suulise rahvapärandi kogumisele. Kuigi Muuseumi Seltsi esimesel tegevliikmete koosolekul otsustati arheoloogiliste leidude kogumisest ÕESi kasuks loobuda (Leinbock 1934, 7), kogunes ERMi rohkesti arheoloogilisi leide nii ostude kui kingitusena – ainuüksi kivikirveid oli ligemale 60. Kõige hoogsam oli kogumistöö aastatel 1911–1915, sõjaajal see soikus. Võrreldes etnograafiliste esemete hulgaga oli muuseumi arheoloogiakogu väike. Esialgu olid muuseumi kogude säilitus- ja eksponeerimistingimused nigelad – paar tuba “Vanemuise” uue teatrihoone kolmandal korrusel. Aastatel 1912–1922 paiknes Eesti Rahva Muuseum Tartus Gildi 8 hoone neljandal korrusel, mis halvasti sobis muuseumi vajadusteks ning kus etnograafilise materjali kõrval olid eksponeeritud vaid üksikud muinasleiud ja vanemad relvad (Leinbock 1934, 30). Eriti kriitiliseks muutus olukord Esimese maailmasõja päevil, mil samasse hoonesse paigutati ka sõjaväekasarmu. 1917. aastal puhkes muuseumi majas isegi väike tulekahju, millest muuseum õnneks pääses (Kaalep 2001, 15).Erinevalt baltisaksa muuseumidest, kes Esimese maailmasõja ajal saksa vägede lähenedes oma kogude evakueerimist Venemaale vältida püüdsid, töötasid Eesti Rahva Muuseumi tegelased aktiivselt selle nimel, et kogusid Peterburgi evakueerida. Sellest ei tulnud aga rahaliste vahendite puudusel midagi välja (Kaalep 2001, 15–17). Kogemused Tartu Ülikooli Venemaale evakueeritud varadega, mida Nõukogude Venemaa hiljem Eestile ei tagastanudki, näitavad, et ERMi kogude evakueerimise ebaõnnestumine oli siiski kasulik. 1920.–1930. aastadTartu Ülikooli Arheoloogia Muuseum1921. aastal moodustati Tartu Ülikooli arheoloogia õppetooli juurde Arheoloogia Kabinet keskse uurimisiinstituudina ja Arheoloogia Muuseum varasema Ülikooli Isamaalise Keskmuuseumi kogude baasil, mille lisaks broneeriti siia ÕESi arheoloogilised kogud. Kuni 1921. aastal oli uude muuseumi kogutud 9983 eset (Indreko 1937, 110). Arheoloogia Muuseumi kogudesse deponeeriti 1920. aastate esimesel poolel ka Eesti Rahva Muuseumi (mis nüüd täielikult spetsialiseerus etnograafilise ja kultuuriloolise ainese kogumisele), 1919. aastal asutatud Tallinna Eesti Muuseumi ja osalt Kuressaare Muuseumi arheoloogilised kollektsioonid (Moora 1930, 36). Kollektsiooni asukohaks said Arheoloogia Kabineti ruumid Aia (nüüd Vanemuise) tänava õppehoones. Esemed paigutati kappidesse ja vitriinidesse perioodide ja muistiseliikide kaupa. Kogudes orienteerumiseks koostas Tallgren nii eesti- kui saksakeelse trükitud muuseumijuhi (Tallgren 1923; 1924). Pärast Tallgreni naasmist Soome 1923. aastal hakkas Arheoloogia Muuseumi tööd juhtima H. Moora.Kuna senised muuseumi kogud olid kasvanud juhuslike leidude läbi (enamasti Tartu ümbrusest), siis osutus 1920.–1930. aastatel paratamatuks andmete kogumine terve Eesti kohta, hakati kaevama plaanikindlalt (Indreko 1937, 110). Enamus uut leiumaterjali saadigi just Arheoloogia Kabineti oma kaevamiste kaudu. Alates 1925. aastast anti siia kui arheoloogia-alasesse keskmuuseumisse üle ka muinasvarade kaitse seaduse põhjal riigile antud juhuleiud. 1939. aastal, mil baltisakslased vastavalt Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud salapaktile Baltimaadest lahkusid, täienes kogu ka mõnede baltisakslaste erakogudega. Ümberasujad pidid need vastavalt muinsuskaitseseadusele enne Saksamaale lahkumist Eesti riigile loovutama. Arheoloogia Muuseumi kollektsioon oli suurim arheoloogiakogu Eestis ja kasvas kõige jõudsamini. 1931. aasta alguseks olid kogunenud muuseumikogud, mis sisaldasid 2742 peanumbrit (umbes 20 000 eset) Eestist, osalt ka Lätist jm saadud muinasleide (Moora 1930, 36). 1937. aastaks oli esemete hulk juba 26 173 ehk kolmekordne 1921. aastaga võrreldes (Indreko 1937, 110). 1940. aasta aprilliks oli peanumbreid kogunenud juba 3868. Arheoloogia Muuseumile hangiti ka põhilisemad vahendid leidude konserveerimiseks (Moora 1930, 36). Kirjeldatud töö tulemusena oli Arheoloogia Muuseumis 1920.–1930. aastatel Eesti kõige paremini korrastatud arheoloogiakollektsioon. Suurema osa tööst kogudega tegi ära M. Schmiedehelm, kes alates 1924. aastast oli Arheoloogia Kabineti ja Muuseumi konservaator, enne teda – aastatel 1923–1924 – oli sellel ametikohal lühemat aega ka H. Moora.1920.–1930. aastatel oli materiaalsete võimaluste kasinuse tõttu arheoloogilisi leide võimalik eksponeerida vaid vähesel määral. Esimene väljapanek pandi üles Arheoloogia Kabineti ruumides juba 1923. aastal. Esimene avalik muinasteaduslik püsinäitus avati Eesti Rahva Muuseumis Raadil 1927. aastal kahes toas püsiva etnograafianäituse sissejuhatava osana. Abiks arheoloogianäitusega tutvumisel koostas H. Moora põhjaliku näitusejuhi (Moora 1927). 1936. aastal korraldati Tallinnas Eesti muinaslinnustel paaril eelneval aastal läbi viidud kaevamiste tulemuste põhjal näitus Muinas-Eesti, mida külastas 25 000 inimest (Indreko 1937, 112). Sel puhul oli H. Moora koostanud ka näituse juhi (Moora 1936). 1937. aastal oli sama näitus väljas Tartus (Jaanits 1995, 33).Õpetatud Eesti Seltsi mündikoguLisaks arheoloogilistele ja etnograafilistele kollektsioonidele oli ÕES kogunud ka arvestatava suurusega mündikogu, kuhu kuulus ka mitmeid Eesti alalt leitud muinas- ja keskaegseid mündiaardeid. ÕESi müntidega koos hoiti 1860. aastast alates ka ülikoolile kuuluvaid endise Isamaaliste Muististe Keskmuuseumi 3790 münti, milles kahjuks suur osa oli ÕESi müntidega segi läinud (Schmiedehelm 1932, 224). 1898. aastal kingiti Õpetatud Eesti Seltsile ka suletud Eesti Kirjameeste Seltsi 4010 mündist koosnenud kogu (Tender 1938b, 46). Mündikogu hooldajaiks olid ÕES konservaatorid. Spetsiaalne mündikonservaatori ametikoht loodi 1887. aastal, millel asus esimesena tööle ajalootudeng C. Duhmberg (Tender 1938b, 46). 1890. aastateni oli kollektsioon kogunenud täiesti juhuslikult, kuid aastatel 1899–1919 ÕESi konservaatoriks olnud E. Frey süstematiseeris kollektsiooni uuesti. Hakati ka kavakindlalt hankima kollektsiooni eelkõige Vana-Liivimaa ja Vene münte. Mündikogu süstemaatiline kataloog koostati alles 1906. aastal (Molvõgin 1994, 9), tollal oli selles 8015 numbrit münte (Tender 1938a, 45). 1919. aastal pani tervislikel põhjustel ameti maha mündikonservaator E. Frey. Tema kohale valiti kooliõpetaja H. Laakmann (Tender 1938b, 46). Pärast seda, kui ÕES oli 1921. aastal oma arheoloogilise kollektsiooni deponeerinud Tartu Ülikooli Arheoloogia Muuseumile, jäi seltsile alles üksnes mündikogu, mida 1920. aastatel peaaegu ei täiendatudki.1930. aastal seadis ÕES eesmärgiks arendada oma mündikogu baasil välja Eesti keskne mündikabinet. Selle eesmärgid olid sõnastatud 1932. aastal vastu võetud ÕESi mündikabineti kodukorras. Selle järgi oli mündikabineti ülesandeks:Koondada ja säilitada Eestis avastatud mündileide.Süstemaatiliselt koguda Eesti alal või selle jaoks valmistatud või seal käibinud münte ning muid rahamärke ja nende asendajaid.Eesti alal või siinsete isikute ja sündmuste kohta löödud medaleid, mälestusmünte ja märke.Korraldada need vastavalt teaduslikele nõuetele ning võimaldada nende kasutamist teaduslikuks otstarbeks (Tender 1938a). 1935. aastal oli ÕESi mündikogus kokku 14 000 münti ja 700 medalit (Tender 1938a, 46). Kokkuleppel Haridusministeeriumiga sai ÕESi mündikogu endale 1935. aastal riikliku mündikabineti ülesanded (Haridus- ja sotsiaalministri juhtnöörid… 1935). Sellesse deponeeriti ka vastavalt muinasvarade kaitse seadusele riigile antud mündileiud, mille suurus 1935. aastal oli juba 16 000 münti. Samal aastal deponeeris oma 25 000 münti mündikabinetti ka Eesti Rahva Muuseum. Nii moodustus ligikaudu 60 000 mündist koosnev kollektsioon (Tender 1938a). Hoolimata riikliku mündikabineti staatusest paiknes kogu see rikkus kitsastes oludes ülikooli Vanemuise tänava õppehoones Arheoloogia Kabineti tööruumides (Tender 1938b, 48). Mündikabineti hoidjaks oli alates 1929. aastast Tartu linnaarhivaar Erik Tender (Moora 1938, 53).Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (end Provintsiaalmuuseum)Eesti Vabariigiga algas uus etapp Provintsiaalmuuseumi tegevuses. Sõjaastatel pealesunnitud vaikelu järel alustas EKÜ oma tegevust praktiliselt uuesti, pärast Seltsi uue põhikirja registreerimist 1919. aastal. Muuseum säilitas esialgu oma endise nimetuse EKÜ Provintsiaal-muuseum, kuid 1926. aastast sai ametlikuks nimeks Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (end. Provintsiaalmuuseum).Üldiselt oli kogu EKÜ tegevus 1920. aastate algupoolel tagasihoidlik. Liikmete arv oli langenud ligemale poole võrra ja kimbutas rahanappus. Kuna saksa seisuslikelt korporatsioonidelt enam toetust ei saadud, tuli otsida uusi sissetulekuallikaid, eelkõige püüti tulutoovalt majandada oma esinduslikku hoonet. Suurt saali üüriti välja mitmesuguste ürituste korraldamiseks. See sundis ühingu ja ka muuseumi tegevust kokku tõmbama ning ruume ümber paigutama. Endistest tegevusaladest säilis arheoloogiliste kaevamiste läbiviimine, mida sõjast tingitud vaheaja järel püüdsid jätkata muuseumi konservaator A. Spreckelsen ja 1934. aastast tema ametikohale asunud A. Friedenthal.1925. aastal trükitud A. Spreckelseni koostatud lühikesest muuseumijuhist Führer durch die historisch-etnografischen Sammlungen des Estländischen Provinzial-Museums selgub, et väljas olid ka arheoloogiliste kaevamiste materjalid ja maaleiud 13.–15. sajandist. Kuna juba Esimese maailmasõja eelsest ajast pärineva ekspositsiooni ülesehitus polnud enam ajakohane ega vastanud teaduslikele nõuetele, muutus möödapääsmatuks selle ümberkorraldamine. Vajalikke juhiseid saadi Königsbergi organisatsioonilt Ost-preussischer Freundeskreis der Deutschen Akademie. Danzigi arheoloogiaprofessor M. La Baume osavõtul korraldati 1932. aastal ümber EKÜ muuseumi arheoloogiline väljapanek, lähtudes endisest kindlamalt kronoloogilis-temaatilisest põhimõttest, koondades väljapanekud perioodide kaupa (Kuldna 2003, 49).1920.–1930. aastatel toimunud EKÜ muuseumi kogude juurdekasvust olid esikohal just arheoloogilised mündi- ja aardeleiud. Silmapaistvad olid ka keraamikaleiud nooremast kiviajast Jägala linnuselt, kus aastail 1920–1923 kaevasid A. Spreckelsen ja A. Friedenthal. Kildudest rekonstrueeritud savinõu oli kaua aega muuseumi põhiekspositsioonis (Kuldna 2003, 53).1920. aastatel alustas EKÜ muuseum rahalistes raskustes ja pidi baltisaksa ühiskondliku organisatsioonina tegutsema eesti avalikkuse umbusu ja kohati vaenugi tingimustes. 1930. aastate teisel poolel saavutati juba stabiilne areng, mis katkes 1939. aastal, kui Molotov-Ribbentropi pakt tegi lõpu siinsele baltisaksa vähemusele ning selle institutsioonidele. Lõplikult katkes muuseumi tegevus 1940. aastal, kui see pärast Nõukogude okupatsiooni riigistati ja varad eri muuseumide vahel laiali jaotati.Kui enne Esimest maailmasõda oli Eestimaa Provintsiaalmuuseum olnud Eesti ala parim muuseum, siis omariikluse ajal jäi see Eesti Rahva Muuseumist ja Tartu Ülikooli Arheoloogia Muuseumist museoloogilises mõttes märgatavalt maha. Põhjuseks oli ilmselt see, et oma varasemad positsioonid kaotanud baltisaksa vähemusrahvuse institutsioonina oli EKÜ muuseumil eesti rahvusriigis raskem toime tulla kui eesti rahvuslikel institutsioonidel.Kohalikud muuseumidSeoses Eesti iseseisvumisega ja poliitilise võimu üleminekuga baltisakslastelt eestlastele jäi kiratsema enamus kohalikke baltisaksa ajalooseltse ja nende muuseume. 1920.–1930. aastatel kohamuuseumide tegevus siiski ei hääbunud ning mitmel pool hakkasid baltisaksa seltside asemel seda tööd korraldama eesti seltsid.Paide Muinasasjade Alalhoidmise Selts lõpetas 1926. aastal tegevuse ja selle muuseum anti üle Eestimaa Kirjandusühingule, kes moodustas sellest EKÜ muuseumi filiaali. See avati külastajatele 1930. aastal ja tegutses kuni 1940. aastani (Kuldna 2003, 47).Kuressaares jäi Esimese maailmasõja aastatel muuseumitöö soiku ning paljud eksponaadid ja inventarinimekirjad hävisid (Pesti 1995, 98). 1922. aastal ei õnnestunud Saaremaa Uurimise Seltsi liikmetel oma seltsi registreerida ja järgmisel aastal lõpetas see ametlikult tegevuse (Püüa 1995, 93). Kuressaare loss koos selles säilinud muuseumieksponaatidega oli antud 1920. aastal vastavalt Eesti Vabariigi seadustele rüütelkonnalt Saaremaa maavalitsusele (Pesti 1995). Saaremaa Uurimise Seltsi arheoloogilise kollektsiooni peamine osa (2538 eset) deponeeriti 1920. aastate alguses Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabinetti. Saaremaa Muuseum jätkas maavalitsuse ja hiljem Kuressaare linnavalitsuse alluvuses küll tegevust, kuid uusi arheoloogilisi leide 1920.–1930. aastatel muuseumi juurde ei tulnud. 1935. aastal oli Saaremaa Muuseumi arheoloogiakogus vaid 350 säilikut, mis valdavalt pärinesid Saaremaa Uurimise Seltsi kogudest (Püüa 2003, 56).Ka Viljandi Kirjandusliku Seltsi tegevus vähenes Esimese maailmasõja eelsega võrreldes tublisti. 1920. aastate alguses oldi sunnitud loobuma endistest ruumidest ja kogude pärast vaieldi 1920. aastal loodud Viljandi Muuseumiühinguga. Kirjanduslik Selts suutis siiski tõestada oma omandiõigust kogude suhtes. Esimese maailmasõja eelne tegevusmaht seltsis aga enam taastunudki. Suurimaks saavutuseks jäi muuseumi avamine seltsi esimehe insener Friedrich Werncke eramajas ja endises kasiinohoones 1927. aastal. 1929. aastal loodi Viljandis veel Viljandi Kodu-uurimise Selts. Ka see seadis oma eesmärgiks Viljandi muuseumi loomise, mis õnnestuski 1936. aastal, mil avati ekspositsioon (Vislapuu 1998, 13–15). 1935. aastal anti uuele muuseumile üle ka suurem osa Viljandi Kirjanduse Seltsi kollektsioonidest (Järv 1977, 107). Kirjanduse Seltsi nagu ka muude baltisaksa seltside tegevus Eestis lõppes 1939. aastal, seoses baltisakslaste lahkumisega. Ainsana baltisaksa kohalikest ajalooseltsidest jätkas edukalt tegevust kuni 1940. aastani Pärnu Muinasuurimise Selts, mis pidas ka Pärnu muuseumi. 1922. aastast on säilinud selle muuseumi masinakirjas paljundatud juht (AI arhiivis). Sellest ilmneb, et muuseumi ekspositsioon paiknes kaheksas toas, millest ühe toa võttis enda alla muinasaja osakond. Kuid ka Pärnu muuseumi arheoloogiakogud ei suurenenud 1920.–1930. aastatel oluliselt.1920.–1930. aastatel loodi ka uusi kohamuuseume (nt asutati 1929. aastal Läänemaa muuseum Haapsalus, 1937. aastal Rakvere Muuseum ja Tallinna Linnamuuseum), kuid arheoloogilisi esemeid kogunes neisse tollal väga vähe. Anti ju kõik juhuleiud vastavalt 1925. aasta muinasvarade kaitse seadusele Tartu Ülikooli Arheoloogia Muuseumile. Ka ei töötanud 1920.–1930. aastatel kohamuuseumides arheolooge, kes kaevamisi oleksid võinud korraldada. Kohamuuseumide arheoloogiakogud täienesid sel perioodil vaid annetuste, aga ka kesk- ja uusaegsete leidudega, mis 1920.–1930. aastate eesti arheoloogidele veel vähe huvi pakkusid. Näiteks 1939. aastal korraldati Viljandi ordulinnusel kunstiajaloolase Armin Tuulse juhatusel väljakaevamised (Tvauri 2000), mille leiud jäid Viljandi muuseumi.Nõukogude okupatsioon 1940–1941 ja saksa okupatsioon 1941–1944Nõukogude võim kuulutas 1940. aastal välja kuulutatud “Eramuuseumide riigistamise seadusega” (Riigi Teataja 1940, 109, 1105) riigistatuks kõik seni seltsidele või sihtasutustele kuulunud muuseumid. Okupatsioonivõim nägi muuseumides nõukogude propaganda tööriista ja asus neis kiiresti ümberkorraldusi tegema. Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseumis võeti esimese tööna ette kogude inventuur ja nimestike koostamine üleandeaktide jaoks. Töö pidid tegema väljastpoolt värvatud inimesed, kohal polnud enam ühtegi endist töötajat seletusi andmas. 1941. aasta veebruaris jõuti töödega üldjoontes lõpule ja märtsist EKÜ Muuseum likvideeriti (Kuldna 2003, 59). Muuseumi ajaloo-, etnoloogia- ja arheoloogiakogud anti üle vastloodud Eesti NSV Ajaloo- ja Revolutsioonimuuseumile. Lisaks loodi vastavalt 1941. aasta algul vastu võetud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusele kohamuuseumid ka Haapsalus, Petseris, Rakveres, Toris ja Võrus (Järv 1977, 141). Alanud sõja ja saksa okupatsiooni tõttu ei jõudnud nende muuseumide tegevus alatagi.Tartu Ülikoolis korraldati 1940./1941. õppeaastal õppetöö kiirustades NSV Liidu malli järgi ümber. Arheoloogia Muuseum reorganiseeriti õppe-keskmuuseumiks, mis aga tegevuse sisu kuidagi ei muutnud. Kuigi alanud okupatsiooni ärevates oludes polnud võimalik teadustööd teha, jätkasid ülikooli arheoloogid 1941. aasta kevadel isegi välitöid. Nii välitööd kui töö Arheoloogia Muuseumis katkestas alles 1941. juunis alanud Saksamaa kallaletung Nõukogude Liidule.Saksa väed jõudsid Tartusse 1941. aasta juulis. Kuigi Tartu kesklinn oli lahingutes tublisti kannatada saanud, säilisid arheoloogiakogud tervena. Saksa okupatsioonivõimud kõrvaldasid ülikoolist H. Moora ja määrasid tema elukohaks Tallinna, kus ta sattus korraks tööle endise Provintsiaalmuuseumi põhjal loodud Ajaloomuuseumi direktori kohusetäitjaks. Arheoloogia Muuseum lahutati vormiliselt ülikoolist, kuid jäi oma endisse kohta ja jätkas R. Indreko juhatusel tööd. Muuseumis jätkasid tööd ka M. Schmiedehelm ja A. Vassar. Muuseum määrati olema ühtlasi Eesti Piirkondlik Esi- ja Varaajaloo amet (Bezirksamt für Vor- und Frühgeschichte). Samasugused asutused moodustati Riias Läti, Kaunases Leedu ja Minskis Valgevene jaoks. Riias moodustati kogu Ostlandi Esi- ja Varaajaloo amet (Landesamt für Vor- und Frühgeschichte), mis aga nähtavasti sisuliselt tegutseda ei jõudnudki (Selirand 1989, 197). Kuigi teadustöö tegemine ärevates sõjaoludes oli tugevasti pärsitud, täienes Arheoloogia Muuseumi kogu isegi 1942. ja 1943. aastal nii juhuleidudega kui ka ülikooli arheoloogide poolt tehtud väheste kaevamiste käigus saadud kaevamisleidudega.1944. aastal, mil Saksamaa olukord rindeil pidevalt halvenes, kerkis päevakorda ülikooli Arheoloogia Muuseumi kogude ja arhiivi päästmine nii Saksamaale evakueerimise kui võimalike sõjapurustuste eest. Enamik kogudest pakiti ja veeti laiali mitmele poole maale, peamiselt tugevate keldritega vanadesse mõisahoonetesse. Taoline ettevaatusabinõu oli vägagi põhjendatud – 1944. aasta kevadsuvel tabas Arheoloogia Kabineti tööruumi lennukipomm, mis läbis nii lae kui ka põranda, kuid jäi lõhkemata (Jaanits 1991, 22).Nõukogude okupatsiooni perioodTartu Ülikooli arheoloogiakogud Tartus 1944–1951Sügisel 1944, kui rinne teist korda üle Eesti oli veerenud, asuti purustatud Tartus ülikooli ja selle allasutuste tegevust taastama. Pärast Aia 46 õppehoone põhjalikku remonti saadi 1945. aastal oma endistesse ruumidesse tagasi kolida. Suurelt osalt kulus 1945. aasta sõja ajal laiali veetud kogude tagasitoomiseks, lahtipakkimiseks, mõnel pool kannatada saanud leidude identifitseerimiseks ja uuesti magasineerimiseks. Õnneks olid arheoloogiakogud elanud sõja üle vaid minimaalsete kaotustega. Enamik leide sai paigutada selleks ette nähtud keldriruumi, kuid neid jätkus ka tööruumidesse. Vaadeldaval perioodil täienesid ülikooli arheoloogiakogud peamiselt kabineti enda töötajate poolt korraldatud kaevamiste leidudega.Eesti Rahva Muuseumi hoone Raadil oli sõjas hävinud, seetõttu avati esimene pärastsõjajärgne esiajaloo alane ekspositsioon 1947. aastal Ülikooli Arheoloogia Muuseumi ruumides. Näitus koosnes mõneteistkümnes vitriinis eksponeeritud esemetest ja nende kohal olevale seinapinnale paigutatud stendidest. Väljas oli ka erivitriin kiviaegse luustikuga, millest kujunes näituse tõmbenumber (Lõugas 1991, 15).Eesti suurim ja korrastatuim arheoloogiakollektsioon ei saanud aga enam kaua paikneda Tartus. Seoses Ajaloo Instituudi rajamisega 1947. aastal anti 1948. ja 1949. aasta jooksul sellele üle ka ülikooli Arheoloogia Kabineti kogud, arhiiv ja raamatukogu, mis esialgu paiknesid oma senises asukohas. Vastavalt sel puhul koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktile kuulus arheoloogiakogusse tollal 51 412 säilikut (EAA 5331-1-82). 1950. aastal Tartu Ülikooli arheoloogia õppetool likvideeriti ning Ajaloo Instituut viidi 1951. aastal Tallinna. Vanemuise tänava õppehoones paiknenud arheoloogianäitus suleti 1952. aastal.Ajaloo Instituudi arheoloogiakoguAjaloo Instituudile antud arheoloogiakogud veeti 1952–1954 järkjärgult Tallinna ning paigutati Teaduste Akadeemia hoone Estonia pst 7 vestibüülidesse ja koridoridesse (Jaanits 1991, 33). Hoolimata halbadest säilitusoludest, jätkus arheoloogiakogude täienemine jõudsalt ka 1950.–1960. aastatel. 1950. aasta lõpus oli kogus 4034 peanumbrit leide, 1960. aasta lõpuks 4282 ja 1970. aasta lõpuks oli see arv juba 4551. Üksikleidude osas oli kasv varasemate aastakümnetega võrreldes hoopis suurem kui peanumbritest näntub – kaevati ju 1950.–1960. aastatel põhjalikult näiteks Rõuge linnust ja asulat, Lõhavere linnust, Otepää linnust, kust tulid päevavalgele väga mahukad leiukogud.Kuni 1958. aastani kuulusid kogud AI arheoloogia sektori ning kuni 1971. aastani arheoloogia ja etnograafia sektori juurde. Eraldi struktuuriüksus Ajaloo Instituudi arheoloogiakogude hooldamiseks – fondide sektor – loodi alles 1971. aastal. Fondide sektori põhiülesandeks oli museoloogiline töö: kogude korrastamine, kataloogimine, hooldamine ja säilitamine ning mitmesuguste laboratoorsete tööde (konserveerimine, radioaktiivse süsiniku analüüsid, metallograafilised tööd jm) arendamine. Sektori ülesandeks oli ka ajutiste näituste organiseerimine ja valmistada ette tingimused alalise arheoloogianäituse avamiseks instituudi kogude baasil. Vastloodud fondide sektori juhatajaks sai Jüri Selirand, kes töötas sellel ametikohal 1991. aastani.1970. aastatel jätkus AI arheoloogiliste kogude kasv tõusvas tempos. 1977. aasta lõpuks oli AI arheoloogilistes kogudes juba 4980 peanumbrit – üle 200 000 arheoloogilise leiu (Selirand 1977, 61). Kogude suurenemise põhjustas ka see, et lisaks teadaolevate muististe uurimisele hakkas 1960. ja 1970. aastatel tööle asunud noor arheoloogide põlvkond aktiivselt otsima maastikul uusi muistiseid, mistõttu lisaks kaevamis- ja juhuleidudele hakkas arheoloogiakogudesse tulema ka inspektsioonileide. Enim inspektsioonileide on 1960.–1970. aastatel AI kogusse toonud V. Lõugas.Hoolimata fondide sektori loomisest, paiknesid Ajaloo Instituudi arheoloogiakogud endiselt kappides ja vitriinides Estonia pst tööruumides ja koridorides. Uute nõuetekohase hoidla ehitamise vajaduse tõstatas H. Moora 1967. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia aastakoosolekul. Moora tegi J. Selirannale ülesandeks selgitada välja lähteandmed vastavate ruumide projekteerimiseks (Selirand 1986, 13). Sellest alates saigi Selirannast Ajaloo Instituudi arheoloogiasektorite uue hoonetekompleksi ehitamise peamine eetvedaja. 1971. aastal valiti arheoloogiakeskuse väljaehitamiseks hoonetekompleks Rataskaevu (nüüd Rüütli) tänaval mis järgmisel aastal anti ametlikult Ajaloo Instituudile. Arheoloogiakeskuse ehitusprotsess kestis nõukogude süsteemile omaselt kaua – projekteerimistöid alustati pärast hoone vabastamist senise valdaja poolt 1974. aastal ja ekskiisprojekt valmis 1975 (Selirand 1977, 64–65). Ehitustööd algasid 1981. aastal, esimene osa uuest arheoloogiakeskusest valmist järgmise aasta lõpuks, lõplikult valmis kogu hoonetekompleks 1984. aastal. Arheoloogiakeskuse hoonetekompleks paiknes mitmes vanas (osalt keskaegses) hoones, lisaks millele ehitati juurde ka üks uus hoone ja hoidlablokk.Uues hoones olid nii uurijate tööruumid, laboratooriumid, loengusaal kui ka ekspositsiooniruumid ja hoidla arheoloogiliste kogude jaoks. Hoidlas oli ligi 5000 jooksvat meetrit liugriiuleid, millest olemasoleva kogu paigutatamiseks kulus 3300 m (Selirand 1986, 13). Siiski sai peatselt probleemiks nõukogudeaegse ehituse halb kvaliteet – hoidla katus jooksis läbi ja leidude säilitamiseks vajalikku mikrokliimat ei õnnestunud selles hoida. Kuigi uues arheoloogiakeskuses olid ekspositsiooniruumid, suudeti valmis saada ainult püsinäituse eesti arheoloogia ajalugu, Eesti kiviaega käsitlevad osad ning ekspositsioon Eesti metalliaja ja metallide töötlemise kohta. Lisaks valmis 1984. aastal veel ajutine näitus Eesti muinasaarded ja mündid.1986. aasta alguseks oli AI arheoloogiakogus 250 000 üksikeset ja numeratsioonis oli jõutud 5360 peanumbrini. Järgnevatel aastatel on kogud kasvanud lausa plahvatuslikult. Põhjuseks oli see, et hakati teostama suuremahulisi päästekaevamisi nii Eesti keskaegsete linnade alal (Ajaloo Instituuti tulid eelkõige Tallinna leiud), kui ka maal ehitustele ette jäänud muinasasulakohtadel (nt Kuusalu, Olustvere, Lehmja, Uderna). 1990. aasta lõpuks oli kollektsioonis juba 5933 peanumbrit leide.Lisaks arheoloogiakollektsioonile sai Ajaloo Instituudi hoida ka Eesti suurima mündikollektsiooni, mis oli koostatud mitmetest varasematest kollektsioonidest. 1950. aastal anti ÕESi mündikogu Tallinnasse Eesti NSV TA Ajaloo muuseumisse, kus see oli koguhoidja Velda Sõerdi hoole all 1961. aastani, mil see anti koos EKÜ Muuseumi mündikogu sõja üle elanud osa ja Ajaloo Muuseumi aastatel 1946–1961 kogutud ja ostetud müntidega üle Ajaloo Instituuti. Põhjuseks oli see, et seni Eesti NSV Teaduste Akadeemia alluvuses tegutsenud Ajaloomuuseum viidi üle Kultuuriministeeriumi alluvusse, kuid eelkõige teadustöö seisukohalt olulised mündikogud sooviti hoida teadusasutuse juures. Ajaloo Muuseumi jäid vaid pärast aastat 1710 vermitud mündid (Molvõgin 1994, 16). Sel viisil tekkinud 88 861 mündi ja 117 hõbeeseme suuruse kollektsiooni hoidjaks sai Arkadi Molvõgin (Molvõgin 1994, 17). Ka see kogu täienes jätkuvalt – 1977. aastal oli numismaatikakogus juba umbes 95 000 münti (Selirand 1977, 61).Eesti Riikliku Ajaloomuuseumi arheoloogiakogud1946. aastal moodustati endise EKÜ muuseumi kultuurilooliste ja arheoloogiakogude põhjal Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseum. 1952. aastani paiknes see Toompeal endises EKÜ muuseumi majas, kust see 1952. aastal Pikale tänavale, endisse Suurgildi hoonesse ümber koliti. 1950. ja 1960. aastatel muuseumi arheoloogiakogud praktiliselt ei täienenud. Eelkõige oli selle põhjuseks see, et muuseumis puudus arheoloog. Ajaloomuuseum elas sõjajärgsetel aastatel üle ka räige stalinliku puhastuse, mis puudutas nii töötajaid kui kollektsioone. Näiteks 1961. aastal anti Ajaloomuuseumi mündikogu see osa, mis pärines ajast enne 18. sajandit, üle Ajaloo Instituudile. Muuseumi allesjäänud mündikogu oli teaduslikus mõttes täiesti väärtusetu. Ideoloogiline surve nõrgenemine võimaldas sisulise muuseumitöö juurde asuda alles 1960. aastatel.1972. aastal asus muuseumisse tööle esimene arheoloog – Mati Mandel. Tema teaduslikud huvid on olnud seotud eelkõige Lääne-Eesti mandriosa uurimisega. Nii ongi Ajaloomuuseumi arheoloogiakogu alates 1972. aastast tublisti täienenud eelkõige Lääne-Eesti muinaskalmetest ja Lihula muinas- ja keskaegsest linnusest saadud arvukate leidudega. 1976. aastal asus Ajaloomuuseumi tööle numismaatik Ivar Leimus. 1974. ja 1982. aastal lisandusid muuseumisse väärtuslikud Maidla ja Kose viikingiaegsete müntide leiud. Tasapisi hakkas ka Ajaloomuuseumi numismaatikakollektsioon täienema.Kohamuuseumide arheoloogiakogud Nõukogude perioodilKohalikud muuseumid loodi või taasloodi koduloomuuseumide nime all peatselt pärast sõja lõppu; 1945. aastal avati Pärnu muuseum ja Tallinna Linnamuuseum, 1946. aastal järgnesid Läänemaa, Rakvere, Paide ja Viljandi, 1947. aastal Saaremaa Muuseum ning 1949. aastal Narva Muuseum. Siiski oli nende tegevus Stalini võimu perioodil tugevasti pärsitud nii materiaalsete vahendite ja väljaõppinud töötajate puudumise kui ka ideoloogilise surve tõttu. Näiteks muuseumide tööd koordineerima pidanud Kultuurhariduslike Asutiste Komitee Muuseumide osakonna juhataja oli 1940. aastatel Venemaalt saabunud venelane, kes ei osanud isegi eesti keelt (Lõugas 1991, 17). Kohalike muuseumide eesmärgiks oli eelkõige nõukoguliku propaganda tegemine ja materjalide kogumine töölisliikumise, Suure Isamaasõja jms kohta. Nii polegi mingi ime, et kõik, mis kohalikes muuseumides 1940. ja 1950. aastatel lisaks kõrgemalt poolt tulnud korralduste elluviimisele teha jõuti, oli kogude hädapärane korrastamine ja kataloogimine. Kohamuuseumide arheoloogiakogud täienesid vaadeldaval perioodil vaid väheste juhuleidudega.1955. aastal loodi lisaks olemasolevatele Tartu Rajoonidevaheline Koduloomuuseum (reorganiseeriti 1959. aastal Tartu Linnamuuseumiks), 1959. aastal Elva Rajoonidevaheline Koduloomuuseum ja Valga Koduloomuuseum ning 1966. aastal Võru Koduloomuuseum. Viimane nõukogude perioodil loodud maakonnamuuseum oli 1988. aastal asutatud Harju muuseum Keilas.1950. aastate lõpus hakati kohamuuseumitesse andma ka vastavas piirkonnas tehtud arheoloogiliste kaevamiste leide. Esimene kord toimus see 1957. aastal, mil Tartu Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi kogudesse anti TÜ õppejõu Vilma Trummali juhendamisel Tartu linnusel teostatud kaevamiste leiud ning Rakvere Rajoonidevahelisse Koduloomuuseumi talletati Toila kivikalme kaevamisleiud (juhatas AI teadustöötaja M. Schmiedehelm). Muuseumides veel arheolooge ei töötanud ja arheoloogilisi kaevamisi korraldati peamiselt koostöös Ajaloo Instituudi arheoloogia sektoriga. Valga koduloomuuseumile anti 1958. aastal Koikkülas uuritud kesk- ja uusaegse külakalmistu leiud (kaevamisi juhatas A. Kustin AIst). Näiteks Võru Rajoonidevaheline Koduloomuuseum korraldas koos Ajaloo Instituudiga arheoloogilisi kaevamisi kiviaja asulakohtadel Villas (1969) ja Kääpal (1974) ning Sadrametsa (1959) ja Põlgaste kalmetel (1970–1973) jm, kust saadud leiud jäid Võru Koduloomuuseumisse. Saaremaa koduloomuuseum korraldas oma esimesed suuremad arheoloogilised kaevamised koostöös Ajaloo Instituudiga Liiva-Putla kalmetel 1963. aastal, järgnesid kaevamised Lümanda Punapea kalmistul (1966) jm. Soontagana muinaslinnuse 1965.–1971. aasta kaevamiste leiud said Pärnu muuseumi peanumbri, Aakre Kivivare asulakoha kaevamiste (1972–1973) leiud anti Valga muuseumisse. Nõnda hakkasid ka kohamuuseumide arheoloogilised kogud 1960.–1970. aastatel tasapisi kasvama. 1962. aastal asus Tallinna Linnamuuseumi tööle esimene arheoloog Kaupo Deemant, kes aastatel 1970.–1984. aastal juhatas kaevamisi Tallinna lähedal Proosa muinaskalmetel. Kohamuuseumide arheoloogiliste kollektsioonide suurus hakkas plahvatuslikult kasvama 1980. aastatel, kui alustati suuremahulisi päästekaevamisi ehitusobjektidel keskaegsete linnade alal. Kõige rohkem on sel viisil suurenenud Tartu Linnamuuseumi ning Viljandi ja Pärnu muuseumide arheoloogiakogud. Eesti Vabariik (1991. aastast alates)Ajaloo Instituudi arheoloogiakogudAjaloo Instituudi jaoks on Eesti taasiseseisvumise järgset aega iseloomustanud muutused asutuse alluvussuhetes (üleminek Teaduste Akadeemia alluvusest Haridusministeeriumi alluvusse) ning rahastamise ebapiisavus ja ebakindlus tuleviku suhtes, mis kahjuks jätkub tänaseni.Arheoloogiliste ja numismaatiliste kollektsioonide eest on siiski jätkuvalt kandnud hoolt AI fondide sektor, mille juhatajana on aastast 1991 töötanud Ülle Tamla. Jätkunud on ka arheoloogiakollektsioonide kiire kasv, millest suurima osa moodustavad arheoloogiliste päästekaevamiste käigus eelkõige Tallinnast päevavalgele tulnud leiud. Suurenenud on ka numismaatiline kollektsioon, mille hoidjana vahetas A. Molvõgini 2001. aastal välja Mauri Kiudsoo.Kuigi 1980. aastatel kavandati Ajaloo Instituudi juurde ka Eesti arheoloogia püsinäitust, saadi ekspositsioonist valmis ainult osa, sellest hoolimata, et vastavad ruumid välja ehitati ja oli olemas isegi näituse kujunduse projekt (Selirand 1986, 14). Alates Eesti taasiseseisvumisest 1991. aastate alguses on arheoloogilise püsinäituse lõplikku väljaehitamist Ajaloo Instituudis pärssinud rahaliste vahendite puudumine. 2004. aastal otsustas Ajaloo Instituut liituda koos Humanitaarinstituudi nimelise erakõrgkooliga Tallinna Pedagoogikaülikooli põhjal loodavasse Tallnna Ülikooli. Sellega seoses on osa algselt Arheoloogia püsinäituse rajamiseks ehitatud ruumidest sisustatud Tallinna Pedagoogikaülikooli auditooriumiteks, mis teeb veelgi komplitseeritumaks arheoloogia püsiekspositsiooni rajamise Ajaloo Instituudi ruumides.Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti kogud1990. aastate algul taastati arheoloogia õpetamine ja teadustöö ka Tartu Ülikoolis. Esimesed sammud selles suunas tehti aastatel 1990–1992, mil TÜ Eesti ajaloo kateedri alluvuses tegutses Arheoloogia Labor, kus pandi järjekordselt alus ka ülikooli arheoloogiakogule (Valk & Metsallik 1993). Esimene sissekanne kollektsiooni pearaamatusse on tehtud 11. aprillil 1991. Esialgu täienes see kogu Tartu ümbruskonnas tehtud inspektsioonreiside ja Lõuna-Eestis 1990. aastatel läbi viidud uuringute leidudega.1993. aastal liideti labor taasavatud arheoloogia õppetooliga ning nimetati ajaloolist järjepidevust silmas pidades ümber Arheoloogia Kabinetiks. Kogude täienemine jätkus kiiresti. Aastatel 1991–1997 paiknes see väike kogu arheoloogia õppetooli ruumides (Lutsu t 6 korterelamu kahetoalises korteris). 1997. aastal koliti lõplikult valminud ülikooli õppehoonesse aadressil Lossi 3, kus on ka spetsiaalsed hoidla- ja laboriruumid. Kogu on pidevalt täienenud Tartu Ülikooli arheoloogide kaevamis- ja inspektsioonileidudega. Kuna ka arheoloogia õppetooli ja kabineti töötajate arv on kasvanud 12 inimeseni (2004. aasta lõpu seisuga), on ka leiukogu hakanud senisest jõudsamini kasvama.Lisaks oma töötajate kogutud kollektsioonile broneeris ÕES Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetti ka oma arheoloogiakogu (2513 peanumbrit), mis vahepeal oli hoiul Tallinnas Ajaloo Instituudi kogudes. Lisaks deponeeris Tartumaa Muuseum 1999. aastal Arheoloogia Kabinetti põhiosa oma arheoloogilistest esemetest (225 peanumbrit). Arheoloogia Kabineti hoidlates säilitatakse ajutiselt ka osa Tartu Linnamuuseumi ja Viljandi Muuseumi arheoloogilistest kogudest.Kohamuuseumide arheoloogiakogudArheoloogia alane tegevus on alates Eesti taasiseseisvumisest pidevalt laienenud, seda ka kohamuuseumides. 1990. aastatest alates on mitmesse linna- või maakonnamuuseumi võetud tööle arheoloog. Hetkel on tööl Tartu Linnamuuseumis kaks, Pärnu Muuseumis ja Viljandi Muuseumis üks arheoloog. Eesti Ajaloomuuseumis on arheoloogiakogude alal tööl kaks arheoloogi; lisaks on arheoloogi haridusega numismaatikakogu ning relvakogu hoidjad ja muuseumi direktor. Eesti Ajaloomuuseumis ja Tartu Linnamuuseumis on loodud arheoloogia osakond, Pärnu Muuseumis arheoloogia labor. Lisaks seni tegutsenud muuseumidele avati 1997. aastal muuseum ka Põltsamaal, mille valduses on väike kogu Põltsamaa ordulinnusest saadud leide. Alates 1990. aastate algusest on paranenud mitmete kohamuuseumide arheoloogiakogude hoiutingimused. Nii näiteks on valminud juurdeehitus, milles paiknevad hoidlaruumid Viljandi Muuseumile. Tööruume on juurde saanud Saaremaa Muuseum ja Pärnu Muuseum. Täielikult uuendatud hoonetesse on kolinud Tartu Linnamuuseum, Valga Muuseum ja Hiiumaa Muuseum. Põhjalik remont on tehtud Tallinna Linnamuuseumis.Eesti arheoloogiakogude suurus aastal 2004Kuna erinevate kogude ja muuseumide arvepidamine ja numereerimise põhimõtted on erinevad ning aegade jooksul korduvalt muutunud (ühe numbri all võib olla üks või mitu eset), on äärmiselt raske saada ülevaadet Eesti arheoloogiakogude täpsest suurusest. Vaid osade kollektsioonide puhul on see 2004. aasta lõpu seisuga täpselt teada.2004. aasta lõpuks oli suurim arheoloogiakogu Tallinnas Ajaloo Instituudis, kus leidub materjali kogu muinas-, kesk- ja uusajast, ning kõikjalt Eestist. See on kahtlemata Eesti esinduslikeim arheoloogiakogu. 2004. aasta lõpuks oli selles peanumbreid juba 6704, mis kätkeb endas umbes 1 000 000 üksikleidu. Peale selle on Ajaloo Instituudi numismaatikakollektsioonis juba üle 100 000 mündi. Lisaks arheoloogilistele ja numismaatilistele kogudele säilitatakse Ajaloo Instituudi fondide sektoris ka arheoloogiliste kaevamiste käigus kogunenud suurt hulka inim- ja loomaluid. Inim ja loomaluid hakati arheoloogilistel kaevamistel koguma 1930. aastatel, sellest ajast on ka AI luukogu vanimad osad. Kahjuks on see kogu aga süstematiseerimata ja puudub nimekiri seal säilitatavatest luuleidudest. Seetõttu pole võimalik esitada andmeid selles säilitatavate luude hulga kohta.Tartu Ülikooli arheoloogiakogu sisaldab leide kogu Eestist ja erinevatest perioodidest, kokku 1363 peanumbrit. Eesti Ajaloomuuseumi arheoloogiakogu koosneb peamiselt Põhja- ja Lääne-Eesti muististest saadud leidudest. 2004. aasta lõpul oli selles 1021 peanumbrit leide (umbes 29100 eset). Ajaloomuuseumi numismaatilise kollektsiooni hulgas leidub umbes 10 000 münti, mis on saadud arheoloogilisest kontekstist (aardeleiud kuni 17. sajandini).Kohamuuseumide suurimad arheoloogiakogud paiknevad Tartu Linnamuuseumis (kaugelt üle 100 000 üksikleiu), Viljandi Muuseumis (517 peanumbrit ehk 47 760 eset), Pärnu Muuseumis (2609 peanumbrit), Tallinna Linnamuuseumis (umbes 20 000 eset), Narva Muuseumis (51 peanumbri all 18 793 eset) ja Virumaa Muuseumis (150 peanumbrit umbes 10 000 esemega). Mainitud muuseumide arheoloogiakogud koosnevad peamiselt Tartu, Viljandi, Pärnu, Rakvere ja Narva keskaegsete linnade ja linnuste kaevamistel saadud leidudest. Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu sisaldab peamiselt Tallinna linna ja selle lähiümbruse arheoloogilisi leide. Viljandi Muuseumis leidub lisaks ka mitme Viljandi maakonna muinaslinnuse ja kalme kaevamiste leiud. Pärnu Muuseumi arheoloogiakogudes on arvukalt kiviaja leide Pärnu jõe alamjooksult. Ka Narva muuseumi arheoloogiakogust moodustavad suure osa Narva jõe alamjooksu kiviaja asulakohtadelt saadud kaevamisleiud.Arvestatava suurusega arheoloogiakogu on ka Saaremaa Muuseumis (4498 eset). Väiksemad arheoloogilised kogud on Järvamaa Muuseumis (5042 eset), Läänemaa muuseumis (258 peanumbrit), Valga Muuseumis (3721 eset) ja Võru Muuseumis (4338 säilikut 43 peanumbri all). Harjumaa Muuseumi umbes 800 esemeline arheoloogiakogu koosneb Keila keskaegse väikelinnuse kaevamisleidudest. Tartumaa Muuseumi 901 eset sisaldav, peamiselt juhuleidudest koosnev arheoloogiakogu on deponeeritud Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabinetti.Arheoloogiliste leiukogude eksponeerimise probleemOluliseks probleemiks on, et Eestis puudub tänini ülevaatlik Eesti esiajalugu käsitlev arheoloogiline ekspositsioon. Kuigi see oli juba 1980. aastatel kavandatud Ajaloo Instituudi hoonesse, õnnestus sellest valmis saada vaid osa. Ka olemasolevat ekspositsiooni pole suudetud avalikkusele regulaarselt lahti hoida. Õnneks on viimastel aastatel arheoloogia populariseerimise ning arheoloogianäituste korraldamise võtnud oma õlgadele peamiselt Ajaloo Instituudiga seotud arheoloogide poolt 2002. aastal asutatud MTÜ Arheoloogiakeskus. See ühing on korraldanud mitmeid ajutisi arheoloogianäitusi eelkõige Tallinnas, aga ka Tartus ja Rakveres. Eesti Ajaloomuuseumi ekspositsioonis on hetkel esiajaloole pühendatud proportsionaalselt küll suur osa, kuid kokkuvõttes on seda siiski liiga vähe. Tartu Ülikooli ülesannete hulka kuulub küll arheoloogia uurimine, õpetamine ja arheoloogiliste kogude kogumine ja hooldamine, kuid mitte nende eksponeerimine. Kuna seni pole Eesti Rahva Muuseumi kavandatavat uut hoonet isegi mitte ehitama hakatud, on teostamata ka plaan rajada esiajaloo ekspositsioon Eesti Rahva Muuseumi püsiekspositsiooni koosseisu. Õnneks kuulub arheoloogiaalane ekspositsioon peaaegu kõigi suuremate kohamuuseumide püsiekspositsiooni koosseisu.Kokkuvõte: arheoloogiliste kollektsioonide areng ja hetkeseis EestisEesti arheoloogilised kollektsioonid on kogunenud järjepidevalt. Kaotused Esimeses ja Teises maailmasõjas ning okupatsioonide tõttu on õnneks olnud tühised. Küll aga on aja jooksul toimunud institustionaalseid ümberkorraldusi ja kogude jagamist ning kolimist Tartust Tallinna või Tallinnast Tartusse või kohamuuseumidest üle-eestilistesse kollektsioonidesse, mis enamasti on tingitud võimu ja riigikorra vahetusest.Juba alates 1920. aastate algusest on Eesti suurimad arheoloogiakogud paiknenud kesksete arheoloogiaga tegelevate uurimisasutuste juures, milleks on olnud ja on Tartu Ülikool ja Ajaloo Instituut. Selline lahendus on taganud kollektsioonide hea kasutatavuse uurijate poolt, teisalt on see aga põhjustanud muinasteaduslike kogude ebapiisava eksponeerituse. Muuseumide arheoloogia-alane kogumis- ja uurimistöö on enne 1990. aastaid olnud vähene.Hetkel paikneb Eesti suurim ja esinduslikum, üle miljoni säiliku sisaldav arheoloogiakollektsioon Tallinnas Ajaloo Instituudis, mille juures on ka maa suurim ja väärtuslikeim numismaatiline kollektsioon enam kui 100 000 mündiga. Suur, tervet Eesti ala ja selle minevikku kattev esemekollektsioon on ka Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabinetis. Eesti Ajaloomuuseumi vana ja traditsioonidega arheoloogiakollektsioon Tallinnas on kogutud peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist. Suured või väiksemad arheoloogiakogud on ka maakonna- ja linnamuuseumides, koosnedes reeglina nende muuseumi tegevuspiirkonnast saadud kaevamis- ja juhuleidudest.Töö arheoloogiliste leidude kogumisel ja kogude hooldamisel ja korrastamisel ei saa kunagi otsa. Kiiret lahendust vajavad mitmed probleemid. Seoses kavadega liita Ajaloo Instituut loodava Tallinna Ülikooliga, on jäänud ebamääraseks Instituudis säilitatava arheoloogiakollektsiooni tulevane staatus, kuuluvus ja rahastamine. Teadusasutuste (AI ja TÜ) juures paiknevate arheoloogiakollektsioonide staatus ja rahastamine on olnud probleemiks kogu taasiseseisvumisejärgse aja. Lootust selle probleemi lahenemiseks annab riikliku programmi «Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud» kinnitamine Vabariigi Valitsuse poolt 2003. aasta lõpul. Selle, Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt juhitava ja aastateks 2004–2005 planeeritud programmi põhieesmärgiks on tagada Eestis hallatavate humanitaar- ja loodusteaduslike kollektsioonide säilimine, korrastamine, arendamine ning kasutusvõimaluste kaasajastamine vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele, hõlbustamaks kogude kasutamist nii regionaalse kui ka globaalse tähendusega teadustöös ja hariduses, samuti koolijärgses kultuur- ja loodusharidustöös ning majandustegevuses. Ühtlasi kindlustatakse kogudele sobivad hoiutingimused ning ajakohastatakse kollektsioonide kasutamisvõimalusi. Eesti arheoloogiakogusid puudutab ka Eesti Kultuuriministeeriumi poolt rahastatav Eesti Kultuuriväärtuste infosüsteem (KVIS). Selle, 1997. aastal käivitatud, projekti eesmärk oli luua infosüsteem, mis võimaldaks anda põhjaliku ülevaate Eesti muuseumide kogudest. Projekti lõppeesmärk on luua Eesti kultuuriväärtuste andmepank, millele saaksid Interneti vahendusel juurde pääseda kõik huvilised. Seni aga puudub ülevaade arheoloogiakogude täpsest säilikute hulgast. Korrastamist ja katalogiseerimist ootavad osteoloogilised kogud.Jätkuvalt puudub Eestis korralik arheoloogiaalane püsinäitus. Tulevikus on vajalik sellise püstitamine nii Eesti Ajaloomuuseumis Tallinnas, kui ka planeeritavas Eesti Rahva Muuseumi uues hoones.ALLIKAD JA KIRJANDUSBolz, M. 1914. Neolitische Steingeräte aus dem Pernau-Fellinische Kreise und dessen Umgebung. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Band 7. Pernau, I–CXVI.Eramuuseumide riigistamise seadus. – Riigi Teataja 1940, 109, 1105.Glück, E. 1906. Über neolitische Funde in der Pärnu und die Urbewohner der Pernau-gegend. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, 1903–1905. Band 4. Pernau, 259–318.Hansen, G. v. 1875. Die Sammlungen inländischer Alterthümer und anderer auf die baltischen Provinzen bezüglicher Gegenstände des estländischen Provinzial-Museums. Reval.Haridus- ja sotsiaalministri juhtnöörid mündileidude inventeerimise ja alalhoidmise asjas. – Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi Teataja, 1935, 11, 135–136.Hartmann, H. E. 1871. Das Vaterländische Museum zu Dorpat oder die Sammlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft und des Central-Museum vaterländischer Alterthümer der Kaiserlichen Universität zu Dorpat. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band VI, Heft 3 und 4. Dorpat.Hausmann, R, 1898. Überblick über die Entwicklung der archäologischen Forschung in den Ostseeprovinzen während der ietzten fünfzig Jahre.  "@C4K X @E5;>38G5A:>3> AJ5740, II. 830, 1898.Hausmann, R. 1902. Livländische archäologische Funde in der Ferne. – Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde des Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1901. Riga, 125–145.Hupel, A. W. 1781. Estnische Schmucksachen aus Gräbern in Rippoka und Euseküll in der Sammlung des Verfassers. – Nordische Miscellaneen, 3. Riga, 228–229.Indreko, R. 1926. Die Rambachsche Sammlung. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, 1914–1925. Band 8. Pernau, 283–344.Indreko, R. 1937. Mõtteid tuleviku töökava kohta muinasteaduse alal. – ERK, nr 5/6. 110–115.Jaanits, L. 1991. Nõukogude Eesti arheoloogia Tartu-periood. – Muinasaja Teadus, 1, 20–44.Jaanits, L. 1995. Muinasteadus Tartu Ülikoolis 1920–1940. – Muinasaja Teadus, 3, 9–53.Jordan, P. E. 1892 Geschichte der Ehstländischen literärischen Gesellschaft für die Zeit von 1842 bis 1892. Reval.Järv, V. 1977. Inimene ja kodu. Kodu-uurimise ajaloost Eestis. Tallinn.Kaalep, K. 2001. Eesti Rahva Muuseum Esimese maailmasõja aastail. – Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat, XLV, 11–36.Kriiska, A. 1997. Pärnu muinasuurijad ja muinasteadus. – Pärnumaa ajalugu. Vihik 1. Pärnu, 18–29.Kuldna, V. 2002. Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (Provintsiaalmuuseum) 1842–1940. – Mon Faible’ist ajaloomuuseumiks. Töid Ajaloo Alalt, 4. Tallinn, 9–64.Leinbock, F. 1934. Eesti Rahva Muuseum 1909–1934. – Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat. IX–X, 1933/34, 1–48.Leppik, L. 1999. Ewald Tobien – Vene Õiguse kaudu eestlaste ajaloo juurde. – Ajalooline Ajakiri, 2, 49–56.Lõugas, V. 1991. Arheoloogid ja muinsuskaitse 1947–1950. – MT, 1, 10–19.Molvõgin, A. 1994. Die Funde westeuropäischer Münzen des 10. bis 12. Jahrhunderts in Estland. Numismatische Studien, 10. Hamburg.Moora, H. 1927. Muinasteaduslike kogude juht. – Eesti Rahva Muuseumi Väljaanne, 27. Tartu.Moora, H. 1930. Meie arkeoloogilise uurimise seniseid saavutisi ja lähemaid ülesandeid. – Ajalooline Ajakiri, 1/2, 36–42.Moora, H. 1936. Muinas-Eesti näituse juht. Tallinn.Moora, H. 1938. Muuseum. – Õpetatud Eesti Selts 1838–1938. Lühike tegevus-ülevaade. Tartu, 52–54.Põltsam, I. 1997. Pärnu Muinasuurimise Selts. – Pärnumaa ajalugu. Vihik 1. Pärnu, 10–17.Pesti, O. 1995. Saaremaa muuseum 1920.–1030. aastail. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1993–1994. Kuressaare, 98–112.Püüa, E. 1995. Saaremaa Uurimise Selts kui Saaremaa muuseumi rajaja. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1993–1994. Kuressaare, 91–97.Püüa, G. 2003. Saaremaa Muuseumi arheoloogilise kogu kujunemine. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2001–2003. Kuressaare, 43–65.Schmiedehelm, M. 1932. Aastaaruanne. – Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1930, 223–224.Selirand, J. 1977. Arheoloogia arengujooni Nõukogude Eestis. Tallinn.Selirand, J. 1986. Muinasteadlaste uus kodu. – Horisont, 5, 13–15.Selirand, J. 1989. Järjepidevusest eesti muinasteaduse kujunemisloos. – Teaduslugu ja nüüdisaeg: 50 aastat Eesti Teaduste Akadeemiat (V vabariikliku teaduskonverentsi (2.–3. novembril 1988) materjalid. Tallinn, 191–199.Tallgren, A. M. 1923. Tartu Ülikooli Arkeoloogia Kabineti muuseumi juht. TartuTallgren, A. M. 1924. Führer durch das Museum des Archäologischen kabinets der Universität Dorpat. Dorpat.Tender, E. 1938a. Numismaatika. – Õpetatud Eesti Selts 1838–1938. Lühike tegevus-ülevaade. Tartu, 45–46.Tender, E. 1938b. Õpetatud Eesti Seltsi mündikabineti tegevusest. – Ajalooline Ajakiri, 1, 45–48.Tvauri, A. 2000. Arheoloogilised kaevamised Viljandi linnuses 1939. aastal. – Viljandi Muuseumi Aastaraamat 1999. Viljandi, 79–94.Valk, H. & Metsallik, R. 1993. Ühest vaheetapist Tartu arheoloogia ajaloos. – Stilus, 4, 43–48.Vislapuu, A. 1998. Väljakaevamiste komiteest Viljandi Muuseumini. – Viljandi Muuseumi Aastaraamat 1997. Viljandi, 4–15. Eesti arheoloogiliste kollektsioonide kujunemine ja hetkeolukordResümeeHuvi muististe vastu tekkis Baltimaade haritlaste hulgas 18. sajandi teisel poolel. See avaldus esmalt mitmesuguste kalme- ja juhuleidude, müntide, piltide, dokumentide ja nende koopiate kogumises ja säilitamises üksikute harrastajate poolt.Tingimused muuseumide ning avalike ja teaduslike arheoloogiliste kogude tekkimiseks kujunesid seoses teaduslike seltside asutamisega Vene Impeeriumi Balti provintsides 19. sajandi I poolel. Esimene sedalaadi selts tänapäeva Eesti alal oli Õpetatud Eesti Selts (Gelehrte Estnische Gesellschaft), mis loodi Tartus 1838. aastal. Selts asutas oma muuseumi, kuhu Esimese maailmasõja eelõhtuks kogunes esinduslik arheoloogiakogu. Eestimaa kubermangus sai muinasteaduse alase tegevuse keskuseks 1842. aastal Tallinnas asutatud Eestimaa Kirjanduse Ühing (Estländische Literärische Gesellschaft). Selle juurde kogunenud kollektsioonide baasil asutas Ühing 1864. aastal Eestimaa Provintsiaalmuuseumi, mis oli kuni 1920. aastate alguseni Eesti parim muuseum, arvestatava arheoloogia- ja numismaatikakollektsiooniga.Pärast Eesti iseseisvumist loodi Tartu Ülikooli arheoloogia õppetool ja uurimisasutusena Arheoloogia Kabinet. Viimase juurde asutati ka Arheoloogia Muuseum, kuhu koondati Õpetatud Eesti Seltsi ja mitmed muud arheoloogiakogud. 1920.–1930. aastatel oli Ülikooli Arheoloogia Muuseum ala keskmuuseumiks Eestis. Kogud täienesid peamiselt ülikooli enda arheoloogide poolt tehtud kaevamiste leidudega ning vastavalt muinsuskaitseseadusele riigile tulnud leidudega. Tegevust jätkas ka Provintsiaalmuuseum Tallinnas ja mitmed kohalikud muuseumid, kuid arheoloogilisi leide kogunes neisse neil aastatel vähe.Teine maailmasõda ja alanud nõukogude okupatsioon hävitasid Eesti senise teadus- ja muuseumikorralduse. 1940. aastal likvideeris nõukogude võim provintsiaalmuuseumi ning osa selle kogudest (ms arheoloogiakogud) läksid üle vastloodud Eesti NSV Ajaloo- ja Revolutsioonimuuseumi. Pärast Saksa okupatsiooni lõppemist 1944. aastal korraldati teadusasutused ja muuseumid täiesti uuel viisil. Tartu ülikooli arheoloogiakogud anti 1948.–1949. aastail üle vastloodud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudile ja viidi Tallinna. 1950. aastal arheoloogia õppetool ja kabinet Tartu Ülikoolis suleti ja peaaegu kogu arheoloogiaalane uurimistöö koondati Ajaloo Instituuti Tallinnas. Siin jätkus ka arheoloogiliste kollektsioonide suurenemine, seda peamiselt Ajaloo Instituudi enda korraldatud kaevamiste leidudega. Eriti kiiresti on kogud hakanud kasvama 1980. aastatel, mil algasid suuremahulised avariikaevamised ehitusobjektidel.Alates 1950. aastate lõpust hakati ka Ajaloo Instituudi poolt korraldatud väljakaevamiste leiumaterjali andma kohalikele muuseumidele, kuigi neis veel arheolooge polnud. Endise Provintsiaalmuuseumi baasil loodud Eesti NSV Ajaloomuuseumi võeti 1972. aastal tööle arheoloog, mille tulemusena ka sealne arheoloogiakogu hakkas kiiresti suurenema. Eesti taasiseseisvumise järel 1991. aastal on taastatud arheoloogia õppetool ja kabinet Tartu Ülikoolis. Sellega seoses on taas tekkinud ka Ülikooli arheoloogiakogu, mille ühe osana on Ajaloo Instituudist Ülikooli kogudesse tagasi toodud Õpetatud Eesti Seltsi kollektsioon. Jätkunud on ka Ajaloo Instituudi arheoloogiakogude kiire kasv. Lisaks on suured arheoloogiakollektsioonid kogunenud mitme kohamuuseumi juurde, eelkõige kasvavad need keskaja linnakaevamiste leiumaterjali arvel. Seetõttu on mitmes kohamuuseumis (Tartu, Viljandi, Pärnu) tööl ka arheoloogid.Eesti arheoloogilised kollektsioonid on kogunenud järjepidevalt. Kaotused Esimeses ja Teises maailmasõjas ning okupatsioonide tõttu on õnneks olnud tühised. Küll aga on aja jooksul toimunud institustionaalseid ümberkorraldusi ja kogude jagamist ning kolimist Tartust Tallinna või Tallinnast Tartusse või kohamuuseumidest üle-eestilistesse kollektsioonidesse, mis enamasti on tingitud võimu ja riigikorra vahetusest.Juba alates 1920. aastate algusest on Eesti suurimad arheoloogiakogud paiknenud kesksete arheoloogiaga tegelevate uurimisasutuste juures, milleks on olnud ja on Tartu Ülikool ja Ajaloo Instituut. Selline lahendus on taganud kollektsioonide hea kasutatavuse uurijate poolt, teisalt on see aga põhjustanud muinasteaduslike kogude ebapiisava eksponeerituse. Muuseumide arheoloogia-alane kogumis- ja uurimistöö on enne 1990. aastaid olnud vähene.Eesti arheoloogiakollektsioonide hinnanguliseks kogusuuruseks on umbes 1,4 miljonit säilikut. Hetkel paikneb Eesti suurim ja esinduslikum, üle miljoni säiliku sisaldav arheoloogiakollektsioon Tallinnas Ajaloo Instituudis, mille juures on ka maa suurim ja väärtuslikeim numismaatiline kollektsioon enam kui 100 000 mündiga. Suur, tervet Eesti ala ja selle minevikku kattev esemekollektsioon on ka Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabinetis. Eesti Ajaloomuuseumi vana ja traditsioonidega arheoloogiakollektsioon Tallinnas on kogutud peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist. Suured või väiksemad arheoloogiakogud on ka maakonna- ja linnamuuseumides, koosnedes reeglina nende muuseumi tegevuspiirkonnast saadud kaevamis- ja juhuleidudest. Oli välja kasvanud endisest Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonnast. Ühe peanumbri all võib Eesti arheoloogiakogudes olla vaid üks ese (näiteks juhuleid) või kõik ühe muistise kaevamisel saadud leiud. Kuna ka alanumbreid on arheoloogilistele leidudele antud erinevalt (mõnikord on nummerdatud jooksva numeratsiooniga kõik leiud, teinekord vaid ühest kihist/korrisest ja ruudust pärit leiud, mõnel juhul on nummerdatud vaid ilmekamad savinõukillud), on leidude koguarvu kohta võimalik anda vaid hinnang. Müntide arv oli mõnevõrra suurem, sest ühe numbri all oli sageli mitu münti. Kuna 2000. aastal tagastati Õpetatud Eesti Seltsile tema arheoloogiakogud (2513 peanumbrit), kuid kollektsiooni numeratsiooni muuta pole võimalik, on Ajaloo Instituudi arheoloogiakollektsiooni suurus tegelikkuses 4191 peanumbrit.R_‘f 9:9¤¾×ķQsu³J|õI”Ą>#F&!&&Ä&ś(R+ /Ą/Ä/Õ/69l9µ:Ö:ķ;<B?S?c@†@mCžCČC'I(IŒJ¼J1KõėõāõāõŲõāõĢõĢõāõĄõĢõĢõĢõĢõĢõāõĢõāõĢõĢõ²õĢõĢõĢõĢõāŲāõ£“£hÖZhQ#ō6CJaJmH sH hÖZhQ#ōCJaJmH sH hÖZhQ#ō56CJaJhÖZhQ#ō56aJhÖZhQ#ō6CJaJhÖZhQ#ō6aJhÖZhQ#ōaJhÖZhQ#ō5aJhÖZhQ#ōCJaJ8ABPQR_`, - ‘fg   9:9:PQstu³żūūūūłūūūūū÷ūūūūõūłū÷ūūū÷ūūõĮ õ#\žžž³“MN&' ) * $$&&&!&"&ł(ś(R+S+¾-æ-ū/ü/¦3żįżżżżżżżżżżżżßżżżŻżżżżżżĘ& 0`Ąš P€°ą@1$7$8$H$¦3§3¼6½6495969l9m9N:O:˜;™;»>¼>lCmC'I(ITKUK4M5M6MżżżżżżūżżżßßßżżżŻżßßßßßĘ& 0`Ąš P€°ą@1$7$8$H$1K2KgL6MJM1VBWEWXWYW|W}W®YÆY’Y†[\^__Āa’c dædßdōfii…jžkŸk·køkl l{lģŻĪÅŗĪŗÅŗ®ŗşÅŗÅŗŽŗńńÅwdwÅwÅWÅWÅhÖZhQ#ōaJmH sH %jhÖZhQ#ō0JUaJmH sH hÖZhQ#ōaJmHsHhÖZhQ#ō6aJ!jhÖZhQ#ō0JCJUaJjhÖZhQ#ō0JUaJhÖZhQ#ō56aJhÖZhQ#ōCJaJhÖZhQ#ōaJhÖZhQ#ōCJaJmHsHhÖZhQ#ōCJaJmH sH %hÖZhQ#ōB*CJaJmH ph’sH "6MJMKM§OØOŌPÕPäRåRBUCUCWDWEWXWYW|W}W’YZ…[†[\^]^ĮaĀaćįįįįįįįįįįįįßįßįÜŁŁŁÜŁŁŁ1$1$Ę& 0`Ąš P€°ą@1$7$8$H$Āa½d¾dædßdądófōf*i+i†j‡jlkŸkøk l|löl÷l"p#p$papbpćqäq„t…tüüüüüüüüüüüüõõīīīüüģģźģģģģģ & F1$ & F1$1${l|lõl÷l;mćmĄo!p"p$papaqyqzq{q¤qįqĻt)uyv®vŗ|Ī|t} ~~µ‚¶‚f†²‡Ć‡ˆˆ&‹(‹f‹’“ø“(”0”J”o”±•³—µ—Ō—Õ—˜˜ŅžÓžŌžöž÷ž›””Š¤æ¦óźŻóźŻóźŅźŅĘŅĘŅĘŅĘŅĘŅźŅ·Ņ·ŅźŅĘŅ·ŖŅžŅĘŅĘŅĘŅźŅźŅźŅźŅžźžŅžź‘hÖZhQ#ōaJmHsHhÖZhQ#ō5CJaJhÖZhQ#ōaJmHsHhÖZhQ#ōCJaJmHsHhÖZhQ#ō6CJaJhÖZhQ#ōCJaJhÖZhQ#ōaJmH sH hÖZhQ#ōaJhÖZhQ#ōaJmHsH9…t©wŖwyy{{ø|¹|ŗ|Ī|Ļ| ~~  µ‚¶‚f†g†ˆˆ&‹'‹(‹g‹h‹pqżżżżżżżżżūżżżżżżżłżżżłżżöööö1$q;‘<‘°•±•³—“—µ—Ō—Õ—˜˜ŁšŚšlœmœŅžÓžŌžöž÷žœ””„¤…¤Ą¦Į¦t«üüüśųśüõüņüļļļļļüüņüüüļļļüļ1$1$1$1$æ¦Ą¦Į¦:®V®X®Y®B°H°I°c°d°g°h°n°o°y°z°°€°‚°ƒ°ˆ°‰°°‘°’°“°£°„°Ø°©°¬°­°¶°·°Ą°Į°Ķ°Ī°ß°ē°ķ°ī°ņ°ō°÷°ų°ł°ś°±±±±±±±±±±!±"±-±/±2±3±6±7±:±;±E±F±K±L±÷ģ÷ā÷ģÓĘ¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹Ę¹hÖZhQ#ōaJmHsHhÖZhQ#ōaJmH sH hÖZhQ#ōCJaJmHsHhÖZhQ#ō6aJhÖZhQ#ōCJaJhÖZhQ#ōaJIt«u«X®Y®A°B°!“"“#“R“S“hµiµ˜·™·Ų¹Ł¹Ś¹ŗŗT¾U¾±æ²æüüłłłŻŻŻŻŻŻŻŻŻŻłłŚłüüüł1$Ę& 0`Ąš P€°ą@1$7$8$H$1$1$L±M±N±R±S±X±Y±\±c±j±l±o±p±s±t±x±y±}±~±€±‚±Š±‹±Œ±±”±•±–±—±™±›±±ž±¤±„±Ø±©±«±¬±²±³±»±¼±Ä±Ļ±Ö±×±Ł±Ś±į±ā±ć±ä±ė±ķ±ļ±š±ö±÷±²²²² ²²²²²²²²²²#²$²'²(²0²1²:²;²D²E²O²P²]²^²c²e²g²h²}²óęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóhÖZhQ#ōaJmHsHhÖZhQ#ōaJmH sH [}²~²‡²‰²²Ž²’²“²–²—²ž²”²¬²­²µ²¶²·²ø²Ą²Į²Č²É²Ī²Ļ²Ü²Ż²ć²å²ė²ģ²ō²õ²ö²÷²ł²ś²ž²’²³³³³ ³³³³³³!³#³'³(³+³7³:³;³A³B³J³R³S³T³W³X³Z³_³`³a³h³i³p³q³~³³‡³ˆ³‹³Œ³’³“³—³˜³›³³”³¢³„³±³³³“³·³ø³óęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóhÖZhQ#ōaJmH sH hÖZhQ#ōaJmHsH[ø³¼³½³¾³æ³Ä³Å³Ę³Ē³Ī³#“R“Ų¹Ś¹ŗŗ¾„¾…¾–¾—¾„¾§¾¶¾½¾Ć¾Ä¾É¾Ź¾Ł¾ā¾č¾é¾ķ¾ī¾’¾ææ›æ°æ±æuĀvĀwĀyĀzĀ‹ĀŒĀšĀ›Ā¤Ā„Ā©ĀŖĀ°Ā±Ā½Ā¾ĀĢĀĶĀÖĀ×ĀŽĀßĀģĀķĀóĀūĀżĀžĀ’ĀóęóęóęóęóęŲęÉęÉęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęóęĄęɱɱɱɱɱɱɱɱɱɱɱɱɱɱɱhÖZhQ#ōCJaJmH sH hÖZhQ#ōaJhÖZhQ#ōCJaJmHsHhÖZhQ#ō6aJmHsHhÖZhQ#ōaJmHsHhÖZhQ#ōaJmH sH F²æ\Į]ĮMÅNÅłÅ#Ē$Ē%ĒKĒLĒoĒpĒ€ČČEŹFŹĶ‚ĶƒĶ­Ķ®Ķ¤Ļ„ĻOŅPŅćććććąąąąŽÜŽŽŽŽŽŚŽŽÜŽŽŽŽŽ1$Ę& 0`Ąš P€°ą@1$7$8$H$’ĀĆĆ ĆĆĆĆ#Ć%Ć&Ć'Ć(Ć.Ć/Ć7ĆDĆFĆHĆLĆMĆSĆTĆYĆZĆ[Ć\Ć^Ć_Ć`ĆaĆcĆdĆvƁĆEÄ%ĒKĒLĒoĒFŹ€ĶĶƒĶ­ĶŌ:Ō“Ų¾ŲŪŪĀßĶßeąńāńāńāńāńāńāńāńāńāńāńāńāńāńāńāńāńÓńĆøÆøÆ„øÆøÆøÆø”ø…øhÖZhQ#ōB*CJaJph!jhÖZhQ#ō0JCJUaJhÖZhQ#ō5aJhÖZhQ#ōaJhÖZhQ#ōCJaJhÖZhQ#ō5CJaJmHsHhÖZhQ#ōCJaJmHsHhÖZhQ#ōCJaJmH sH hÖZhQ#ōCJaJmHsH4PŅŌŌŌ:Ō;ŌqÖr֑Ų’Ų“Ų¾ŲæŲ Ś Ś”Ū•ŪuŻvŻ1ß2ߌąąÖā×āŌäżżżūżżżżżżūżżżżżżżżżżżłżŻĘ& 0`Ąš P€°ą@1$7$8$H$eąˆąąÖāć ćÖä åöé;źZņ[ņĄ÷Õ÷ä÷ų²ųÕųäų•łŖłBś›śÜśóśü@ü2ż–żŗżž•ž£ž¤ž©ž3’D’Ē’×’%6’ףėM[–¦ lvšåÜåĶåÜåÜåĮå·ĮåĮåĮåĮ姘§˜Į剧˜åĮåĮåĮåĮ姘姘åĮåĮåĮåĮåĮhÖZhQ#ōCJaJmHsHhÖZhQ#ōCJaJmHsHhÖZhQ#ō5CJaJmHsHhÖZhQ#ō5aJhÖZhQ#ō5CJaJhÖZhQ#ōCJaJmH sH hÖZhQ#ōaJhÖZhQ#ōCJaJhÖZhQ#ōB*CJaJph6ŌäÕäÖä å åEęFęŒēēōéõéöé;ź<źÜėŻė˜ķ™ķššēōčōśöććĒÅÅÅÅÅÅÅÅĆÅÅÅÅÅÅÅÅÅÅĘ& 0`Ąš P€°ą@1$7$8$H$Ę& 0`Ąš P€°ą@1$7$8$H$śöūö¾÷æ÷Ą÷Õ÷Ö÷ųųŌųÕų–ł—łAśBśŻśŽśüü”ż–ż–ž—ž2’3’Ę’Ē’$%€żżżżūżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżż€ŲŁLM•– kl  uvįā+,®Æ  …†ŗ»żżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżvw|ĆĶ v†āņ,>?Š£­Æ¾ †•»Ź/x‡šņyzˆžWiž°ąō½ æ Ō  $ { Œ Ō Õ å ö õéõŻõéõéõéõéõĪ¾ĪõéõéõéõéõŻõ®Ÿ®Ÿõ®ŸŒ®Ÿéõéõ®ŸéõŸéõéõéõŻõé%hÖZhQ#ōB*CJaJmHph’sHhÖZhQ#ōCJaJmHsHhÖZhQ#ō5CJaJmHsHhÖZhQ#ō6CJaJmHsHhÖZhQ#ōCJaJmHsHhÖZhQ#ō6CJaJhÖZhQ#ō5CJaJhÖZhQ#ōCJaJ7wxńņyzżžVWžįā¾ æ   z { ä å G H Ė Ģ , - „ żżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżö H X Ģ Ō Õ ė   - ? § ē ź /Ą Į Ā  ! !½"¾" ##ō#õ#ö#ų#ł#ū#ü#ž#’#$\\\\ \ \ \\\\\\\\\\õéõéõéõéõéõéõŻõŻõŅČÄČÄČÄČÄĄøĄøĄøĄøĄ¶Ą¬¦¬¦Ä¬¦¬›¬¦ÄĄŅhM@Ķ0JmHnHu hQ#ō0JjhQ#ō0JUUjhż>uUhż>uhQ#ōjhQ#ō0JUhÖZhÖZCJaJhÖZhQ#ō6CJaJhÖZhQ#ō5CJaJhÖZhQ#ōCJaJ3„ ¦ č é ń ņ äå  bcZ[01ģķĄ Į  !½" #ō#õ#÷#żżżżūżżżżżżżżżżżżżżżżżżūūūūżż÷#ų#ś#ū#ż#ž#$\ \ \ \\\\\\żżżżżżżōīżōīżżż„h]„h„ų’„&`#$PAGE PAGE 1(°Š/ °ą=!°"°# $ %°°Š°Š Š†œB@ń’B Normaallaad_HmH%sH%tH :@: Pealkiri 1$@&CJ>@> Pealkiri 2$@&6CJ>@> Pealkiri 3$@&5CJ>@> Pealkiri 4$@&5CJ >@> Pealkiri 5$@&5CJ6A@ņ’”6 Lõigu vaikefontVió’³V  Normaaltabel :V ö4Ö4Ö laö *kō’Į*Loendita <@ņ< Allmärkuse tekst<&@¢< Allmärkuse viideH*PR@P Taandega kehatekst 2 „7`„7CJ2B@"2 KehatekstCJ2 @22 JalusĘ9r 6)@¢A6 Leheküljenumber®QWaÓHüK36 ^’’’’ABPQR_`,-‘fg   9 : 9 : P Q stu³“MN&' )*!"ł ś R#S#¾%æ%ū'ü'¦+§+¼.½.415161l1m1N2O2˜3™3»6¼6l;m;'A(ATCUC4E5E6EJEKE§GØGŌHÕHäJåJBMCMCODOEOXOYO|O}O’QR…S†S\V]VĮYĀY½\¾\æ\ß\ą\ó^ō^*a+a†b‡blcŸcøc d|död÷d"h#h$hahbhćiäi„l…l©oŖoqqssøt¹tŗtĪtĻt vv w wµz¶zf~g~€€&ƒ'ƒ(ƒgƒhƒp‡q‡;‰<‰°±³“µŌÕŁ’Ś’l”m”Ņ–Ó–Ō–ö–÷–œ™™„œ…œĄžĮžt£u£X¦Y¦AØBØ!¬"¬#¬R¬S¬h­i­˜Æ™ÆŲ±Ł±Ś±²²T¶U¶±·²·\¹]¹M½N½ł½#æ$æ%æKæLæoæpæ€ĄĄEĀFĀÅ‚ŃŭŮŤĒ„ĒOŹPŹĢĢĢ:Ģ;ĢqĪrĪ‘Š’Š“Š¾ŠæŠ Ņ Ņ”Ó•ÓuÕvÕ1×2׌ŲŲ֌׌ŌÜÕÜÖÜ Ż ŻEŽFŽŒßßōįõįöį;ā<āÜćŻć˜å™åččēģčģśīūī¾ļæļĄļÕļÖļššŌšÕš–ń—ńAņBņŻņŽņōōŹōĖō–õ—õ2ö3öĘöĒö$÷%÷€÷÷Ų÷Ł÷LųMų•ų–ųł łkłlł ś śuśvśįśāś+ū,ū®ūÆū ü ü…ü†üŗü»üżżwżxżńżņżyžzžżžžžV’W’’ž’į’ā’¾æz{äåGHĖĢ,-„¦čéńņäå  b c Z[01ģķĄĮ ½ ōõ÷ųśūżž   80€€Ø€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€0€€€˜0€R€˜0€R€˜0€R€˜0€R€˜0€R€˜0€R€˜0€R€˜0€R€˜0€R€˜0€R€(0€R€˜0€ €0€€€˜0€ €˜0€ ˜0€ ˜0€ ˜0€ ˜0€ ˜0€ ˜0€ (0€ ˜0€u˜0€u˜0€u˜0€u˜0€u˜0€u˜0€u˜0€u˜0€u˜0€u˜0€u˜0€u˜0€u˜0€u0€ ˜0€˜0€˜0€˜0€˜0€˜0€˜0€˜0€˜0€˜0€˜0€˜0€˜0€˜0€˜0€˜0€H0€˜0€61˜0€61˜0€61˜0€61˜0€61˜0€61˜0€61˜0€61˜0€61˜0€61˜0€61˜0€61˜0€61˜0€61˜0€61˜0€610€ ˜0€6E˜0€6E˜0€6E˜0€6E˜0€6E˜0€6E˜0€6E˜0€6E˜0€6E˜0€6E˜0€6E˜0€6E(0€6E˜0€EO(0€6E˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜0€YO˜ 0€YO˜ 0€YO˜ 0ŸcYO˜ 0ŸcYO˜ 0ŸcYO˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€(0€€˜0€€0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€003˜@0€€Iˆ00ؐ@0€€Iˆ00ؐ@0€€Iˆ00ؐ@0€€Iˆ00ØyČ00øyČ00øyČ00ø@0€€˜@0€€yČ00¤Iˆ00TØ $$$'1K{læ¦L±}²ø³’Āeąvö \’—šŸ ”£„©«³¦36MĀa…tqt«²æPŅŌäśö€„ ÷#\“•–˜™›œž¢¤¦§ØŖ¬­\”  '!•!’•€’’ OLE_LINK6 OLE_LINK5!Ķ9ž'Ķrž’’^ö|ō4_öŒ`ö.aö<ä.“]¹@å”&“f¹IåV*€urn:schemas-microsoft-com:office:smarttags €PersonName€http://www.microsoft.com Dr IO  „ Ź Ń  , 1 ¤ ² ³ ¾ × ą į ķ æ Ę Ē Ķ dgJWXdehir~†ˆõ#$'(78ABDEI”©Ŗ³“Ąµ»¼æńö$+MSlt¾ĆŁąĶŅ"#23>LQ MRSY#&'56<=?ż’ŗ½¾Åfn#ĻŌNW©Ŗ¶·Ćą ć ä ė å$ė$&•&& &Ä&Ź&' 'B'H'7*;*<*?*@*E*++Ö,Ł,Ś,ą,-)-Ä-Ļ-ó-ś-g.r.1 1µ2¾2æ2Ö2ķ3ó3ō3÷3ž34¢4­4U5_5B7S7c8k8l8y8z8†8³:»:V;^;ž;±;²;¾;æ;Į;Ā;Č;7<><‹==7>;>d>h>ž>¤>/?4?m?r?Ā?É?I@P@.A4A5A=A>ACADAWAXAjArA|A}A€AAŽAA”A•AžAŸAŖA«A“A¶A½A¾AĒAČA×AŲAįAāAäAåAźAėAņAóAB BBBBB&B'B,B.B4B9B>B?BFBGBMBOBSBZB`BaBiBjBvBwBƒB„BŠBŒB˜B™BœBB¦B§B°B±B¼B¾BÉBĖBŠBŃBÕBÖBŪBÜBāBćBķBīBšBńBžB’BCCCCCCCC,C.C1C8C>C?CDCHCRCUC_C`CnCoCtCuCC‚C†C‡CŒC–CCžC¢C£C©C®C¶C·CĆCÅCŅCÓCÕCÖCćCäCźCėCõCöCDDD DDD!D#D.D/D8D9D;D­E­F­O­P­X­Y­^­_­e­o­q­x­€­­‰­Š­š­›­§­Ø­Ŗ­«­“­¶­¾­æ­Ā­Ć­Č­É­Ņ­Ó­Ö­Ų­Ś­Ū­ä­å­ė­ģ­õ­÷­®® ® ®®® ®!®$®%®'®(®-®.®8®9®B®D®G®H®P®Q®T®U®^®_®b®c®p®r®y®€®†®‡®‹®Œ®š®›®¤®„®Ø®©®¬®®®±®²®¹®ŗ®æ®Ą®Ä®É®Ń®Ó®Ö®×®Ż®Ž®ź®ģ®ō®õ®ÆÆ Æ ÆÆÆÆÆ!Æ"Æ)Æ*Æ4Æ6ÆCÆDÆIÆJÆUÆVÆ_Æ`ÆhÆiÆtÆuÆ{Æ|ƁƂƇƎƖƟƄƦÆŖƫƶƷƼƽÆÄÆÅÆĪÆÖÆÜÆŽÆāÆćÆīÆļÆōÆõÆ÷ÆųÆżÆžÆ°°°°°°#°$°.°0°3°4°8°9°G°H°W°X°^°e°l°m°u°v°°€°ˆ°‰°”°•°¤°„°§°Ø°®°Æ°µ°·°¹°ŗ°Å°Ę°Ļ°Š°Ö°×°ß°ą°é°ń°÷°ų°ü°ż° ± ±±±±±"±#±)±1±3±:±@±A±K±L±W±X±d±e±k±l±n±o±s±t±ƒ±„±‹±Œ±‘±“±›±œ±¢±£±„±¦±“±µ±Ķ±Ī±Ö±Ś±č±é±ł±ś±²²²²²²"²#²(²)²,²-²6²7²H²I²M²N²Q²R²Z²[²a²b²f²g²l²t²z²{²€²²†²‡²Ž²²‘²Æ²µ²¶²æ²Ą²Č²Ź²Ń²Ó²Ų²Ł²Ū²Ü²ä²ģ²ņ²ó²ū²ü²³³³³³³³³#³%³+³,³/³0³5³6³=³>³E³F³K³L³U³V³_³`³h³i³l³m³z³{³„³…³‡³ˆ³”³•³ž³Ÿ³Ø³©³¬³­³Æ³°³½³¾³Ć³Ä³É³Ė³Ņ³Ó³Ż³Ž³ā³ć³š³ń³ų³ł³ “ “““““'“(“0“1“9“:“=“D“L“M“V“W“_“`“h“j“m“n“p“q“w“x“}“~“ƒ“„“‰“‹“‘““„“¦“°“±“»“¼“æ“Ą“Č“É“Ō“Õ“ß“ą“č“é“ė“ģ“÷“ų“µµµµµµ"µ#µ&µ'µ,µ.µ1µ2µ8µ9µ>µ?µBµDµFµGµKµMµPµQµZµ[µfµmµoµvµ~µµ…µ†µµµ•µ–µœµµØµ©µ¶µ·µ»µ¼µĮµĆµĘµĒµĶµĪµŲµŁµåµęµčµéµöµųµ¶¶¶¶!¶"¶-¶.¶7¶8¶<¶=¶D¶E¶R¶[¶a¶b¶g¶h¶n¶o¶~¶¶„¶…¶–¶—¶„¶§¶¶¶½¶Ć¶Ä¶É¶Ź¶Ł¶ā¶č¶ī¶’¶·······&·'·+·2·8·9·=·>·L·N·U·V·_·`·i·j·p·q·€··„·‹·‘·’·š·ø·æ·Ą·Å·Ę·Ģ·Ķ·Ž·ß·ä·å·ē·č·š·ń·ū·ü·øøøøøø#ø%ø,ø-ø1ø2ø8ø9ø<øCøIøKøNøOøTøUøføgøvøwø€øø…ø‰øø‘ø–ø—øŸø ø¬ø­ø²ø³ø»ø¼øÅøĘøŠøŃøÖø×øŪøÜøćøäøöø÷ø¹¹¹¹¹¹ ¹!¹.¹0¹7¹;¹H¹L¹X¹]¹h¹i¹m¹n¹x¹y¹{¹|¹„¹…¹‡¹ˆ¹–¹—¹ ¹”¹«¹¬¹µ¹¶¹¾¹æ¹Å¹Ę¹Š¹Ń¹Ü¹Ż¹ę¹č¹ķ¹ī¹’¹ŗŗ ŗŗŗŗŗ#ŗ$ŗ(ŗ*ŗ,ŗ-ŗ5ŗ6ŗBŗCŗHŗJŗSŗTŗ[ŗ_ŗeŗfŗjŗmŗtŗvŗyŗzŗ‹ŗŒŗšŗ›ŗ¤ŗ„ŗ©ŗŖŗ°ŗ±ŗ½ŗ¾ŗĢŗĶŗÖŗ×ŗŽŗßŗģŗūŗżŗ’ŗ» »»»»#»%»'».»/»7»D»F»H»L»M»S»T»Y»[»\»`»c»d»v»x»€»»E¼O¼P¼]¼j¼o¼p¼z¼{¼€¼¼…¼†¼‹¼Œ¼”¼•¼ž¼ ¼„¼¦¼®¼Æ¼ø¼¹¼Ć¼Š¼Õ¼Ö¼Ś¼Ū¼ą¼į¼ģ¼ī¼ó¼ō¼ü¼ż¼’¼½½½½½$½1½9½:½B½C½J½T½Z½[½_½i½v½w½|½}½„½…½Ž½½”½•½œ½ž½”½¢½Ŗ½·½½½¾½Å½Ę½Ļ½Ł½ą½į½ē½č½ö½ł½¾æĄĮóōõõ÷÷ųųśūżž  @BOR^`+-‘eg   8 : 8 : O Q ru²“LN%' (* "ų ś Q#S#½%æ%ś'ü'„+§+».½.3161k1m1M2O2—3™3ŗ6¼6k;m;&A.A4AāAäA6B8BZB`BīBšB8C>CŽCC®C¶CgD3E6EIEKE¦GØGÓHÕHćJåJAMCMBOEOWOYO{O}OžQR„S†S[V]VĄYĀY¼\æ\Ž\ą\ņ^ō^)a+a…b‡bkclcžcŸc·cøcd d{d|dõd÷dźeVfWf]fufÄfÅfgĄg!h$h`hbhāiäiƒl…lØoŖoqqss·tŗtĶtĻt vv w w“z¶ze~g~€€%ƒ(ƒfƒhƒo‡q‡:‰<‰Æ±²µÓÕŲ’Ś’k”m”Ń–Ō–õ–÷–›™™ƒœ…œŠœĮžs£u£W¦BØąØŖŖåŖ6«X«Z«“«·«%øK¹L¹[¹č¹^ŗ_ŗlŗLænæpæĄĄDĀFĀ€ÅƒÅ¬Å®Å£Ē„ĒNŹPŹĢĢ9Ģ;ĢpĪrĪŠ“Š½ŠæŠ Ņ Ņ“Ó•ÓtÕvÕ0×2׋ŲŲÕŚ×ŚÓÜÖÜŻ ŻDŽFŽ‹ßßóįöį:ā<āŪćŻć—å™åččęģčģłīūī½ļĄļŌļÖļŽššÓšÕš•ń—ń@ņBņÜņŽņ ōō¾ōĖō•õ—õ1ö3öÅöĒö#÷%÷÷÷×÷Ł÷KųMų”ų–ųł łjłlłś śtśvśąśāś*ū,ū­ūÆū ü ü„ü†ü¹ü»üżżvżxżšżņżxžzžüžžžU’W’œ’ž’ą’ā’½æy{ćåFHŹĢ+-¤§ēéšņćå  a c Y[Ž/1ėķæĄĮĆ ¼æ óōõõ÷÷ųųśūżž  33333333333333333BclcŸcøc|d÷dćeźe’§BØŲ¬i­ĄĮõõ÷÷ųųśūżžĄĮōõõ÷÷ųųśūżžŁ^¬|€­’’’’’’’’’h„Š„˜žĘŠ^„Š`„˜ž.„ „˜žĘ ^„ `„˜žo(.’h„p„L’Ęp^„p`„L’.h„@ „˜žĘ@ ^„@ `„˜ž.h„„˜žĘ^„`„˜ž.’h„ą„L’Ęą^„ą`„L’.h„°„˜žĘ°^„°`„˜ž.h„€„˜žĘ€^„€`„˜ž.’h„P„L’ĘP^„P`„L’.Ł^’’’’’’’’åāf ÖZż>ułdU#”M@ĶPnļQ#ōė°Įó{0’@ABōŹH AA4ōõ@üü@ø@’’Unknown’’’’’’’’’’’’G‡z €’Times New Roman5€Symbol3& ‡z €’Arial"1ˆšŠhŻ”¦Ż”¦(=“&Į)īŽūĮ)īŽū!š„Ą““€433F2ƒqšßßHXš’?ä’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’łd2’’0Eesti arheoloogiliste kollektsioonide kujunemineAndres TvauriEESTI KUNSTI AKADEEMIA ž’ą…ŸņłOh«‘+'³Ł0°˜Ōąų 4@ ` l x„˜ Øä4Eesti arheoloogiliste kollektsioonide kujunemineAndres TvauriNormalEESTI KUNSTI AKADEEMIA2Microsoft Office Word@FĆ#@€NE#Å@>n#Ę@>n#ĘĮ)īž’ÕĶ՜.“—+,ł®0 hp|„Œ” œ¤¬“¼ łä ūŽ3ę 1Eesti arheoloogiliste kollektsioonide kujunemine Tiitel  !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ[\]^_`abcdefghijklmnopqrstuvwxyz{|}~€‚ƒ„…†‡ˆ‰Š‹ŒŽ‘’“”•–—˜™š›œžŸ ”¢£¤„¦§Ø©Ŗ«¬­®Æž’’’±²³“µ¶·ø¹ŗ»¼½¾æĄĮĀĆÄÅĘĒČÉŹĖĢĶĪĻŠŃŅÓŌÕÖ×ŲŁŚŪÜŻŽßąįāćäåęēčéźėģķīž’’’šńņóōõöž’’’ųłśūüżžž’’’ż’’’ż’’’ż’’’ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entry’’’’’’’’ ĄF°£źžn#Ę€1Table’’’’’’’’°>}WordDocument’’’’’’’’*^SummaryInformation(’’’’ļDocumentSummaryInformation8’’’’’’’’’’’’÷CompObj’’’’’’’’’’’’r’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’ ’’’’ ĄF Microsoft Office Wordi dokument MSWordDocWord.Document.8ō9²q